Paljud kultuuriinimesed on väljendanud oma seisukohta vabadussamba teemal. Et pole justkui piisavalt peen või nii. Ütleksin välja oma tagasihoidliku arvamuse.
Minu isa Georg Vaher oli samuti vabadusvõitleja, läks 17-aastase poisikesena vabatahtlikult Eesti Leegioni (tal oli võimalus minna lennuväe abiteenistusse, aga tema eelistas minna rindele) ja võitles 1944ndal aastal Keila all. Tema ja ta eakaaslased uskusid siis, et suudavad minna käsigranaatidega venelaste tankide vastu. Keila staabihoone õuel nad neid siis pildusidki, kuni tuli ohvitseri käsk taganeda. Aga selle ajaga, mis nad vene tanke kinni hoidsid, said viimased laevad koos eestlastega läände, vabasse maailma põgeneda. Suurem osa neist, kes põgenesid, olid kultuuriinimesed. Nii.
Minu isa toa seinal ripuvad mõned ordenid. Kinnitasin need talle ülikonna külge, kui ta Tartu krematooriumi kirstus lebas, aga pärast anti nad mulle tagasi, mälestuseks. Kõigil neil ordenitel on samasugune ristikuju nagu vabaduse sambal. Isa oli nende ordenite üle väga uhke, talle meeldis neid ikka rinda sättida, kui ta Keilasse vanade sõjakaaslastega kohtuma läks. Ja ka minu hing täitub neid ordeneid vaadates uhkusega.
Ja seepärast täitub mu hing uhkusega ka siis, kui vaatan vabaduse sammast. Ja mul on kama kaks, mis ta maksma läheb. Tõesti. Sest vabaduse eest ei ole ükski hind liiga kõrge maksta.
Seda, et puurilind ei laula kunagi nii ilusti kui vaba lind, peaks aru saama ka kultuuriinimesed. Ja eriti nemad.
Kuna mina pole varem eestiaegset ordenit näinud, siis minule meenutab see rist ennekoike mingit natsiordenit. Ma saan aru, et see sammas on ennekoike eestlaste jaoks, aga paratamatult näevad seda ka paljud välismaalased ja kas meil siis toesti pole juba piisavalt neid fashismisyydistusi?
VastaKustutaIrjaga täiesti nõus. Sõltumata sellest, milline see sammas oleks ei juhtu kunagi, et kõik on rahul. Ja kui komisjon koostada ka ainult kunstnikest siis võib juhtuda, et valitakse küll väga kunstipärane sammas, mis meeldib kunstnikele aga mitte rahvale.
VastaKustutaPandagu see sammas juba ükskord püsti!
oi ma olen palju su peale vihastanud siinset lugedes. AGA SELLEGA OLEN MA 1000% NÕUS.
VastaKustutaei ole nii... puurilinnud laulavad just ilusamini. kui olime puuris oli propa ja vennaskond, nüüd kui puuriuks lahti on pirgit õigemeel ja rolf juunior. asjad on halvevenenud.
VastaKustutaOlavi.
See sammas saab olema hoopis Vabadussõja võidu mälestussammas. Sellest ka vaidlused, sest osad aga nõuavad vabadussammast.
VastaKustutaTäiesti nõus, paljudel kultuuriinimestel on foobia traditsionalistliku kunsti ees, on harjutud lõhkuva avangardismiga, kunst peab olema nede arvates võimalikult arusaamatu, segane ja elukauge, sest loll rahvas ei taipa asjadest nagunii midagi.
VastaKustutaNeid pelutab risti kuju, sest see meenutavat natsismi, kristlust või midagi ähvardavat ja konservatiivset.
Tegelikult on rist maailma vanimaid ja arhetüüpsemaid sümboleid, ratasrist oli levinud ka siis, kui eestlased veel vaba rahvas oli, see sümboliseerib päikest ja nelja aastaaega, elu jätkuvust.
Need mehed ja poisid, kes võitlesid reaalselt Eestile vabaduse ka vigaseks jäämise ja elu hinnaga, said oma rinda just sellise kujuga risti.
Kas kultuuritegelasi häirib see fakt või nende arust toodi vabadus ainult nn laulva revolutsiooni tuultes, kui nemad suured kellalööjad olid. Aga ilma vabadussõjata poleks me võibolla kunagi ilma vägivallata taas vabaks saanud.
minu vabadus ei ole kole, klaasist ja kandiline. ja seda ei kehtesta peapiiskop.
VastaKustutaMinu arust vabaduseni ja iseseisvuseni on veel pikk tee.
VastaKustutaKui koostatada selline maakaart Eestimaast kus oleksid ära märgitud kõik firmad ja nende omanikud siis saaks selge pildi jõudude vahekorrast rindel.
Viimasel ajal pole olnud juttu Eesti tööstus ja kaubanduskojast.
Sõna Eesti asemel peaks olema Peterburg,sest see tööstuskoda viib ellu Peeter esimese unistust rajada aken euroopasse."Taasiseseisvumisest" saati on Eestimaal käinud salajane sõda mida on peetud rahu ajal.Majandusssõda,veneinvasioon,juutide majandussüsteemi rakendamine need on tegelikud märksõnad sellest mis toimub meie kodumaal.
