Ma olin Virginia Woolfi grupi liige

Ma olin Virginia Woolfi grupi liige. Uhkusega, sest mulle tundus, et selles grupis on koos Eesti kõige targemad naised. Ma esinesin grupis feministlike sõnavõttudega ja kaitsesin gruppi, kui mõni minu tuttav seda ründas. Juku-Kalle Raidi jutt sellest, et grupis lintšitakse inimesi, tundus mulle naeruväärne, ja ma arvasin, et ta visati sealt välja igati teenitult. Nagu ka Märt Koik.

Tänasest ma enam grupi liige ei ole, sest mind visati sealt välja. Isegi grupi postitusi enam ei näe, sest peale pandi ka blokk. Laupäeval oli seal pikk ja põhjalik minu personaalküsimuse arutamine, mille käigus toimus selline lintšimine, millesarnast ma pole kogenud terve oma elu jooksul. Väljaviskamise põhjus - Inno kirjutatud tekstid blogis. Leiti, et nende eest vastutan ka mina. Ehk et siis naine peab vastutama mitte ainult oma tegude ja tekstide, vaid ka oma mehe tegude ja tekstide eest. Seda aspekti ma enne feminismist ei teadnudki, aga inimene elab ja inimene õpib. 

Kuidas kõik juhtus? Hakkan mälu järgi meelde tuletama. Kõigepealt hakkas üks naine, Kristel Strandregenpfeifer, mind seal grupis solvama. Seesama naine oli kunagi meie blogis mu last küberkiusanud, kirjutanud tema kohta, et ta on „rumala näoga.” Siis liitusid temaga teised naised ja ühel hetkel ka - mis oli minu jaoks eriti uskumatu - üks grupi administraator, Piret Räni, kes ei käskinud minu lintšimist ära lõpetada, vaid valas sellele hoopis õli juurde, kirjutades, et terve meie blogi koosneb „sitast.” Seega siis ilmselt ka lood minu lastest, Juulist jne.

Ma ei osanud selle peale mitte midagi öelda, sest ma olin sellisest isikliku rünnaku lubamisest šokeeritud. Seejärel hakati mulle ette viskama Inno tekste. Lintšijad kooris karjumas, et kuidas sa, Irja, neid kommenteerid, kuidas sa neid kommenteerid. Ma siis üritasin jõudumööda kommenteerida, aga lintšimine läks sellest ainult hullemaks. Positati minu laste videosid - seda tegi ka Tartu linnavolikogu liige, sotside fraktsiooni juht Gea Kangilaski. Öeldi, et aidata võiks, kui ma vabandaks. Sattusin segadusse ja vabandasin. Ikka läks hullemaks. Siis võttis minuga ühendust üks administraator ja küsis, kas oleksin nõus lahendusvariante otsima. Olin. Ma ütlesin talle, et paljud tekstid on juba blogist eemaldatud ja pole probleemi ka teisi eemaldada, kui kellelgi nende suhtes pretensioone on. Siis leiti, et ma pean Inno tekstide pärast vabandama. Ma ei olnud nõus vabandama tekstide pärast, mida ma ise ei ole kirjutanud. Ja ma olin juba enda pärast vabandanud.

Seepeale visatigi mind välja. Koos blokiga, nõnda, et ma ei saa enam isegi grupi tekste lugeda. Kuna ma ei olnud nõus Inno kümme aastat tagasi kirjutatud tekstide pärast vabandama.

Igatahes - kuna ma siiski pean end feministiks, siis ma oleks tänulik, kui te annaksite mulle teada, kui kuskil mõni teine feministlik grupp tekib, sest ma liituks sellega rõõmuga :)

P.S. Tänaseks on paljud sõbrad muga ühendust võtnud ja lohutanud, jõudu soovinud. Paljud on rääkinud, et on ise sellest grupist lahkunud, sest pole seal toimuvat kiusamist talunud. 

Pildil üks mu lemmikkirjanikke Virginia Woolf, kelle järgi grupp on nime saanud. 

Narkosõltuvus ja radikaalne feminism - esisots Gea Kangilaski case study

Radikaalsel feminismil on seos narkosõltuvusega, väljavõte reddit.com veebist.

Irja siin õigustas Tartu linnavolikogu liikme ja sotside fraktsiooni juhi Gea Kangilaski narko-teemat, öeldes, et igal naisel on õigus ka narkot panna, kui tahab. Ses suhtes on Irjal õigus.

