Põnevat lugemist ajaloo kohta

Privaatsuspoliitika

teisipäev, 29. oktoober 2024

KUIDAS HISPAANIAS HALLOWEENI TÄHISTATAKSE

"Komm või pomm? Mis see veel on," küsis Roosi, kui talt selle kohta pärisin, ja tegi suured silmad. Ta pole oma elus veel kordagi sellist väljendit kuulnud.

Asi selles, et me oleme lastega palju novembreid Eestist ära olnud, Portugalis talve veetmas, ja kui me mõni aasta oleme Eestis juhtunud olema, siis on meil külas käinud mardisandid. Kes on siis ukse taga laulnud ja kellele me oleme igat sorti maiustusi varunud. Roosile on santide laul alati väga meeldinud. Kommipommijad on tulnud meie ukse taha vaid üks kord ja siis Roosi juba magas. Olid ühed väikesed tüdrukud koos emadega ning ma andsin siis neile ka mardisantide jaoks varutud komme. 

Ehk mina toetan kindlasti pigem Mardi- ja Kadripäeva tähistamist ja eks me seda siin ka omal väiksel viisil teeme. Marti ja kadrit muidugimõista jooksma ei lähe, kuna siin sellist traditsiooni ei ole. Hispaanias tähistatakse kolmapäeval Halloweeni, neljapäeval on Kastanitepüha ning reedel Pühakute päev. Aga Hispaania Halloween pole nagu ameeriklaste oma, kus põhiline on trick and treating. Siin sellist traditsiooni ei ole, et käiakse ukselt uksele ning nõutakse maiuseid. 

Hispaania Halloween on ennekõike kostüümipidu, kus lapsed riietuvad sel koolipäeval hirmsatesse kostüümidesse ning söövad seal kõik üheskoos õudsa välimusega toite. Igaüks võtab midagi kodust kaasa ja jagab seda siis teistega. Mitte ei käi ringi ega nõua ähvardades, vaid viib ise teistele. Seega ei mingit pommimist :D 

Eestlased on aga üle võtnud Ameerika Halloweeni, kus esikohal on kommi pommimine. Mis on ka ok, aga äkki võiks lihtsalt teise nimega kutsuda? Trikk või maius?

1 kommentaar:

  1. Mina Halloweeni ei tähista, pooldan mardi- ja kadripäeva. On tore, et kuskil pole Halloweeni kohustuslikuks osaks maiustuste väljapressimine, kuid kurjade vaimude püha jääb kurjade vaimude pühaks. Mina ei tahaks, et minu laps ennast kostüümis samastaks nõia, vampiiri, luukere või mõne muu saatanliku/kurja olevusega, olgugi see tähistamine nii lapsesõbralik ja nunnu kui tahes.
    Surm on püha, surmaga ei pidutseta, surnuid austatakse ning antakse neile rahu ja vaikust. Surma fetišeerimine muudab ühiskonna ühel või teisel moel amoraalseks.
    Loomulikult, kui ümberringi teevad kõik surmatantsu, siis ei saa ju laps sellest kõrvale hoida, sest muidu satub ta isolatsiooni. Niimoodi aga ühiskonda ja selle liikmeid rikutaksegi. Ei ole see indo-germaanikeelne maailm inimest austav ja väärtustav. Seda näitavad juba nende aastasadu kestnud kultuur ja traditsioonid.

    VastaKustuta

Kohvik jätab endale õiguse kommentaare modereerida ja spämmi rehitseda.