NUNNUMEETER-LAES KASSIPILT

Rahvusvahelise lemmikloomapäeva puhul on nunnukas loomapilt kohustuslik, seega pean ka oma panuse andma :D Siin siis Lumehelbeke (õige nimega Snowflake) ning tema isa Garfield (punane), kes on meie hoovi alalised külalised ning poole kohaga meie kassid. Otsivad alati üles hoovi kõige päikselisema koha ning pikutavad seal. Garfield kui väärikas vanem isane kass armastab pikutada ka Inno lamamistooli all ning mitu kord oleme tabanud ta meie autost juhiistmelt - kui auto uks on lahti ununenud. Vaatamas meid näoga, et noh, sõidame :D 

Roosi lemmik on läinud aasta kevadel sündinud Lumehelbeke, kellele ta parajasti kirjut salli koob :) 

NUNNUMEETER PÕHJAS :D

Naabrite kolm kassi käivad iga päev meie hoovi peal päikest võtmas ja lastega mängimas. Kõihe mänguhimulisem on see noor punane kass, kelle lapsed on ristinud Garfield'iks :D 

SÜNNIPÄEV. ÕITSVAD TOOMINGAD JA SAIN SÕIMATA KA

Mis saab veel olla parimaks kingiks? Minu akna taga läks täna hommikul õide toomingas. Vaatan seda ja tuju läheb iseenesest heaks, mis sest, et taevas juba ähvardavad vihmapilved ning Inno haigutab kurjakuulutavalt - kui Inno haigutab, siis läheb alati sajule.

Õnneks tegime mu sünnipäeva tähistamise eile Ränduris ära. Täna tõin lihtsalt meile mõlemale Katariinast kala ning seda suurepärast salatit. Ja Roosi nõudmisel jäätist ning pitsat :D Väike armas Roosi oli mulle ka imeilusa kaardi joonistanud ja mõned asjakesed ära pakkinud, et need mulle kingitusena üle anda :) Kuigi ma olin sada korda öelnud, et ärge mulle mingeid kinke tehke, teie ise oletegi kingitused :D Aga ok, eilse tulbikimbu üle oli mul ikka hea meel. Tulbid - ja nartsissid! - ongi mu lemmiklilled.

Hästi hästi hea tunne on. Kallistused teile kõigile! :)

P.S. Aga et liiga läägeks ei läheks, siis sain täna sõimata ka. Läksin nimelt poodi, et sealt Roosi nõudmisel pitsat ning jäätist osta. Olin juba rõõmus, et nii ilusti hoitakse vahet ja hoidsin ise ka - püsisin ilusti kollase joone juures, kuni inimene minu ees oma ostude eest tasutud sai. Aga siis tundsin korraga, kuidas keegi mind selja tagant nügis ja peaaegu et kanna peale astus. Pöörasin pead ja nägin vihast nii umbes 60-aastast meest midagi enda ette porisemas. Ma ei oleks teinud sest mingit numbrit, kui vahe olnuks väike, aga see vahe oli olematu, ta hingas mulle kuklasse ja nügis mind järjekorras edasi - ilmselt ei meeldinud talle, et mina vahet hoidma jäin.

Tuletasin talle siis sõbralikult meelde, et kaks pluss kaks reegel kehtib endiselt ning palusin talt endast eemalduda. „Ma tean küll, kes te olete,” kähises mees seepeale, aga astus siiski kaks sammu tagasi. „Te olete sealt... Keskerakonnast! Teete seal Tallinnas oma lolle seadusi ja tulete siis siia Võrumaale! Ma tundsin teid kohe ära.”

Püüdsin mehele selgitada, et ma ei ole Keskerakonnast, vaid Võru inimene, aga tema mind ei uskunud. Väitis, et on mind televiisorist näinud ja ma olen kindlasti Keskerakonnast 😂

Ma ei hakand taga pikalt seletama ja tulin tulema. Aga ma ütlen teile - Eesti inimesed ei ole veel eriolukorra lõpetamiseks valmis. Kui räägitakse piirangute lõdvendamisest, siis paljud saavad sellest aru nii, et vanad reeglid enam ei kehti ning võime naasta vana elu juurde. Jälle trügida ning tungelda ja kõik hügieenireeglid unustada. Ja ma ei taha mõeldagi, mis praegu kaubanduskeskustes toimuda võib. Mina sinna igatahes oma nina ei topi.