Aga nagu paljud asja pole ka see teema nii lihtne nagu pealtnäha paistab. Nagu selgub, on feminismi diskursus väga tihedalt seotud narko-teemaga. Nimelt, nagu kirjutab üks naine reddit.comi portaalis, pakuvad mehed naistele narkootikume selleks, et saavutada naiste üle kontrolli ja naistega manipuleerida. Narkosõltuvuses naisi on ka seksuaalselt kergem ära kasutada - seetõttu ärritab seda naist feministide jutt selle kohta, et naistel on õigus oma keha müüa: tegelikult võivad need naised olla meeste poolt manipuleeritud, läbi narkootikumide. Jutt õigusest keha müüa on lihtsalt ettekääne, et narkot saada.

Ehk siis võib Kangilaski olla manipuleeritav meeste poolt ja tema jutt naisõiguslusest, sealhulgas õigusest narkot panna pole eriti tõsiseltvõetav.

Redditis pakutakse lahenduseks, et radikaalne feminist peaks narkost võimalikult kaugele hoidma ja seda võib soovitada ka esisots Gea Kangilaskile.

Irja seisukoht Tartu linnavolikogu sotside fraktsiooni juhi Gea Kangilaski küsimuses

Kuna Virginia Woolfi grupi heitis mulle ette seda, et ma olen Inno tekste siin blogis ebapiisavalt kommenteerinud ning tauninud, siis tahaksin selle vea nüüd ära parandada. Hakkan Inno tekste regulaarselt kommenteerima. Võtan esimesena ette Tartu volikogu sotside fraktsiooni juhti, Gea Kangilaskit puudutava artikli.

Minu meelest ei tohi ükski mees naisele ette kirjutada, kas ta võib alkoholi juua/suitsetada/narkootikume tarvitada. Igal naisel on õigus määrata oma keha üle ning seda, kas mingi tegevus on naise kehale kahjulik, saab otsustada ainult naine ise. Seega on Gea Kangilaskil täielik õigus narkootikume tarvitada, kui ta seda teeb, ning ei ole kellegi asi talle seda ette heita.

Mina ise narkootikume tarvitanud ei ole, isegi suitsu ei ole teinud, aga mu eks (kes on heteroseksuaalne meesfotograaf) tegi samuti savu ja ta ütles mulle, et kanep stimuleerib aju ning aitab tal olla loomingulisem. Mulle see ei meeldinud, sest minu hinnangul muutis kanep teda külmaks ja küüniliseks, ja me läksime lahku, aga see, et see MULLE ei meeldinud, oli MINU PROBLEEM. Mitte selle meesfotograafi probleem. Tema leidis endale pärast uue elukaaslase, naise, kes tegi samuti savu, ja oligi probleem lahendatud.

Seega to each his or her own! Las igaüks elab, nagu tahab.

Pildil õitsev kanepitaim, kujutis Wikipediast.

Virginia Woolf kardab iseennast

Kirjutasin siin just, et Eestis on naise kõige suurem vaenlane teine naine. Nüüd on see ära tõestatud: Irja visati feministide Virginia Woolfi Facebooki grupist välja (ja blokeeriti grupi jälgimine) selle eest, et mina olen kirjutanud kunagi 10 aastat tagasi blogis mingid postitused, mis selle grupi administraatoritele ei meeldinud. Ehk siis naist karistati mehe pattude pärast. Keskaeg on vist tagasi.

Sellele eelnesid grupis Irja suhtes isiklikud rünnakud, midagi nõia-protsessi laadset. Loobiti virtuaalsete kividega. Lõpuks löödi risti.

Mis näitab, et grupp töötab oma põhimõtetele või üldse feministlikule ideaalile vastu. Mis omakorda näitab, et Eestis on naise kõige suurem vaenlane mitte mees, nagu püüavad väita palgalõhe jms jutlustajad, vaid eelkõige teine naine. Naised ei lase naistel paremat elu hankida, nii lihtne see ongi. Ja siis ongi võimalik absurdne olukord, et kui naised on demokraatlikus ühiskonnas enamuses, siis pole neil tegelikult mingit võimu, et oma elu parandada. Naised kannatavad teiste naiste ülekohtu pärast, nagu nüüd Irja.

Kui küsite, kes siis naisi üldse toetavad sellises olukorras, siis naisi toetavad mõned hullud mehed nagu mina. :)