Hakkasime siis kell 12. 15 minema ning olime paari minutiga kohal. Kiriku ette oli juba kogunenud aukartustäratav rahvahulk. Armulaualaste emad, isad, sugulased. Kõik rõõmsad ning ootusärevad.
Roosil oli ka võbin sees. Ta oli terve eilse õhtu sõbrannadele armulauakingitusi teinud. Tahtis need tingimata ise teha ning heegeldas neile kummalegi võtmehoidja. Ühele roosa ja teisele sinise. Juurde paneme kaardikese, spetsiaalse armulauakaardi, milliseid müüakse kohalikus kirjatarvetepoes.
Leppisime Roosi sõbranna emaga kokku, et viin Roosi kiriku juurde ning annan ta seal temale üle. Roosi ikka natuke muretses. Et kus ta istuma peab. Seletasin siis, et ta istub Marta perekonna juures, kuna on nende külaline. See natuke rahustas.
Kuna olin lugenud, et armulaual ka palvetatakse, siis küsisin Roosi käest, kas ta teab, kuidas palvetada. "Loomulikult ma tean, kuidas palvetada," ütles Roosi ja vaatas mind, nagu ma oleks eilane. Selge, ega ta siis muidu katoliku religiooni eest suurepärast hinnet oleks saanud :D
Kõik läkski nagu valatult. Viisin Roosi kiriku juurde ning Marta ema tuli talle vastu ning viis ta oma pere juurde istuma. Mina rääkisin veel paar sõna tuttavate emade-isadega ning asutasin siis minekule, aga mind peatas preester, kes küsis sõbralikult, mis usku meie oleme, kas ka katoliku.
Seletasin siis, et eestlased on valdavalt luterlased ning et nii minu isa kui ema on luterlased, mõlemad on luteri usku ristitud. Seega olen ilmselt ka mina luterlane, kuigi ristitud mind ei ole. Ma ei teagi, mikspärast. Nõukogude ajal polnud see kombeks. Pärast ma olen mitmeid kordi kirikus käinud ning pean end kristlaseks.
Vaatame siis, mida Roosi arvab. Ka tema peab end kristlaseks ning kes teab, äkki tahab tulevikus hoopis katoliku usku üle minna :)
Pildil armulauaümbrikud, kuhu panime sisse väikese rahalise kingituse sõbrannadele, ning Roosi enda heegeldatud võtmehoidjad neile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kohvik jätab endale õiguse kommentaare modereerida ja spämmi rehitseda.