pühapäev, 6. mai 2012

Eesti ei erine Lätist-Leedust

Väljavõte Eurostati veebist.

Paar päeva tagasi kukkusid USA aktsiaturud kolinal teate peale, et tööhõive olukord pole USAs paranenud. Seni olid turud vaadanud vaid tööpuuduse numbreid, mis olid küll paranenud, aga kuivõrd tööhõive näitajad on kehvenenud, tähendab see, et tegelik olukord pole paranenud, vaid vastupidi, juurde on tulnud nn heitunuid, kes ei loodagi enam tööd leida. Seejuures, NB! on USA tööhõive vähenenud Eurostati andmetel võrreldes 2005. aastaga kõigest 0,6%.

Eestit peetakse üldiselt paremaks kui Lätit-Leedut ja tuuakse tervele Euroopale eeskujuks, aga seesinane tööhõive olukord on Eestis täpselt sama kehv kui Lätis-Leedus, kus ta on võrreldes 2005. aastaga vähenenud tervelt 4,8%!!! Lätis on see number samuti 4,8% ja Leedus koguni 5,1%. Euroopa edetabelit juhib Bulgaaria 5,9%ga. Soomes on tööhõive vähenenud 1,4% ja Rootsis suurenenud 1,1%. Euroopas keskmiselt on tööhõive vähenenud vaid 0,5%. Isegi Kreekas, Hispaanias ja Portugalis, mida üldiselt armastatakse kritiseerida, on tööhõive vähenenud vaid paar protsenti.

Tööhõive number on just see, mis näitab kokkuvõttes nii majanduse kui kogu riigi võimekust, seda eriti pikemas perspektiivis. Tööhõive paranemine toob endaga kaasa maksude parema laekumise, suurendab tarbimist ning tõstab kinnisvara hinda. Ja vastupidi, kui tööhõive number kukub, tähendab see, et maksude laekumine väheneb, tarbimine kukub ja kinnisvara hinnad langevad.

Eestis on viimasel ajal samuti liialt keskendutud tööpuuduse numbritele, mis ei näita tegelikult midagi olukorras, kus tööhõive kokkuvõttes väheneb ja suureneb hoopis nn heitunute hulk, kes on pikaajalised töötud ja kel on üha raskem tööd leida. Eesti puhul on probleemiks ka väljaränne, mistõttu spetsialistid lahkuvad ning Eestis on üha raskem leida töötajaid isegi siis, kui kellelgi on soov Eestisse investeerida.

Tööhõive vähenemine on Eestis otsene põhjus, miks maksud kerkivad. Kui maksumaksjate arv kukub, on loogiline, et allesjäänud maksumaksjatelt tuleb sama summa kättesaamiseks rohkem maksu küsida. Eestis juba niigi kõrge maksukoormuse edasine tõus omakorda muudab inimesi vaesemaks. Teisisõnu: isegi selle vähese palgatõusu, mis inimestel on olnud, on söönud ära kõrgemad maksud. Neil, kelle palk pole tõusnud, on maksutõusu tõttu tegelik sissetulek vähenenud. Väiksem tegelik sissetulek omakorda võimaldab teha vähem investeeringuid. Vähenevad investeeringud ei võimalda luua piisavalt töökohti ning inimesed lahkuvad tööd otsides mujale. Eesti on koos Läti ja Leeduga sattunud surnud ringi, kust väljapääsu on üha raskem leida. Ainus võimalus oleks karmilt makse kärpida, ent seda ei saa teha, kuna siis jääksid laenu- ja palgabuumi ajal priskeks paisunud ametnikupalgad ja pensionid välja maksmata ning haiged ravimata.

Tööhõive vähenemise otsene põhjus on nn reformid, näiteks haldusreform Lätis, mis tähendas kolmandiku omavalitsuste kaotamist ning tõi endaga kaasa maapiirkondade veelgi kiirema tühjenemise. Eestis on mindud teist teed, kus omavalitsusüksused jäeti küll alles, ent kärbiti nende tulubaasi ning vähendati sellega nende võimekust oma ülesannetega toime tulla. Kokkuvõttes tähendab see koolide ja mitmete teiste omavalitsusasutuste sulgemist. Samal ajal tõmbab ka keskvalitsus oma asutusi maapiirkondades koomale, mis toob kaasa samuti töökohtade kadumise ja maapiirkondade tühjenemise.

Lähitulevik Eestile midagi roosilist ei too. Valitsus teeb küll sita mängu juures head nägu (mis ongi kokkuvõttes nende roll), ent tegelikkuses peab isegi liberaal Andrus Ansip leppima defitsiidis eelarve ja välismaalt laenu küsimisega. Kuivõrd lähiajal inimeste väljavool jätkub, seda vähemalt ajani, mil välismaal makstakse sama töö eest oluliselt kõrgemat palka, ning Eesti riigil on piisavalt uhkust, et mängida ka palja peega kaasa diplomaatilisi ja muid nö suurte poiste mänge, siis võib arvata, et laenu tuleb võtta veel aastaid, et mitte öelda aastakümneid. See omakorda seab järeltulevate põlvede ehk laste õlule paraja koorma, mis kokkuvõttes tähendab tulevikus veel vähem töökohti. Lapsevanemad ja õpetajad peaks praegu eriti rõhku panema keeleõppele, et noored oleksid konkurentsivõimelised välismaal. Ära põlata ei tohiks ka vene keelt, sest Venemaa suuremates keskustes on sissetulekud juba aastaid kõrgemad kui Eestis.

Kommentaare ei ole: