Venemaa toores jõud - Balti riike tuli 1944. aasta algul „vabastama” 1,2 miljonit meest

Vene relvastuse lipulaev 1944. aastal - Tank T-34

Riigikogu liige Oudekki Loone on viimasel ajal palju rääkinud liitlaste võidust ja 9. maist. Selle taustal on märgitud seda, et nõukogude väed kasutasid USA abi.

Selle taustal tasuks siiski meenutada, et 1944. aasta algul, mil nõukogude Venemaa alustas Balti riikide „vabastamise” operatsiooni, oli läänerindel 3 armeegruppi, 1,2 miljonit meest, tuhandeid suurtükke ja tolle aja kohta hiiglaslik kogus 1500 tanki T-34.

Sakslastel oli Balti riikide kaitseks välja panna „ainult” 600 000 meest, mõni tuhat suurtükki ja vähem kui 200 töökorras tanki.

Esialgu üritasid venelased pressida 1944. algul läbi tankidega.

Ent sakslaste relvastuses oli lisaks tankidele sadakond liikursuurtükki StuG III (Sturmgeschütz III), mis oli tol ajal kõige efektiivsem tankihävitusrelv, nende abil hävitati sõjas ligi 20 000 Punaarmee tanki.

Saksa tankiüksusi juhtis Narva all üks kogenumaid väejuhte, nn Panzer General krahv Hyazinth Strachwitz von Groß-Zauche.

Sakslaste käsutuses olid tolle aja ühed võimsamad tankid Tiger, mis olid loodud T-34 hävitamiseks ja mille vastu T-34 oli võimetu. Tiger tanki väljatöötaja oli muide tuntud autotootja Ferdinand Porsche!

Narva all oli sakslaste üks tugevamaid tankiüksusi rasketankipataljon nr 502, mida juhtis Otto Carius.

Cariuse juhtimisel löödi Vene tankiarmee pihuks ja põrmuks. Kirde-Eesti metsad on tänaseni täis Vene tankide rususid.

Sakslastel oli ütlus venelaste kohta: Ärge venelaste pärast muretsege, nad lasevad esimese lasu alati mööda!

Sakslased olid küll väga tublid, aga nad ei saanud kahjuks venelaste toore jõu vastu.

Venelased ootasid, kuni lumi sulas, maa tahenes ja pressisid siis läbi 1,2 miljoni mehega. Lisaks olid neid toetamas 2500 tanki. Vene tankitehased töötasid täisvõimsusel ja iga päev tuli välja mitusada tanki, samas kui Saksamaal oli probleeme tootmisega. Nagu öeldakse, moodsaid sõdu ei võideta mitte lahinguväljal, vaid tehastes. Saksamaa tootis teises ilmasõjas ainult 25 000 tanki, samas kui Venemaa ja liitlased tootsid enam kui 200 000 tanki.

Venelased alustasid 1944. aastal pealetungi täpselt 22. juunil, Saksa vägede sissetungi 3. aastapäeval. Mõne nädalaga edenesid Balti riikide suunas 4 armeegruppi, korraga Eestis, Lätis ja Leedus. Miljoni mehe vastu olid sakslased võimetud.

Hitler andis siiski sakslastele käsu vastu rünnata. Sakslased jäid küll arvult alla, aga nad lõid ootamatuid olukordi. Saksa tankide vahel oli väga hea raadioside. Tankid liikusid kiiresti ühest kohast teise.

Lisaks miljonile sõdurile võttis Venemaa kasutusele uue suure tanki JS-2, mis sai nime Jossif Stalini järgi. See monstrum oli loodud spetsiaalselt Saksa Tigerite hävitamiseks.

Vene uued rasketankid olid aga väga aeglased ja jäid Tigeritele tulejõus alla.

Venelastel õnnestus Lätis ja Leedus 1944. aasta juulis-augustis läbi murda ning nõnda jäid sakslased Eestis ja Riia all kotti. Ligi pool miljonit Saksa sõdurid olid lõksus. Kordumas oli Stalingrad.

Sakslased lootsid, et keegi aitab nad välja. Saksa pool tõi kohale taas krahv Hyazinth Strachwitz von Groß-Zauche. Ta sai ülesande Vene rindest läbi murda ja luua taganemistee. Tal oli kasutada kümmekond tanki ja paar päeva. Temast sõltus 500 000 mehe saatus.

Sakslastel õnnestuski Lätis Tukumsi juures läbi murda ja aidata Saksa sõjaväelased põgenema. Kuivõrd sakslastel polnud enam suurtükke, siis täitisid suurtükiväe ülesannet mere pealt Saksa sõjalaevad. See oli esimene kord, kui 30 km kauguselt mere pealt hävitati tankiväeosa ja toetati maavägede tegevust. Järelejäänud tankid hävitati maa peal Saksa tankidega. Seejuures kasutati tankidel kuulsat Zeissi optikat, mistõttu suutsid Saksa tankid väga täpselt sihtida.

Sakslaste loodud koridori kaudu said lahkuda armeegrupi Nord lõksu jäänud väeosad. Seda peetakse tänaseni suureks imeks, kuidas sakslastel õnnestus vaenlase rindest niimoodi läbi murda. Sakslaste lahkumine tähendas ühtlasi Balti riikide langemist, Tallinn ja Riia olid venelaste jaoks vallutamiseks valla.

Venelased jälitasid taganevaid Saksa väeosasid kuni Berliinini välja. 1945. aasta maikuus oli Berliin vallutatud.

Balti riikide „vabastamisega” kaotasid mõlemad, nii Vene kui Saksa pool sadu tuhandeid mehi. Lisaks hukkusid tuhanded tsiviilisikud kõigis Balti riikides ja paljud inimesed jäid kodust ilma.

Praegugi tõmmatakse veel Kirde-Eesti järvedest välja tanke. Ühel välja tõmmatud T-34 tankil olid peal Saksa tunnused, mis tähendab, et sakslased olid võtnud ise kasutusele Vene tanke. Ilmselt olid taanduvad sakslased ise selle tanki järve uputanud.

Teise ilmasõja sündmused näitavad, mis mastaapides tuleb arvestada sõjategevuses Venemaa vastu. Venemaale vastu panemiseks Balti riikides on vaja miljonit meest ja väga head relvastust. Suur ime on aga see, kuidas soomlased suutsid oma 250 000 mehelise sõjaväega venelased tagasi lüüa. Mis näitab, et imesid sünnib, aga siiski mitte päris tühjalt kohalt. Selleks peab ise ka valmis olema!