Kogu selle vaidluse juures on äärmiselt imekspandav, et me ei küsi vabadusvõitlejate arvamust. Paljud neist 80- ja 90-aastased meestest, kes 44ndal aastal samuti Eesti vabaduse eest võitlesid, on ju veel täie elu ja tervise juures. Mõtlesimegi täna Innoga, et läheme kindlasti kohale, kui suvel vabadusvõitlejate üle-Eestiline kokkutulek on, ja küsime nende endi käest, mis nad sest sambast ja üldse poliitikast arvavad. Siis saab kõik selgeks.
Kuna ma olin oma isaga nii lähedane ja käisin temaga igal aastal vabadusvõitlejate kokkutulekutel, siis võin juba ette prognoosida, mis need vanad mehed ütlevad. Need vanad mehed ütlevad, et neil on üsna ükskõik, milline see sammas välja näeb, peaasi, et nende silmad saavad veel selle püstitamist näha. Meie, noored, saame selle samba ilu või koleduse üle veel aastakümneid arutada. Kui vanad olemegi? 30-, 40nesed. Neil vanadel meestel on aga jäänud vaid 5, 10 aastat. Paljud neist ei näe enam Eesti Vabariigi 100ndat sünnipäeva.
Aga kui meis on hingesuurust, siis nad saavad veel näha Vabadusristi kerkimist. Paljud neist ei suuda sel päeval pisaraid tagasi hoida. Nad on seda kaua oodanud. Ja vähemasti mina teen omalt poolt kõik, mis võimalik, et minu isa suur unistus, et ka Eesti vabaduse eest võidelnud mehed saaksid oma samba, mis neist Lihula samba näol ära võeti, täituks.
Sammas võib ju selle maailma Ludvig Sandrite arust kole olla. Las olla! Püstitage siis omale selline sammas, lgp kirjanikud, kunstnikud, arhitektid ja muud pässid, mis on überkunztipärane ja rafinee. Ja tehke ta just täpselt selline, et ka hispaania külakeses elav Alfreedo saaks aru, mis on tema tähenduz. Ja pidage seal oma lastega picniccu. Siis olete piisavalt peened ja te unenägudes ulatatakse teile hõbekandikul nobeel.
Tehke seda, aga teiste unistusel ärge jalus seiske.
Monumenti rajava sihtasutuse asutasid juba enam kui kümme aastat tagasi Eesti Memento Liit, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus ja Eesti Endiste Poliitvangide Liit. Riigikogu ja valitsus asusid lihtsalt nüüd viimastel aastatel seda mõtet toetama. Žüriis pooldasid monumendi rajamise algatajate esindajad just seda kavandit, mis võitis. Ja pooldasid seda väga kindlalt.
VastaKustutaMa oleksin üsna imestunud, kui pärast nii suurt kunstiinimeste vastasseisu vabadusvõitlejad seda risti veel tahavad. Kes tahaks endast järgmistele põlvkondadele jätta sellist mälestusmärki, mis riivab inimeste ilumeelt?
VastaKustutalubage lollil ka remargi korras vahele küsida et kas see Tallinnasse kerkiv ristsammas mille ümber jaur käib pole mitte otseselt Eesti Vabadussõjaga seotud? Selle veteranid on kõik ammu mulla all.
VastaKustutatursk
sa ikka veel ei jaga matsu ära: point just selles ongi, et just needsamad isad-vanaisad vääriksid PARIMAT sammast, mitte mingist käkki!
VastaKustutaToetan Irjat!
VastaKustutaMuuseas eilne Foorumi saade ETV-s oli samba sellisel kujul püstitamise poolt 70% ja vastu siis 30%. Gallupile vastajate arv oli pea 20 000! Nii et enamus rahvast (EESTI-MEELSETEST) toetab selle mälestusmärgi püstitamist!
appi appi, mul pole juba mitu paeva olnud midagi halvasti oelda teile. mitte et peaks, aga see pole just tavaline:D ja ma ei ole kristin rull v kes seoli:D
VastaKustutaHuvitav, muidu ei väsi Irja ennast (ja isegi Innot) kunagi kirjanikuks kiitmast, aga nüüd äkki see seisus enam ei kõlba - nüüd on nad kõik "pässid" koos kunstnike ja muu haritlasrämpsuga.
VastaKustutaMul on tunne, et eks Irja silmis olegi vist kõik teised inimesed pässid, olgu nad ludvigsandrid, vestmannid, piibelehed või laurad. Ja pässistaatusest ei pääse ka needsamad vabadusvõitlejad, kui nad mõne järgmise teema juures Irjaga ühel nõul ei juhtu olema.
Mis mind selle blogi juures kõige enam imestama paneb: need kaks inimest elavad ju teoreetiliselt ideaalset elu, eks ole. Ei mingeid kohustusi, ei mingit töölkäimist, ei mingeid rahamuresid, ei mingit lastekantseldamist, tervis korras. Ei midagi muud kui kallis inimene kõrval ja võimalus tegeleda kõige meelepärasemate asjadega.
Ja tulemuseks on see siin.
Kuule, kas küllalt juba ei saa sellest sambaülistusest ja eelnevate põlvkondade tegudega seotud südametunnistusele kolkimisest?
