Säh sulle - Euroopa Liit ei lasegi Eestil paremini elada!

Väljavõte Delfi veebist.

Enamik Euroopa Liidu riike on laenuvõtmisega rikkaks saanud - see oli kuulus Marshalli plaan, mille kaudu USA turgutas Lääne-Euroopat, et ära hoida kommunismitondi levimist maailmas. Pärast NLiidu kokkuvarisemist kadus Euroopa poputamise vajadus ära ja tulemus ongi käes - kriis. Heaoluühiskonna ja sellega kaasas käivate tuhande euroste pensionide säilitamiseks lasti Lõuna-Euroopal ohjeldamatult laenu võtta. Muidu kardeti, et rahvas hakkab mässama, mäss levib üle terve ELi ja EL kukub kokku. See oli aeg, kui Eestit toodi kõigile eeskujuks, et näete, puruvaene, aga laenu ei võta ja ei kurda ka.

Nüüd on aeg sealmaal, et väiksel Eestil on vaene olemisest villand saanud. Isegi Äripäeva peatoimetaja räägib vajadusest palku kahekordistada. Laenu võtmisega loodetakse saavutada hüpe elatustasemes. On viimane aeg ka, sest riik jookseb rahvast tühjaks. Aga kui väike Eesti nüüd kõvasti hoogu võttis ja ütles, et tahame ka laenu võtta ja hästi elada, siis öeldi selle peale, et kõik - aitab! Enam ei saa! Mis on ka arusaadav, sest sakslased ei taha uusi PIGS-e Euroopas, keda nad peavad ülal pidama.

Ei tasu unustada, et Euroopa Liit on eelkõige rikaste riikide klubi, oma väikeste veidrustega. ELi eesmärk on rikkust hoida. Nüüd kui Ida-Euroopa riigid algul arvasid, et neil õnnestub ka teiste tuules rikkaks saada, siis on praeguseks selgeks tehtud, et nii lihtne see asi päris pole. Uute tulijate roll on hoolitseda selle eest, et vanad saaks rikkad edasi olla. Uued on vanade tentsikud, või umbes nii. Uute arvelt saavad vanad oma mõnusat elu edasi elada. Uusi on vaja põhiliselt tööjõu pärast, et vanade olijate pensionisüsteeme vee peal hoida. Seepärast panustab EL uute riikide, kaasa arvatud Eesti haridusse, aga mitte muusse elu-olusse. Inimestel lastakse vireleda, et juhtida nad ... teadagi kuhu. Selleks otstarbeks rajatakse Euroopa kõige vaesematesse riikidesse lausa kiirraudtee. Sõja ajast on kogemus olemas - siis ehitati samuti raudteid, et inimesi töölaagritesse saata.

Nii see elu-eluke juba kord on - kõik ei pääse kunagi marjamaale. ELi võib võrrelda püramiidskeemiga, kus kõige rohkem võidavad esimesed olijad ja viimastele jäävad, kuidas nüüd viisakalt öelda, näpud. Selleks, et paremini elada, tuleb mujale elama minna. Näiteks Soome. Või Saksamaale. Mida paljud, eelkõige noored ongi juba teinud. Eesti oli, on ja jääb vaeseks perifeeriaks umbes nagu on USA-s Montgomery. Mis see veel on, küsite nüüd?! Keegi ei tea, eks! Kunagi oli see lausa Konföderatsiooni pealinn ja pärast lõunaosariikide võitu kodusõjas oleks sellest võinud saada USA pealinn, kogu maailma keskus. Aga läks nagu läks. Nagu ka Eestiga. Mis seal salata.