Aga noh, olgu :D Täna on ikkagi minu sünnipäev. Võtan seda väikse naljana. Aga lihtsalt - jääme ka edaspidi mõistlikeks ning ettevaatlikeks. Ning teisi inimesi respekteeritavateks. Ma arvan, et keegi ei taha, et ranged piirangud tagasi tulevad.

Püüdsin teie jaoks jõulupäikese kinni! :)

Tulin just poest. Jõululaupäeval on väga mõnus poes käia, sest inimesed on oma jõulurüselused ära rüselunud ja poelettide vahel longivad vaid üksikud hingelised. Õnneks olid Maximas veel mõned tursad järel. Kuna Inno teeb seda nii hästi, siis ma lihtsalt pean seda veel sööma :D Siis rändasid korvi veel kotike roheliste ubadega, mõned kurgid ja kaks üllatust lastele. Kõik muu on meil juba olemas. Tagasiteel hüppasin Timmi poest läbi ja ostsin Roosile riisipiimajäätist. Katariina allee oli nii imelilus, et ma ei suutnud jätta pilti tegemata. Siin see on :)

Eesti parim aastaaeg on - talv!

Talv Eestis.

Eestis armastatakse rääkida sellest, kui ilusad ja soojad on suved ja kui külmad ning koledad on talved. Eestlased armastavad põgeneda talvel lõunasse, see on Vahemere äärde, kulutades selleks suuri summasid raha. Ent seal, Vahemere ääres on talv kõige jubedam aastaaeg - vihmane ja jahe. Talvel on Vahemere ääres ja isegi Põhja-Aafrikas, see on Egiptuses või Marokos külm. Umbes nagu Eesti suvi. Lisaks sellele kõik võbisevad, sest seal pole kombeks maju kütta, isegi talvel mitte.

Tegelikult on Eestis, Soomes ja mujal Põhja-Euroopas kõige ilusam aastaaeg talv. Ega muidu hiinlased, inglased ja teised talvel massiliselt Soome ei tungleks. Suur osa neist tuleb vaatama ka Eestisse. NB! Just talvel. Mitte suvel, kus Eesti on väljaspool linnu üks sääskede paradiis ja kogu aeg sajab vihma. Jaanipäeva ilm - see on üks jubedamaid, mis annab välja mõelda, täielik põrgu. Aga talv Eestis - sellest pole ilusaimat maailmas. Mitte ühtegi sääske ega muud putukat. Valge ja väga romantiline.

Vahemere äärde, ütleb minu kogemus on mõtet minna alates aprillist. Kevad on seal kahtlemata ilusaim aastaaeg, kuni juuli alguseni, peale seda kõrbeb kõik ära ja suve saab veeta ainult mere ääres. Samuti on Vahemere ääres hea sügis, mil valmivad viinamarjad, viigimarjad, oliivid ja muud viljad. Sügis, see on september ja oktoober.

Nii et - minu soovitus, kutsuda külalised Eestisse mitte suvel, mis on Eestis kõige koledam aeg, vaid just talvel. Talv on parim aeg. Ja eestlastel endil tasub talved samuti veeta Eestis - näiteks Haanjas ja mujal Võrumaa kõrgemates kohtades on juba lumi maas. Saab nii suusatada kui kelgutada. Ja mis peamine, ööbimiskohad on mõnusad soojad, paljudes kohtades on veel kaminatuli. Saab minna sauna, mõnes kohas lausa suitsusauna. Kas on sellest paremat ilmas?!

Eestis tasub talvel pakkuda toiduks metsaande, mida mujal naljalt pole: jõhvikaid, pohli, mustikaid ja murakaid. Need on kõik supertoidud. Eestlaste oma oliiviõli. Lisaks pakkuda kohalikku kala, näiteks ahvenat, mis on täielik delikatess. Ahvenafilee, kõrvale mustikakaste ja keedukartul - mmmmm......