VastaKustutaTeie tänulikud lugejad on juba u. kümne selleteemalise postituse ja ohtrate kommentaaride kaudu ammu aimu saanud sinu isa kangelaslikust minevikust ja mõistavad sinu palavikulist soovi isale kallist sümbolit mälestusmärgina põlistada.
Ja see va sammas pannakse sügiseks püsti ju niikuinii, nagu sa ise oma eelmises nupukeses mainisid. Mida siis enam lehvitada 80-aastaste endiste sõjameeste meelsuse tundmisega?
See, kas need mõnikümmend elus olevat veterani oma samba veel enne surma ära näevad ei mängi linnakujunduse seisukohast küll mingit rolli - ausammas tehakse ju aastasadadeks, seega peaks arvamust küsima just noortelt, kelle ülesandeks jääb tulevikus selle sambaga seotud mälestuste edasikandmine neist järgnevatele põlvkondadele. Kui nad seda aga juba eos iganenuks ja inetuks peavad, on linn mõne aastakümne pärast taas olukorras, kus arutatakse rahva tungival nõudmisel peaväljaku kaasajastamise ja ümberkujundamise küsimust. Need, kellele see rist kallis oli ja midagi tähendas on surnud, uued põlvkonnad tahaksid näha sellel kohal kättevõidetud vabaduse sümbolina midagi kaugelt kõnekamat ja moodsamat, eriti häirib aga kauni rohenõlva küündimatult igav tsentraalne kujundus tervikuna. Seda oleks saanud 100 korda huvitavamalt ja keskkonda arvestavamalt teha!
Kõik Vabadussõjas sõdinud on praeguseks surnud. Ma tundsin ühte viimastest ning usun, et pigem oleks ta selle kujundi vastane olnud kui pooldaja.
VastaKustutaSa soovid näidata oma isa vabadusvõitlejana. No kui vabadusvõitlejate ringi sedavõrd laiendada siis peaks sinna kaasama ka need, kes keskajal vabaduse eest võitlesid. Ja nende jaoks oleks see monument näkkusülitamine.
Arvatavasti ei oleks kellelgi midagi kiuksuda, kui seda sammast pandaks hauale - sinna, kus vabaduse eest langenud häirimata und magavad. Kuid avalik ruum on paraku kõigi asi, ka nende, kes seal kolmekümne aasta pärast toimetavad.
VastaKustutaSeega - ehk oleks õiglane korraldada rahvahääletus? Siis saavad kõik ütleda, kas nad peavad sellist sammast seal õigeks mälestamiseviisiks või mingit teist. Siis on otsus ka tulnud Eesti rahvalt, mitte karjäärikommunist Ansipilt, mis tõstaks igasuguse mälestusmärgi väärtust.
Ma arvan, et just praegu oleks õige aeg uueks konkursiks. Kunstnikud on hakanud kaasa mõtlema ja nüüd võib tulla tõesti hea tulemus. Praegune variant on lihtsalt mingi kompromiss, mida teostatakse seepärast nii suure kiiruga, et Ansip oma eelmise sambajamaga võidetud head reitingut rahvuslaste seas ikka edasi hoida saaks.
VastaKustutairja sa hakkad vist unustama, kes sinu postkasti sittus
VastaKustutaMa ei saa aru mis eestlastel selle risti vastu niiväga on? Soomlastel pole ristiga mingeid probleeme kuigi ka nemad justkui sunniti ristiusku? On hoopis ehitanud riigi, kus riik ja kirik on ühendatud...
VastaKustutaJa üldse -rist on meenutus sellest, et surm ei ole elu lõpp. Mis selles mõttes siis nii hirmsat on? Mingid kommud olete, et usute Lenin usust rääkis või?
Olge ikka inimesed!
Need kunstiinimesed pole mitte kunstiinimesed, vaid kunztiinimesed. Grafomaanid ja plätserdajad, sest vaatke, tõelise kunstnikul-kirjanikul on ka nii palju hingesuurust, et mitte trampida sellel, mis on tehtud südamega.
VastaKustutaMinu arust ei peaks sellistelt üldse küsima.
11:30, asjalik kommentaar, aga mina arvan teisiti. Ja arvan ka seda, et need, kellelt poel vabadust võetud, ehk siis needsamas noored, meie, ei tea, mis tähendab vabadus.
VastaKustutaSeda teavad justnimelt need 80- ja 90-aastased mehed, kes, ma ei väsi seda kunagi üle kordamast, loete te seda blogi või ei, suva, kes võitlesid eesti vabaduse eest ajal, kui isegi riik ja valitsus olid vabadusele käega löönud. Ja ainult nemad saavad ja tohivad öelda, milline peab olema vabaduse sammas.
Me peame austama oma isasid ja vanaisasid. Sest kui me ei austa neid, siis ei austa meie lapsed mitte iialgi meid. Rääkige oma vanaisadega. Millal te viimati neid nägite?
irjaga nõus.kunstiinimeste kohapealt niipalju et need nn.kunstiinimesed kes samba vastu(ja muu patriootliku) sõna võtavad on paljud suguhaiguste käes vaevlevad bisexuaalid,kes näeks harjumäel vabadusrist asemel hea meelega suurt (seasõnniku) sita hunnikut,siis oleks nende arvates leitud ühiskonnas üksmeel ja kavand olex kaasaaegne.mõni emane kunstnik teeks sinna suure mensulappide hunniku ja arvaks et käib ka et perfoomance ja moodne ning kaasaaegne.
VastaKustuta