Põnevat lugemist ajaloo kohta

Privaatsuspoliitika

neljapäev, 10. aprill 2008

Juba linnukesed...

Väljas laulavad! Meie akna taga siin Võru tänaval igatahes sädistavad üksteisevõidu kõiksugu sulelised. Käisime täna Rakveres, mu isamajas, ja seal laulis veel rohkem linnukesi. Eestimaa kevad on ikka nii ilus.

Portugalis ei saanud arugi, kui kevad algas. Ühtäkki oli lihtsalt talumatult palav ning puudel olid roosad õied küljes. Aga ei mingeid erutavaid lõhnu, ei pori ega muru. Otsisin seal ikka päris meeleheitlikult seda "oma kevadet". Käisin metsas jalutamas ja ootasin, et puud kõnetaks mind. Ei kõnetanud. Küllap seepärast, et ma ei mõistnud portugali keelt.

Ei jõua ära oodata, millal saan jälle rahulikult metsa jalutama minna. Me lemmikmets on Rakveres, otse isa maja taga. Vaid paar sammu võtta ning olengi kohal! Varem, kui ma veel seal elasin, siis võtsin ikka ette pikki jalutuskäike metsa alla. Kõndisin seal kaua, vahel koeraga, vahel üksi, ja mul oli iga kord tunne, et kui ma suudan jääda niisama puhtaks nagu see tuul, mis puhus puuokste vahel, siis minuga ei saa midagi halba juhtuda. See tunne on minuga jäänud, olgugi et ma ei ole juba kaks aastat ses metsas jalutanud.

Minu jaoks ei ole raha oluline. Ma olen kasvanud üsna vaeselt, sest mu isa jäi mu 10-aastaseks saades pensionile ja mu ema oli koduperenaine. Saime kuidagi hakkama, päris vaesed ei olnud, aga poes pidime hindu vaatama küll. Nüüd ma enam hindu vaatama ei pea, aga mis on jäänud samaks, on see, et mul on, nagu ka siis, tunne, et kõik, mis on mulle siin elus oluline, on minuga kogu aeg kaasas. Mu isa õde, Ameerika tädi Endla armastas ikka öelda, et haridus on see, mida keegi ei saa sinult kunagi ära võtta, sest seda ei riku rooste ega vii varas. Mina lisaksin tema elutarkusele seda, et ka Armastust ei saa keegi sinult ära võtta.

Loodan varsti jälle oma metsa jõuda. Igatsen ta järele. Seda vandeseltslaslikkust, millega puud mind tervitasid. Jõuan siis sinna mil iganes, ma tean, et ta on olemas ja ootab mind. Ma tean, et mul ei ole häbi tuttavate puude all jalutada, sest ma olen suutnud jääda puhtaks ja ausaks. Iseendaks, kelleks mu isa mind kasvatas. Ja see, uskuge mind, on parim tunne maailmas.

2 kommentaari:

  1. armastust ei saa jah keegi sinult vòtta aga armastatud meest kùll, hoia silmad lahti, Innot on juba puude all litutamas nàhtud. Panin silmad kinni ja nàgin, unes muidugi:)

    VastaKustuta
  2. üle hulga aja jälle yks hää lugemine!

    VastaKustuta

Kohvik jätab endale õiguse kommentaare modereerida ja spämmi rehitseda.