Miks tasub Võrru kolida? Linnapeakandidaat Inno kohe selgitab (video)

Tegime täna jälle oma traditsioonilise kümnekilomeetrise Tamula ringi. Küll oli hea värskes õhus jalutada. Absoluutselt ei väsinud ära. Kui jõudsime kohani, kus kasvab hästi palju mustikaid ja pohli, tahtis Inno peatust teha, et rääkida, miks Võru on Eestis kõige parem koht elamiseks.

Inno on elanud oma elust kolmkümmend aastat Tallinnas ning mitte miski ei kisu teda sinna tagasi. Kolisime kümme aastat tagasi (2010. aasta märtsis) Rakverest Võrru ega ole seda kordagi kahetsenud. Võru on Eesti hea elu pealinn!

Kõrvalosades erakordselt heas tujus Juulike ja lõunaund magav Roosi :).

Niuts!

Laika. First dog in space. No provisions were made for her return, and she died there. pic.twitter.com/OVXxIu97jj

— ClassicPics (@History_Pics) August 9, 2017

Tekst pildi all: Laika. Esimene koer kosmoses. Tema tagasitulekuks ettevalmistusi ei tehtud, mistõttu ta suri seal. Laika oli emane koer.

Kesse ütles, et mäda puu? Täiesti terve puu oli!

Maha võetud remmelgas Tallinnas, Postimehe veebist.

Ma kahtlen, kas selle puu olukorda üldse keegi kontrollis. Lihtsalt oli vaja maha võtta ja võeti, ilma arvestamata üldse mitte midagi muud, kaasa arvatud ümberkaudsete inimeste arvamust. Rahvale valetati algusest peale otse näkku.

Väga jõhker. Ja nii kasvatatakse armastust oma kodumaa vastu. Piinlik ja häbi, ausõna. Mitte rahva, vaid valitsejate pärast.

Ja linn linnaks, politsei allub vabariigi valitsusele. Politseile jagab käske valitsus.

Juba alates 1934. aastast on Eesti valitsejad olnud Eesti riigi kõige suurem häbiplekk ja julgeolekuoht. See on nagu mingi haigus juba, et kes Toompeale pääseb, see kaotab igasuguse inimlikkuse ja reaalsustaju. Kas see tuleb asjaolust, et Toompea oli Eesti rahva orjastajate poolt rajatud kindlus kaitseks rahva eest. Nii et kes sinna satub, muutub automaatselt rahvavaenlaseks. Jääb igatahes selline mulje.

Võibolla tuleks Riigikogu ja valitsus Toompealt ära tuua ning viia üle näiteks eestlaste muistse vanema Lembitu Lehola linnusekohta Lõhaveres, seal pole teadaolevalt võõramaiste vallutajate kantsi olnud.

Ning vaielge palun vastu!

Nii näeb välja poliitiline ignorantsus

Marek Jürgenson (Keskerakond). Haabersti linnaosa vanem, kes otseselt vastutab selle eest, millisel viisil Haabersti hõberemmelgas maha võeti.

Kujutis: Tallinna linnavalitsuse kodulehekülg.

Hõberemmelga kättemaks - just see puu toob Keskerakonnale valimistel hävitava kaotuse

Pange tähele - keskerakondlik linnavalitsus võtab täna Tallinna Haabersi hõberemmelga maha, aga viimane sõna on puul. Sest selle puu vägivaldne mahavõtmine toob Keskerakonnale sügisestel valimistel hävitava kaotuse.

Ma ise ei suutnud ausalt öeldes täna hommikul seda Keskerakonna organiseeritud politseivägivalda vaadates mõista, kuidas saab enne valimisi nii lolli asja teha. Endale piltlikult öeldes selga tulistada. Inno siis ütles, et linnal on tee laiendamine juba ärimeestega kokku lepitud ja kuna ärimeestelt tuleb ka Keskerakonnale valimisteks raha, siis tuligi inimlikkus ahnusele ohvriks tuua.

