Lapseke ongi ametlikult judoka :) Mina jälle olen hulka uusi sõnu õppinud. Nagu sensei ni rei ja pie. Üks pidi tervitus olema ja teine judotehnika. Kui ma nüüd õigesti aru sain. Roosile igatahes endiselt väga meeldib.
'Rei" on kummardus, tervitus paljudes Jaapani traditsiooniliste kultuurinähtuste juures. Olgu see teetseremoonia või võitluskunstid vms. Judo puhul sa suhtud austusega juba ruumi, kus sa selle kunstiga tegeled (dojo) - sisened ruumi ja kummardad (rei). Tekib silmside oma õpetajaga (sensei) - kummardud austuse märgiks. Ka õpetaja kummardub vastu, aga veidi vähem sügavalt. Austus ja hoolivus on kõige tähtsam. Tehnikad jms on ka olulised, aga austus ja hoolivus on tähtsaim. Mulle isiklikult aitas Idamaade võitluskunstidega tegelemine väga palju mõistmaks oma suhtumist - austust ja armastust oma vanemate ja vanavanemate vastu. Eestlased omakeskis ja omas kultuuris on veidi külmad ja abstraktsed oma tunnetes. Mis puutub veel Judosse, siis selles kunstis on peamine idee - võtta tugevam ja agressiivsem jõud vastu pehmelt/pehmemalt. Sa suunad selle jõu ja vastavalt vastase kavatsusest - neutraliseerid selle või kasutad seda agressiiviku enda vastu, et luua harmooniat ja rahu. Sportlikus judos võidab tihtipeale vähem-agressiivne aga tundlikum ja tehnilisem judoka. Praktilises judos aga inimene, kes on eetilisem ja moraalsem oma vastasest (kui tehnilised oskused on muidu suhteliselt võrdsed).
'Rei" on kummardus, tervitus paljudes Jaapani traditsiooniliste kultuurinähtuste juures. Olgu see teetseremoonia või võitluskunstid vms. Judo puhul sa suhtud austusega juba ruumi, kus sa selle kunstiga tegeled (dojo) - sisened ruumi ja kummardad (rei). Tekib silmside oma õpetajaga (sensei) - kummardud austuse märgiks. Ka õpetaja kummardub vastu, aga veidi vähem sügavalt. Austus ja hoolivus on kõige tähtsam.
VastaKustutaTehnikad jms on ka olulised, aga austus ja hoolivus on tähtsaim.
Mulle isiklikult aitas Idamaade võitluskunstidega tegelemine väga palju mõistmaks oma suhtumist - austust ja armastust oma vanemate ja vanavanemate vastu. Eestlased omakeskis ja omas kultuuris on veidi külmad ja abstraktsed oma tunnetes.
Mis puutub veel Judosse, siis selles kunstis on peamine idee - võtta tugevam ja agressiivsem jõud vastu pehmelt/pehmemalt. Sa suunad selle jõu ja vastavalt vastase kavatsusest - neutraliseerid selle või kasutad seda agressiiviku enda vastu, et luua harmooniat ja rahu.
Sportlikus judos võidab tihtipeale vähem-agressiivne aga tundlikum ja tehnilisem judoka. Praktilises judos aga inimene, kes on eetilisem ja moraalsem oma vastasest (kui tehnilised oskused on muidu suhteliselt võrdsed).
Aitäh! Missugune võrratu kommentaar! Aitab tõesti edasi elada selles räpases maailmas.
Kustuta