2.Oleks väga ilus kui kolmanda Eesti firmad moodustaksid ühiskassa,samasuguse nagu on maffial,teeksid peaaegu samasugused reeglid nagu on seda maffial.Ühiskassa abil saaksid firmad teineteist toetada ja aidata noortel naaseda kodumaale koolitada neid ettevõtjateks,tekitada konkurentsimajandust,firmade panklrotuistumise korral aidata firmadel ümberorienteeruda jpms.Varaste ühiskassa toetab vargaid sel juhul kui keegi neist peaks vahele jääma,siis kui keegi neist pandakse vangi siis ühiskassa toidab nende pereliikmeid,varga surma puhul toidetakse varga perekonda edasi.Kui vargad on suutelised leidma ühist keelt ja teineteist toetama miks siis normaalsed ettevõtjad pole selleks võimelised?
Kolmanda ja teise Eesti igas väikelinnas võiksid ettevõtjad moodustada ühiskassasid,siis võiks olla ühiskassa kolmanda Eesti jaoks ja teise Eesti jaoks,ning kolmanda ja teise Eesti jaoks kokku.Kui firmad sedasi toetaksid teineteist siis oleks riigimaffial raskem loopida kaikkaid kodaratesse ettevõtjaile.Nagu isegi näete maksumaksjate rahade eest toidetakse okupante ja mingisuguseid eraisikuid.
Elagu konkurentsimajandus! Elagu Jaapani majandussüsteem! Eestlased koju! Okupandid välja! Eesti välja Euroopaliidust! Elagu Eesti Jaapani unioon!
nojah... au neile, kes seal võitlesid, ja puha - selge see -,
VastaKustutaaga et just see sammas ja just seal, selle kohta tunduvad kunstiinimeste argumndid suhteliselt veenvad.
aga kas ei ole just selle kavandi heakskiitmine ühtlasi ja reformarite heakskiitmine......?
VastaKustutahea naha, et irja suudab ka normaalseid tekste kirjutada:) sinus ON siiski potensiaali saamaks normaalseks inimeseks.
VastaKustutavaba saab olla ka miljoneid maksva samba ja betoonpargita
VastaKustutaTeil seal Eestis muud teha pole, kui aind mingite ausammaste pärast jageleda. Hakake elama juba ükskord.
VastaKustutaOlavi, samas olid nõukaaja nn puurilindudeks ka Jaak Joala, Marju Länik ja Anne Veski, kellest, julgeks arvata, küll Birgit ja Rolf jr paremad on.
VastaKustutaSamuti oleme vabad linnud meie ise, naklased. Me saame mässata, sest me elame vabas riigis, mille võitlesid meile välja meie isad ja vanaisad. Nii see on, paraku. Ja needsamade meie isade ja vanaisade tegevus lubas ka paljudel meie ametivendadel, sh kirjanikel 44ndal aastal läände põgeneda. Ellu jääda ja edasi kirjutada. Sest needsamad mehed, kes said rinda risti, ei peljanud anda oma elu. Nende eest.
Meil, vabadusaja lastel on mõistagi hää selliste asjade üle irvitada. Miks? Sest meil on ka VABADUS IRVITADA.
Neile meestele, kes meile selle ja kõik muud vabadused kätte võitlesid, oli see rist püha. Ja see sammas ei peagi MEILE meeldima. Ta peab meeldima NEILE, kelle auks see püstitatakse.
Muide, kas mitmed kõrged võimukandjad, sõjaväelased, kaasaarvatud mitmed kuningad ja kuningannad on natsid, et neil on ristid rinnas?
VastaKustutaRaudristi asutas muide Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III Napoleoni sõdade aegu, eeskujuna võttes malta risti. Malta risti ajalugu ulatub juba ristisõdijate aegdesse.
Rahvussotsialistide sümbol oli haakrist, mitte tavaline rist või Raudrist, mis oli eelkõige sõjaväeline autasu.
Kui inimesed on niivõrd ajalooliselt harimatud, siis on see nende probleem.
Minge vaadake, rotermannis on praegu vabadussamba kavandite näitus üleval, sealt jäi meelde üks tore lahendus, kus on kujundatud nummerdatud astmed ja igaüks saaks endale tähtsal päeval seal istuda ja küünlaid, lilli misiganes panna. Toredaid lahendusi oli küll ja veel. Kõik olid paremad kui see klaasist rist. Tulevase ristiga mälestatakse ju vabadussõjas hukkunuid, mida oleks väga sobilik teha kalmistul. Pangu see sinna, mitte vabaduse väljakule, kus kõik hakkavad samamoodi õlgu kehitades mööda käima nagu see pragune vabaduse kell seal.
VastaKustutaOlen absoluutsel nõus indiema`niga. See rist sobib kalmistule, aga mitte linna esindusväljakule.
VastaKustutaAsi pole selles, milline see rist või mälestusmärk üldse on, asi on ju selles, et järjekordselt ei võeta üht osa rahvast kuulda. Kui ei taheta kuulda võtta, varutagu aega ja raha propagandaks, mitte ärgu tehtagu nii, nagu ei taheta, et omale tehakse (vt. ka ööistungid riigikogus, juntimine, karla katedraali lammutamine)
VastaKustuta