Mida üdini korrumpeerunud linnavõim ilmselt oodata ei osanud, oli puukaitsjate vapper vastuhakk. Kaks meest olid isegi nõus oma elu ja tervisega riskima ja ronisid puu kaitseks selle otsa. Nüüdseks on nad sealt alla toodud ja saag on käima lükatud, aga see ei vähenda põrmugi puu juures väldanud aktsiooni olulisust. Inimestel on jälle julgust, et võimule vastu hakata. Respekt puukaitsjatele.

Loodan, et tänane päev tõestas ka viimastele Keskerakonna toetajatele, et see kõik oma põhimõtted reetnud ja maha müünud partei ei vääri lähenevatel kohalikel valimistel mitte ainsatki häält. Hääletage ükskõik kelle poolt, aga mitte Keskerakonna poolt. Maha Keskerakond!

Päikeseloojang meie Võru kodu aknast

Mulle kohutavalt meeldivad päikeseloojangud, võin neid lõpmatuseni vaadata. Lissabonis pildistasin päikeseloojakust Tejo jõe kohal sadu pilte. Ja päikeseloojakust Rossio väljakul. Päikese loojumisega algab minu lemmikaeg päevast, mil ma olen rohkem ärkvel ja ärevil. Ka kirjutada eelistan ma pärast päikese loojumist.

Võrus on kõige ilusam päikeseloojang Tamula järve kohal. Näeme seda igal õhtul oma kodu aknast. Siin tänane loojang.

Siin on asi, milles Eesti oli ja on nr 1 - siin ehiti maailma esimene jõulupuu!

Jõulukontsert Tallinnas Raekoja platsil, väljavõte New York Timesi veebist.

New York Times pühendas täna pika artikli jõulukuusele ja sellele, et nii Tallinn kui Riia võistlevad maailmas selle nimel, kus ehiti esimene jõulukuusk. Lätlased väidavad, et esimene oli Riias 1510. aasta, aga eestlased kinnitavad, et esimene oli hoopis Tallinnas 1441. aastal.

Tegelikult vahet pole, kus, sest nii Tallinn kui Riia löövad pika puuga kõiki teisi kohti. Näiteks Berlini jõudis jõulukuusk 18. sajandil, Pariisi ja Londonisse alles 19. sajandil.

Samas ei pruugi õigus olla ei Tallinnal ega Riial - nagu väidab Läti ajaloolane Gustav Strenga, polnud toonased Mustpeade Vennaskonna kuuse-pidustused üldse seotud jõuludega, vaid muude tähtpäevadega.

Kõige mõnusam sügis on Eestis

Pilt, millest ma Portugalis suurt puudust tundsin. Kollased puud! Kuna läksime ära juba oktoobri alul, siis jäi kogu see lehtede pillerkaar nägemata.

Ja teine asi - Portugalis jäid meie lapsed juba oktoobri keskel haigeks. Inno kirjutab sellest täpsemalt, kui oma meenutustega nii kaugele jõuab, aga see oli ikka täielik šokk. Mina lootsin, et Portugalis õnnestub meil haigusi täielikult vältida. Ent võta näpust - seal olid lapsed palju haigemad kui Eestis.

Nüüd käime iga päev väljas ja ei midagi. Lapsed on terved ja rõõmsad. Ilmselt on põhjus selles, et kui seal oli meie korter kütmata ja niiske (oktoobris läheb Portugalis ilm järsult jahedamaks, algavad sajud ja tõuseb udu), siis siin on meie tuba mõnus soe. Siiamaani võdistan õlgu, kui mõtlen Portugali korteri vannitoale, mis oli juba oktoobris nii niiske, et isegi rätikud ei kuivanud ära, brrr.

Portugallased ise kütmisel mõtet ei näe. Nende suhtumine on umbes selline, et ah, mis, kannatame ära. Paneme mitu kampsunit selga ja hoiame raha kokku. Minu eksi Joáo ema näiteks käis talv läbi toas paksu hommikumantliga ringi ja pani selle hommikumantli alla veel paksu kampsuni ka, aga radiaatorit sisse ei lülitanud. Ja Joáo ostis meie korterisse elektriradiaatori alles pärast seda, kui ma ähvardasin Eestisse tagasi sõita. Aga ainult magamistuppa!

