Põnevat lugemist ajaloo kohta

Privaatsuspoliitika

reede, 26. mai 2017

Eesti riigi jaoks on eesti rahvas muutunud tüütuks kohustuseks

Ma olen juba kirjutanud sellest, et Eesti riik on asunud eesti rahvast hävitama. See on küllalt perversne olukord, aga nii see on. Kuidas selline asi juhtus?

Vastus on tegelikult lihtne: Eesti riigi jaoks on eesti rahvas mõttetu ja tüütu kohustus. Esiteks tahab Eesti riik jõukaks saada, Euroopa 5 jõukama hulka jõuda. Aga eesti rahvas on puruvaene, üks vaesemaid Euroopas. Mistõttu on selge, et selle vaese rahvaga 5 jõukama hulka kuidagi ei jõua. Riik on sellest aru saanud. Seetõttu ongi asunud riik tegema jõupingutusi, et rahvast lahti saada: osa saadetakse ära välismaale, osa, vanad ja väetid kurnatakse kohapeal surnuks.

Kuigi öeldakse, et lapsed on meie tulevik, siis olen täheldanud viimasel ajal ka järjest küünilisemat ja vastumeelsemat suhtumist lastesse. Esiteks tuleb see sellest, et ka lapsed on riigi seisukohalt puhas kulu. Kui varem põhjendati seda kulu asjaoluga, et lapsed maksavad tulevikus pensione, siis nüüd see enam ei päde, sest pensioniiga on võrdsustumas inimese elueaga. Inimene peab nagunii töötama kuni surmani ja siis pole enam vahet, kas neid lapsi on või ei ole. Riik on sellest samuti aru saanud ja väga ei pinguta. Lihtsam kui lapsi saada on riigi jaoks omale tekitada virtuaalseid kodanikke, nn e-residente. Eesti riigi tulevik pole mitte lapsed, vaid e-residendid.

Varem oli riigil vaja inimesi selleks, et tööd teha. Nüüd pole ka töötegijad enam olulised, sest enamus töid teevad masinad ning peatselt võtavad masinad üle teenindavad tööd nagu hotellitööd, põllumajandustööd, autode juhtimine, koristamine jne. Inimesed võivad olla, aga nad pole enam tööde tegemiseks hädavajalikud. Väga edukalt saab läbi ilma inimesteta. Masinad on arenenud niikaugele, et nad võivad ka inimeste eest mõelda. Eesti riigi eelarve panevadki juba kokku targad masinad - masinatest tulevad ette tabelid, mille järgi inimesed elama pannakse.

Nüüd võib küsida, kuidas jääb sellega, et Eesti põhiseaduse järgi on riigi ülesanne keele ja kultuuri, see on eesti rahva alalhoidmine. Samas pole ju öeldud, kui palju ja kus seda eesti rahvast või eestlasi peab alal hoidma. Riik on alati hästi võimekas seadusi tõlgendama ja põhiseadust võib tõlgendada ka nii, et Eesti Rahva Muuseumis võib lisaks ajaloolisele lipule alal hoida mõnda eestlase muumiat. Samuti saab muuseumis tallele panna digitaliseeritud teabe kindamustrite kohta ning salvestatud helifailid ja videod näiteks laulupidude kohta. Põhimõtteliselt pole laulupeo korraldamiseks samuti inimesi vaja: masin lükkab väljaku puhtaks, teine masin paneb musa peale ja kolmas masin fikseerib, salvestab ja edastab toimunu. Masina saab programmeerida selliselt, et esitatakse ainult eesti laule või siis lisaks mõni võõrkeelne lugu. Ning keegi ei keela laulupeole virtuaalselt kaasa elamast e-residentidel.

See on minu ettekujutuse järgi Eesti tulevik.

16 kommentaari:

  1. Tra sa lälised, mõttetu konn? Oma lapsi ei hinda sa eelkõige ise- sa ei vaevu neile norm elugi pakkuma.

    VastaKustuta
  2. Miks sa midagi ette ei võta siis kui tead?

    VastaKustuta
  3. Et siis mida peaks ette võtma mõttetu konn?

    VastaKustuta
  4. Tööle peaks minema. Või naise saatma. Meie ei pea ju kogu te peret ûlal pidama! Kaks tervet täiskasvanut ei suuda perele söögiraha teenida või?

