Eesti riigist on saanud eesti rahva hävitamise masin. Miks?

Eestlased lõid küll oma riigi, aga sellest on vastupidiselt algselt kavandatule ja ootustele saanud oma rahva hävitamise masin. Kuidas see sai küll juhtuda?

Esiteks, põhiseadus ütleb, et Eesti riik on loodud eesti rahva, keele ja kultuuri arendamiseks ja säilitamiseks. Ehk siis eesmärk on rahvast kasvatada. Ometi pole riik seda põhiseaduslikku ülesannet täitnud, kuigi kõik põhiseaduslikud institutsioonid on selle nimel vaeva näinud. Pigem vastpidi, riik on asunud rahvast hävitama. Mis läks valesti?

Rahva arendamiseks on vaja luua rahvale parimad võimalikud elutingimused. Ehk siis teenida ja teenindada rahvast. Kas Eesti riik on seda teinud? Nii ja naa. Ühelt poolt on küll palju lubatud, aga lubadused on jäetud täitmata, näiteks see kuulus lubadus 15 aastaga 5 rikkama hulka jõuda. See oli lihtsalt loosung, millele ei järgnenud tegusid. Selle asemel, et oma rahvast teenida ja teenindada hakkasid poliitikud peale Euroopa Liiduga liitumist teenima ja teenindama välismaalasi. Jutt oli umbes selline, et nüüd on meil Euroopa Liit ja tuleb arvestada terve liidu huvidega. Aga Euroopa Liidu nö keskmine tegelane on teatavasti Prantsuse põllumees. Kelle nimel siis nüüd ka need tuhanded eestlased rühmavad, kes Brüsselisse tööle läksid.

OK, Euroopast on Eestisse tulnud raha. Ja seda raha on päris palju. Aga kahjuks on see raha läinud valesse kohta. Selle raha eest on ehitatud ja remonditud koolimaju ning ehitatud külakiikesid, mis on jäänud tühjaks, seisma ja mida enam ei kasutata. Ehk siis on saadud küll palju raha, aga see on läinud vett vedama. Kas selles saab süüdistada Euroopa Liitu? Ilmselt mitte.

Ma tulen jälle tagasi Rail Baltica juurde. See on samasugune koolimaja või külakiik, millest on abi ainult mõneks loetud aastaks, aga mis jääb tulevikus seisma. On jäänud selgusetuks, kuidas aitab Rail Baltica luua eesti rahvale paremaid elutingimusi, rahvast jõukamaks muuta. Ja kui Rail Baltica midagi paremaks ei tee, kui sellega on kavas jälle teisi maid ja rahvaid teenindada, kas seda on siis niiväga vaja. Ok, öeldakse, et vaja on teistel, et läbi Eesti kaupa vedada. Aga kui teistel on vaja, las siis ehitavad. Miks peab eesti rahvas selles kallis projektis kaasa lööma ning võtma kohustuse selle ülalpidamiseks?

Siin tuleme jälle tagasi alguse juurde: mis on Eesti riigi ülesanne. Kas teenindada teisi või oma rahvast? Sageli on elus nii, et kõike korraga ei saa, ei saa olla kõigile hea ja kõigile meeldida. Ei saa olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke. Kui teenindada teisi, siis kannatab oma rahvas, ja vastupidi, on selge, et kui seada esikohale oma rahva huvid, siis peavad teised kannatama. Suure rahva puhul on lihtsam, seal võib miljoneid inimesi mõne ülla idee nimel ohverdada. Suur rahvas kannab selle välja. Aga Eesti ei saa omale enam lubada mitte ühegi inimese ohverdamist, kahjuks.

Tasuta lõunaid pole olemas ja raha puu otsas ei kasva. Palju on räägitud sellest, et Eesti 300-eurosed pensionid on naeruväärsed võrreldes näiteks Kreeka 1000-euroste pensionidega, arvestades seda, et Kreekas ei köeta talvel kodusid, toit ja riided on odavamad ja neid kulub vähem. Kreekas oleks võinud majanduskriisi ajal lasta pensionid vabalt 300 peale, aga seda ei tehtud. Oma rahvas oli tähtsam kui miski muu. Praegu on Eestis nii, et Rail Baltica nimel ohverdatakse pensionärid, sest pensionid ei tõuse. Samuti ohverdatakse haiged, sest haigekassa on pankrotis. Ohverdatakse erivajadustega inimesed, sest nende toetusi kärbitakse. Kas võimalus sõita rongiga Tallinnast Poola piirini hüvitab kõik need kaotused? Ma julgen selles kahelda.

Eesti võiks muuta rahva hävitamise masinast rahva teenindamise masinaks. Nii nagu kunagi unistati ja loodeti.