Nii et midagi ei ole teha - sügisel ja talvel on Eestis parem. Või kui tahta Portugalis olla, siis tuleb tingimata üürida selline korter, kus on olemas mingi soojustus.

PS. Kui keegi tahab Portugali reisida, siis minu meelest on seal kõige mõnusam kuu aprill - toakütet ei ole enam vaja, aga pole ka veel liiga kuum. Märtsis peab radikas veel sees olema ja mais tuleb juba palavus.

Järve ääres lehti korjamas

Presidendi valimine ära nähtud, kiirustasime välja - päike ju veel paistis ja oli fantastiliselt ilus, soe sügisilm. Kõigepealt käisime poes ja seejärel läksime järve äärde päikeseloojakut nautima. Roosi asus kohe agaralt lehti korjama ja neid meile näitama. Siin rõõmus Roosi Katariina alleel.



Oma lehekest uudistamas.



Selline õdus õhtupäike võttis meid vastu Tamula ääres.

Üks minu lemmikvaatepilte - kollaste lehtede meri. Läinud aastal läksime just sel ajal ära Portugali. Nüüd kavatsen oma lemmikvaatepilti nautida täiel rinnal!

Roosi jalutab pargis.

Pärast seda tegime pika jalutuskäigu promenaadil. Roosi jooksis rannas ringi ja lustis atraktsioonidel. Eriti meeldis talle muidugi kiik, ta ei tahtnud selle pealt ära tulla isegi siis, kui juba õhtu laskus ja külmaks minema hakkas :).

Enne kojuminekut põikasime veel oma armsasse Katariina kohvikusse, mis pärast kahenädalast puhkust alates tänasest jälle lahti. Haarasime sealt kaasa mõned saiakesed ja jalutasime koju.

Ma tean, kes on järgmises elus anonüümsed tigedad kommentaatorid

Ma tean.

Anonüümsed tigedad kommentaatorid on järgmises elus äädikakärbsed.

Võtke teadmiseks! :)

Õunauputus

Selliseid kaste näeb küllalt palju.

Tänavu on erakordselt suur õunasaak, mistõttu inimesed upuvad õinte kätte ja neid jagatakse suisa tasuta. Oleme ise ka õunu meelsasti võtnud, sest meile õunad väga meeldivad.

Võru Tamula järve luigepaaril on 8 järeltulijat - rohkem kui kunagi varem

Luigepere Tamula järvel.

Võru Tamula järve luigepaaril on tänavu 8 järeltulijat - rohkem kui kunagi varem. Ja kõik paistavad täie tervise juures.

Varasematel aastatel on olnud järeltulijaid 2-3, vahel ka 4-5, ühel aastal oli 7, aga üks neist vigase jalaga.

Paistab, et tänavu on olnud hea aasta.

Ülemisel pildil on kuus poega, ja siin veel kaks:

Nädala pärast läheb sulale

Väljavõte yr.no veebist.

Viimasel ajal üks täpsemaid ilmaprognoose tegijaid, Norra ilmateenistus yr.no pakub juba nädala pärast Eestisse sula. Näiteks Tartus tõuseb temperatuur 1 soojakraadini. Ehk niisama kiiresti, nädalaga, kui ilm külmaks läks, läheb ta ka tagasi soojaks. Elame-näeme.

Ilmateenistuse andmetel kestab käre pakane veel laupäeval ja pühapäeval, mil temperatuur võib vastu hommikut langeda 32 kraadini. Esmaspäevast läheb ilm järk-järgult soojemaks ning järgmise nädala lõpuks on oodata juba soojakraade.

Tuulekülm, ehk temperatuur, mida organism tegelikult tunneb, ulatub nädalavahetusel 40 miinuskraadini. Kindad kätte!

Pildikesi varakevadisest Tartust

Mõned pildikesed varakevadisest Tartu linnast. Põhjalikumat galeriid saab vaadata klikates siia.

Pildikesi Võrust

Siin mõned pildikesed talvisest Võrust, Tamula järvest ja Roosisaarest. Põhjalikumat galeriid saad vaadata siit.