Naistepäev, naljapäev

Kirjutan siis kah Naistepäevast. Et mis ma sest arvan, kui mõnele jäi ehk Inno arvamusavaldus arusaamatuks. Et siis miks Naistepäev jätab mind sügavalt külmaks. Esiteks, mulle ei meeldi see lillede kinkimine. Mulle ei meeldi, kui mulle kingitakse lilli, mis mõne päeva pärast vaasis ära surevad ja mina pean siis vahtima lillede laipu. Manageerima laipu. Potililli võib mulle kinkida küll, saan nad pärast aeda istutada, aga suremisele määratud lilli ma ei taha. Samuti ei taha ma, et mees on minu vastu hea vaid ühel, no ok kahel või koguni kolmel (valentiinipäev, naistepäev, sünnipäev) päeval aastas. Tahan, et at oleks mu vastu hea kõikidel päevadel. Kui järele mõelda, siis ma ei elakski sellise mehega, kes ainult kolmel päeval aastas head nägu teeb ja väheke pingutab. Aga mulle ei meeldi ka mees, kes üle pingutab. Mu ekselukaaslane J näiteks oli selline, et kui oli valentinipäev, siis ta oli enne minu ärkamist: 1) riputanud ukselingi külge punase südamekese 2) lasknud jooksma vannivee, kuhu oli puistanud roosi kroonlehti 3) sättinud vanni servale küünlad ja süüdanud need 4) ostnud mulle kingituse, milleks oli tavaliselt mõni raamat ja lõhnaõli, sageli ka riided 5) kokanud gurmeehommikusöögi 6) katnud laua 7) süüdanud ka laual küünlad 8) teinud plaanid gurmeeõhtusöögiks mõnes eriti peenes restos jne Ärge saage must valesti aru. Ma olin tänulik, muidugi. Aga samas ei osanud ma ka tema moosise tänunurumise (Tema: "Who was the guy that makes all this only for you, Iria?") peale teha muud kui talle tüdind näoga otsa vaadata ja vastata, nagu päheõpitult: "It is you, J." Ülepingutatud romantika paneb mul kõhu keerama. Tekitab tahtmise välja joosta ja põgeneda. Jätta maha isegi oma asjad, mida ma ka J juurest põgenedes tegin. Einoh, ma võin muidugi ka daam olla ja väärikas ja puha, aga ainult naljapärast, see ei ole minu sees. Juba lapsena kiskusin ema punutud patsid esimesel võimalusel lahti. Mängisin naabripoistega sõda, jahti, piirivalvet ja pätti ning politseinikku. Nukud meeldisid mulle seepärast, et neil oli lahe silmi peast välja koukida ja vaadata, mis nende silmade taga on. Et siis ma ei ole roosamannavahune traditsiooniline tüdruk, kuigi ma näen nii välja. Selline malbeke. Ja paljud mehed on mu valesti tõlgendamisega haiget saanud, ma ei salga. J näiteks tahtis must leedit teha, ta ei väsinud kordamast, et meenutan talle Grace Kellyt, seda kuulsat Hollywoodi näitlejannat, kellega abiellus Monaco vürst Rainier (kelleks J pidas mõistagi ennast), aga mulle pole muinaslood kunagi meeldinud. Ja ma vihkan kõrgete kontsadega kingi ja ehteid. Parim kink (ka seks tobedaks naistepäevaks) on mu meelest see, kui mul on oma armsa mehega huvitav vestlus või kui me lihtsalt kallistame ja meil on koos hea olla. Asju, tänan väga, võin ma endale ise osta.