Kõigepealt seda, et Ellake on ära harjunud. Täna hommikul ei soostunud ta isegi mängukal kiikuma, nii kiire oli tal lasteaeda (õige nimetus eelkool, aga sisu sama, mis Eesti lasteaias, sestap kirjutan lasteaed). Tal on veel harjutamisnädal. Kui Roosi läheb kooli kella üheksaks (issi viib), siis Ella koos minuga kella kümneks. Ja on tunnikese. Hommikul panime igasuguste probleemideta Peppa riided selga, kaisukutsu kaasa ning teele.
Kui 4-5-aastastel lasteaialastel algab päev tavaliselt kell 9, siis kolmesed kogunevad värava taha kella kümneks, nagu Ella praegu. Kümne ajal oligi värava taga hulk kolmeseid (ka kaheseid ja isegi beebisid), kes ootasid seal koos vanematega oma õpetajaid. Õpetajad tulid kella kümne ajal neile värava juurde järele ning nad läksid koos nendega hanereas koolimajja. Kahesed ja nooremad läksid vanematega. Siis tuli Ellale järele tema õpetaja koos tõlk Raouliga ning ka Ella läks reipalt koolimajja.
Nüüd pisut koolist, kuidas seal asjad käivad. Koolimaja on meil kahekorruseline, infantil ehk lasteaed on 1. korrusel ning primaria (lapsed vanuses 6-12) teisel korrusel. Roosi klass on teisel korrusel. Infantili õppetöö toimub 9. 10 - 13. 50 ning primarial 9. 00 - 14. 00.
Eesti lasteaiast eristab Hispaania lasteaeda kindlasti see, et õpetajad ei vii lapsi päeva jooksul kooli territooriumilt välja ehk siis mingeid linna mööda hanereas jalutamisi pole. Laste päev möödub valdavas osas klassiruumis, kus on ka lauad ja toolid ning tahvel. Ning muidugi igat sorti mänguasju. Reedel on võimlemistund, mis toimub aiaga piiratud kooli staadionil. Kooli ennast ümbritseb kõrge raudaed. Puudub seega täiesti oht, et su laps kooli territooriumilt kuhugile omapea uitama satub, kuna neid kogu aeg valvatakse ning nad on vaid piiratud aladel.
Kooli õuel on ka mänguala koos erinevate atraktsioonidega, aga puudub liivakast, mis on Eesti lasteaias tavaline asi. Pole seega ohtu, et lapsed üksteisele liiva silma viskama hakkavad või üksteist liiva alla matavad, nagu juhtus ühe vaese lapsega Eesti lasteaias. Ma olen alati mõelnud, et miks peab lasteaias olema liivakast, sellest on ainult tüli ning lisaks on ta ka ohtlik. Inno arvas, et see on Nõukogude pärand. Võib-olla tõesti. Hispaanias on kõik võimalikud ohud maandatud.
Seda võib kritiseerida, et lapsed nagu vangid jne, aga samas on nii hea rahulik last lasteaeda saata. Üldse ei muretse tema pärast. Sama Roosi kooliga. Üldse ei muretse, et kuidas laps koju saab, kuna ise lähed talle pärast vastu. Või et kas ta tunnis ikka tähele paneb, kuna tal on telefon kaasas. Telefon on kodus.
Mu arust peabki kool natuke diktaatorlik olema, kuna eesmärk peaks olema lastele korda õpetada ning korda ju nii ei õpeta, kui arutad, kas see riivab lapse inimõigusi, kui talt telefoni ära võtad - nii arutatakse Soomes. Hispaanias ei pea õpetaja raiskama minutitki oma väärtuslikust ajast, et lapsele telefoni ära panemist meelde tuletada. Nii see peakski olema. Et on kord ja reeglid. Nagu öeldakse - kord on vanem kui meie. Lapsed janunevad reeglite järele ning neile tuleks neid pakkuda - selgeid ning turvalisi reegleid. Kui õpetaja kardab õpilasi ega julge neid korrale kutsuda, on midagi väga korrast ära.
Nonii, aga Ella oli tunnikese pärast koolimajast lahkudes ülirahul. Õpetajaga vahetati väravas lehvitusi ning õhusuudlusi ning Ella ütles, et homme ta tahab KAUEM koolis olla. Sellega nüüd siis korras :)
Pärast kooli läksime veel poest läbi, sest Ella oli hästi näljane, ta ju veel lõunatunnini ei jäänud, ning ostsime saia ja kommi. Ja saia sõime tee peal ära :D
Siiski pole eelkool ja lasteaed päris sama.
VastaKustutaEelkool pakub ainult õppetegevust, lasteaed aga pakub nii õpet kui ka hoidmist.
Kodusel inimesel ehk vahet ei ole, on see eelkool või lasteaed, sest temal hoidmist vaja ju pole (hoiab ise). Töölkäijatel aga eelkooli süsteemi puhul see miinus, et isegi kui saad töölt niipalju ära käia, et oma eelkoolist laekuv laps vastu võtta, siis mis edasi, üksi koju väikelast ju veel ei jäta? Mis tähendaks, et oleks vaja veel lapsehoidjat või eralastehoidu lisaks.
Miks liivakastid on, ma arvan sellepärast, et paljudele lastele seal mängimine niivõrd meeldib.
VastaKustutaKeskmine laps on küll juba koolis, aga vabal ajal liivakastis mängida siiamaani meeldib ja nooremale ka. Kui ma neile ütleks, et liivakast on tülikas asi ja nõukogude pärand - nad vaataks mind väga imelike nägudega ilmselt :D
Meil kodus on liivakast aias olnud... ma ei tea, mingi 11 aastat vist. Muutunud aastatega juba mingiks püsivaks kujunduselemendiks, et kui viimane laps sellest välja kasvab ja liivakast lõpuks kaob, siis on alguses silmale harjumatu ilmselt :D (meil on küll sõna otseses kast ja kiht liiva; hunnikut, kuhu kaevuda annaks, ei ole).
Mnjah, meie lasteaed on parem. Juba ainuüksi korraliku toitlustamise ja rikkaliku tunniplaani pärast. Kellaajad ka paidlikud.Liivakast on ka super, enamus lapsi armastab seal mängida. See pole küll tavaline, et liiva silma loobitakse. Lisaks meeldib see, et meie lapsed on iseseisvad ja saavad kooli- koju ise, juba 1.klassist. Mitte kõik, aga vähemalt on see lubatud.
VastaKustutaAinus, mis on parem- koolitundideks peaks jah telefonid loovutama.