Liisi asi on tegelikult tsiviilasi

Kriminaalõiguslikult tähendab pettus seda, kui sa lood teisele inimesele oma tegevusega reaalsetest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse, et meelitada teda midagi tegema. Toon näite: mina räägin Hans H Luigele, et mul on müüa mõis. Saaremaal. Ja Hans siis maksab mulle rahad ära, lootuses endale Saaremaal kena mõisakest saada, aga kui ta Saaremaale oma mõisa vaatama läheb, siis talle tuleb paraadtrepil vastu Anu Saagim, kes kergitab kulmu ja küsib: "Midaaa? See mõis pole kunagi müügis olnud! Välja!!" See on pettus.

Kui Liis ja vanainimesed kinnisvaratehingud sõlmisid, olid asjaolud selged ning läbipaistvad. Vanainimene kirjutas varad Liisi nimele ning Liis lubas vanainimese eest hoolitseda ning tal elu lõpuni oma majas elada. Sõlmiti kahepoolne leping, mis kinnitati notari juures. Liis oli nõus, vanainimene oli nõus. Liis asus ka lepingut täitma, asudes vanainimese eest reaalselt hoolitsema (küttepuud, lehetellimus jms). Samuti, kui tegu oli arvutite ja telefonidega, siis ta asus vanainimestele reaalselt rahasid saatma.

PROBLEEM tekkis siis, kui tehingust said teada vanainimeste ahned sugulased. Ainus viis tehingu tühistamiseks oli vanainimesed lolliks teha ehk teovõimetuks tunnistada. Seda oli vaja, sest olukorras, kus vanainimene on teovõimetu, räägivad tema eest sugulased kui eestkostjad. Vanainimene ei saa enam väita, et ta tegi tehingu vabatahtlikult, sest ta on ju teovõimetu, loll, ja lolli vaba tahe ei maksa midagi. Ja sellises olukorras on sugulastel ning nende advokaatidel ülimalt iisi väita, et Liis pettis. Õnneks oli olemas ka Dr Jekyll, Arno Adamsoo, kes KÕIGILE vanainimestele lollipaberid väljastas. Just nende lollipaberite toel saadi püsti ning püsib püsti ka see õnnetu kriminaalasi. Kui teovõimetud vanainimesed ei saa enam enda eest kõnelda, siis nende eest kõnelevad nende ahned sugulased. Nende põhimure oli, kuidas varad tagasi saada. Step one oli Liisi ja vanainimese vahel sõlmit notariaalse tehingu tühistamine vanainimese teovõimetuks tegemise ehk tema tahte murdmise teel ning step two Liisi suhtes kriminaalasja algatamine. Sealjuures mindi isegi nii kaugele, et uurija Krislin Riisalu käis vanainimeste juures neid mõjutamas, et nad enam Liisi saadetud rahakaarte vastu ei võtaks. Selline uurija vääriks ise kriminaalasja. Tõendite kunstlik loomine ei ole naljaasi, proua Riisalu. Samuti lepingu täitmise takistamine. Liis võiks siin isegi uurija Riisalu hagemist kaaluda. Samuti on tal võimalik hageda psühhiaatrit, kui selgub, et too vanainimesed valedel alustel lolliks tunnistas.

Liisi keiss on puhas tsiviilasi. Kui on vanainimesi, kes väidavad, et ta ei tagastanud neile raha õigeaegselt, siis see pole mitte pettus, vaid lepingu tingimuste rikkumine, mille puhul vanainimesel on võimalik nõuda tsiviilkohtu kaudu kahjutasu. Kui ta seda soovib.

Kahju muidugi prokuratuurist ja prokuröridest. Armas Norman ja teised, paistab, et tuleb jälle üks õigeksmõistmine.