    VastaKustuta
  5. misasi see eesti riik veel on? eesti on äpp, sada protsenti virtuaalne - reaalis vaata ise kuidas hakkama saad.

    VastaKustuta
  6. 14:57-le: Tööd ju pole, konnade jaoks ammugi mitte.

    VastaKustuta
  7. On ikka tööd, mul on ja kõigil mu sõpradel ka. Ära ole nii valiv, mingit superhea palgaga kohta sa nagunii ei saa tänu oma pahategudele.

    VastaKustuta
  8. Väikse palgaga ei ela jälle ära.

    VastaKustuta
  9. A kuidas teised siis elavad? Eesti on madalapalgalisi inimesi täis ja nemad ei kerja, ei ela vaid toetustest ja ka ei irise kogu aeg. Ega sul nüüd muud teha polegi- alustad madalamast palgast ja pead lootma, et suudad end tõestada ja palk tõuseb.

    No ja Irja raamat, see toob ju piraka summa sisse varsti!

    VastaKustuta
  10. Paljud teised lähevad tõesti kompromissile, teevad kas raha pärast või ühiskonna survel tööd, mida nad tegelikult teha ei taha, on seetõttu stressis, jäävad haigeks ja on lõpuks palju suurem koorem ühiskonnale kui inimene, kes lihtsalt vaatab ringi, õpib midagi juurde ja ootab oma võimalust elus. Eestis on väga palju haigeid, haigekassa on pankrotis just sel põhjusel.

    Rahulolematus, virisemine on muide ühiskonnas edasiviiv jõud. Enamik ärisid on sündinud rahulolematusest. Kui kõik on kõigega rahul, siis tekib stagnatsioon.

    Irja teeb tõesti raamatu nimel tööd iga päev. JK Rowling elas ka väga vaeselt enne raamatute ilmumist, aga nüüd teenib miljardeid. Sama lugu oli Paolo Coelho ja väga paljude teiste kirjanikega. Portugali kuulus kirjanik ja rahvuskangelane Camoes istus koguni võlavanglas.

    VastaKustuta
  11. Alati on inimesi, kes ei saa aru, et ka kirjutamine on töö, nagu iga teinegi..

    VastaKustuta
  12. Kui inimesi pole, siis pole ka valitsejaid vaja.

    VastaKustuta
  13. Pole tükk aega nii head anekdootlikku irooniat lugenud. Parim idee oli see eestlase muumia säilitamine Eesti Rahva Muuseumis.

    VastaKustuta
  14. Tehelikult eksid kui arvad, et riik laste pealt ei teeni, kui lapsed koolis käivad, siis kulud kasvavad tohutult: söök, riided, jalanõud, koolivahendid, trennid, seal vajaminevad riided, jalanõud, transport kooli ja kodu vahel, koolivalised üritused jne. jne. jne, ise tead, iga teenuse ja ostuga kukub 20% otse riigikassasse.
    Sellega need lapsevanemad, kes ise on nõukaajal koolis käinud, ei oska arvestada, kuidas raha kulub lapse koolitamisele praegu. Täiesti teine maailm.
    See on kindlalt laekuv summa, mis jääks ju muidu ära, nagu alkoralli lätti võttis suure osa maksudest. Selline stabiilne tuluallikas, kõike ei telli e-poodidest ega käi lätist toomas, riik peab olema omadega täitsa p...s, kui selles tulu ei nähta.
    Sellest see kogu ilus jutt, et maa tuleb täita lastega, see on programmeerimine.

    VastaKustuta
  15. Miinimumpalga eest pole tõesti mõtet tööle minna. Eestis on reaalne elatusmiinimum 1000.- eurot netos, sellega tuleb enam-vähem tagasihoidlikult toime ja saab ka 10% säästa. Alla selle on virelemine. Miinimumpalga teenimiseks kulub töölkäimisele juba rohkem kui palka saab. Töötamisega kaasnevad ju sõidukulud, lõunasöögiks raha, on vaja viisakaid riideid ja juuksuris käia, tööl on erinevad üritused, sünnipäevad, kus osalemiseks on vaja raha jne. Miinimumpalgast ei kata töölkäimise kulusid. Siis parem juba tõesti toetuste peal kodus olla, vähemalt närvid korras ja pole tööstressi.

    VastaKustuta

Kohvik jätab endale õiguse kommentaare modereerida ja spämmi rehitseda.