kolmapäev, 25. märts 2009
Praegune aeg sarnaneb küüditamisega
Tänase Õhtulehe esikaanelt.
Praegust aega on võrreldud nõuka aja lõpuga. Et on umbes sama hull, majanduses sama suur kukkumine. Aga minu meelest on olukord palju hullem. Nõuka aja lõpus ei tõstetud kedagi kuuse alla. Praegune aeg sarnaneb küüditamiste ajaga. Kui ma täna seda Õhtulehe uudist lugesin, siis meenus mulle mu enda vanaema, kes pidi kuuse alla kolima pärast seda, kui tema mees Siberisse ära viidi ja ta pärast seda koos nelja väikse lapsega kodust välja tõsteti.
Täna on ka kuidagi sümboolne päev võrdlemaks praegust aega küüditamisega. Ja õhkkond on samuti väga pingeline, asutustes toimub hõõrumine ja üksteise peale kaebamine, sest käib võitlus olemasolevate väheste töökohtade pärast. Töökohtadest hoitakse jälle kinni hirmus jääda võlgu pangale, mis omakorda toob kaasa kodust väljatõstmise. Oi-jah.
Ja ma ei kadesta neid inimesi. Ja olen kuri valitsusega, kes sellist olukorda pealt vaatab, umbes sellise näoga nagu kunagi Toomas Vilosius lahendas AIDSi probleemi: las kärvavad maha, ise on süüdi!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
siberisse viidi ju sõja eest varju, sinu sõber Bäcman ütles just nii. Mis sa kaebled.
Joodikutest vanematega perekond, kes on lasknud oma üürivõlal kasvada süstemaatiliselt isegi siis kui oli buumiaeg ja meespool soomes rahhi kokku ajas. Nagu jutust võib välja lugeda, pole need inimesed isegi taotlenud sotsiaaltoetusi, mida peaks nende väidetavate tulude-kulude põhjal riik neile võimaldama. Miks peaks selliseid nagu sitta pilpa peal hoidma - nende puhul kehtib ütlus: "andja käsi väsib kiiremini kui küsija oma". Pigem võiks tõstatada küsimuse, miks on meie ühiskonnas nii suur hulk taolisi ullikestest opportuniste ja reaalsustajuta inimesi? Vist on tegu palavaltarmastatud nõukogude kooliga, õpitud sotsiaalse abitusega?
Ei tea jah, kui inimesed ikka süüdimatult lasevad oma võlgadel kasvada ja isegi seadusega ette nähtud toetusrahasid taotlema ei vaevu, siis ikka ainult riiku süüdistada ka ei saa. IOnimene ei saa ikka elada nagu linnuke oksal - et küll keegi tuleb ja teeb ja annab ja aitab. Ammustest aegadest teada - kes ennast ise aitab, seda aitab ka jumal. Aga üks osa seltskonnast loodab lihtsalt... ei tea millele.
Vastutustundetus on selle nimi.
eelmisele - ei ole, selliseid inimesi on alati ja igas riigis.Ega nad lambist kuhugi kao, ennem sünnib juurde. Nendega tuleb tegeleda, leida neile tugiisik, kes kontrollib nende rahakasutust, harjumusi ja laste heaaolu.Kivi sotstöötajate kapsaaeda, keda TÜ-d väljastavad hordidena, kuid kelle tööd me ei taju.
Ega selliste elusaatuste ja näidete varal tulevadki välja Riigi kitsaskohad ja tegematajätmised.
Vaat, kõik inimesed ikka ei ole makro ja mikroanalüütikud, et oskavad oma elu koguaeg ette ja taha planeerida.
Tõesti on olemas ka selliseid nö. sotsiaalseid äpusid, ja nad olid ennem ja nad ei kao tõesti kuhugi.
Ärgem tulgem väitma, et EEsti Riigil on toimiv sotsiaalpoliitika , need inimesed tõesti tõstetaksegi kuuse alla, ja ilma naljata. Isegi pole mingit seadust, mis piiraks kohtutäiturite töövõtteid. Kirved on meil kõigil kuskil peakohal, tunnistagem ausalt.
Sorry, aga kardan, et pooled EEsti väikeasulates elavad pered (ja mitte vaid väikeasulates) on suht sitas seisus praegu, on nad siis rohkem-vähem "joodikud"
Varsti pole sellel sotsiaalsel staatusel tõesti enam mingit tähtsust, sest oleme kõik koos nagu Tallina Kilud karbis!
ära ikka võrdle võrreldamatut! kes ja kuhu sellel hädapätakate perekonnal küüditati?
Postita kommentaar