Lipstok peaks ameti maha panema

Väljavõte viimasest Naistelehest.

Nüüd ma enam ei imesta, kui Eesti Panga president Andres Lipstok tuleb lagedale totakate avaldustega, näiteks sellega, et saab ühes kuus hakkama 5000 krooniga. Nagu võib lugeda eilsest Naistelehest, põeb mees rasket haigust sclerosis multiplex, eestipäraselt hulgiskelroos.

See on väga-väga raske haigus, millele ravi ei tunta, aga mis eksisteerib vaid külmades ja pimedates piirkondades, nagu näiteks Eesti ja Soome, lõunamaades teda ei esine. Ja mis hull, see haigus võtab rajalt maha juba väga noorelt. Ja tapab aeglaselt, kui küüniliselt, aga ausalt väljenduda. Aheldab inimese ratastooli, pärsib kõne- ja nägemisvõimet, mõjub kõige laiemas mõttes närvisüsteemile, sellega ka mõistusele. Selline inimene pole enam võimeline kainelt mõtlema.

Nüüd tekib küsimus, kas Andres Lipstok sobib sellise haigusega ühe tähtsa ametiasutuse juhiks. Ma saan aru, et ta ütles vastuseks Naistelehele, et tema tervis on korras. Aga kuivõrd pädev on tema oma tervisliku seisukorra üle otsustama. Ja kogu lugupidamise juures selle haiguse ja Andres Lipstoki suhtes, nüüd peaks küll midagi kiiresti ette võtma, sest paistab, et ise ta tagasi astuma pole võimeline, ja Eesti Pank püüab asja summutada, sest temasuguse otu varjus on kõigil mõnus tegutseda. Nagu võib Naistelehest lugeda, on Lipstok hooti juba aheldatud ratastooli. Ja see pole lihtne halvatus või luumurd.

Pigem oleks Lipstokile endale suuremaks abiks, kui ta koliks mõneks ajaks soojale maale, kus ta võiks kasvõi oma elust raamatu kirjutada. Ja kindlasti oleks tema võimuses aidata kaasa seda haigust põdevate inimeste olukorra parandamisele. Aga Eesti Panga juht peaks olema terve. Pealegi, kui Eestil seisab ees selline tähtis asi nagu eurotsooniga liitumine. Sellega seoses peavad sõnumid olema targad ja selged.