Kuidas Savisaar Kamasuutrat luges, KE telgitagused Irja moodi 2

Väljavõte Edgar Savisaare blogist.

Alustan siis ka oma Keskerakonnateemaliste mälestuste kirjapanemist :). Muidu Inno kogu aeg Titeblogis kirjutab, aga unustab olulised asjad ära ja ajaloo huvides sellist asja ju lubada ei saa :).

Inno kirjutas Titeblogis, kuidas ma olin pärast isa surma 2007ndal aastal hingeliselt muserdatud ja kuidas Savisaarel õnnestus vabadusrüütlit mängides mulle naha vahele pugeda. Kuid ühest olulisest sündmusest unustas ta ikka kõneleda. Sellest, kuidas Savisaar ei muutunud mitte ainult vabaduse- , vaid ka seksirüütliks. 2008nda aasta 7. juulil kirjutas Edgar oma blogis nii:

Arvan, et lähen mõneks ajaks puhkusele. Ei kavatse Eestist kusagile ära sõita, veedan selle puhkuse Hundisilmal ja naudin Eestimaa lühikest suve. Vaevalt ma nüüd sel ajal ajalehti hakkan lugema, pigem tegelen väärtkirjandusega. Sünnipäevaks kingiti mulle palju raamatuid, teiste hulgas isegi Vana Indiast pärinev traktaat Kamasuutra. Mõtlesin, et miks mitte suvel Kamasuutrat lugeda, see on ju ka kunst ning nagu räägib minu sõber Linnar Priimägi, on kunst ainus osa meie tsivilisatsioonist, mis väärib säilitamist. Mul on Hundisilmal viimasel ajal mitu kunstiinimest külas käinud ja mind nendel teemadel harinud. Võib-olla on nad mind püüdnud vabameelsemaks muuta, aga lõppkokkuvõttes jääb ikka iga kingsepp oma liistude juurde.

Njaa, siit võib tähele panna, et Savisaare mõtted hakkasid juba siis uute seksuaalsete vallutuste poole liikuma. Sest vaevalt ta seda Kamasuutrat Vilja peal rakendada mõtles, Vilja sehvitas siis juba Taimoga, kes oli tema, khm, klaveriõpetaja. Arusaadav, et kuivale jäänud Edgar hakkas ka uue partneri leidmise peale mõtlema ja selles kontekstis on mõistetav, miks ta tahtis enne vallutuslainetesse sukeldumist seksiteadmiste osas mälu värskendada. Siin oli vanaaja seksipiibel talle asendamatuks õppematerjaliks, kuna käsitleb põhjalikult naisele rahulduse pakkumise nüansse. 

Huvitav on märgata, et oma seksialaste teadmiste parandamise kõrval mõtles Savisaar kohe meile peale. Ta kirjutab sealsamas:

Mõtlesin, et peaks Inno ja Irjaga kokku saama ja vahetama kogemusi blogipidamise üle. Ajaveebi kasutamine on mulle järjest rohkem meeldima hakanud. Kui kunagi lähen penisonile, siis püüan iga päev blogi sissekandeid täiendada. Ja nemad on selles küsimuses meistrid – kuigi veel noored inimesed. Meedia vaikib nendest, sest teemad, millest nad kirjutavad, ajakirjanike vennaskonnale ju ei sobi. Tundub aga, et see ei päästa. Lugejate ring on väga lai ning Kadastiku, Luige ja Peebiku seiklused on seltskonnaüritustel üha sagedamini kõneaineks.

Põnev, kas pole? Pole ime, et Innol see seik tähelepanuta jäi. Vaevalt nüüd Savisaar Innoga seksimise peale mõtles ja ega Innot sel ajal ausalt öelda Savisaare seksuaalelu eriti huvitanudki. Kuid mina panin seda märget tema blogis tähele. Mitte et ma temaga seksida oleks tahtnud, aga...  Asi on selles, et ka mina lugesin just sel suvel Kamasutrat ja vist märkisin seda isegi siin Kohvikus. Võimalik, et Savisaar luges seda siit Kohvikust (meie esimesel kokkusaamisel ta igatahes märkis, et on meie blogi suurim fänn ja kõigi meie kirjutistega ülihästi kursis) ja tahtis mulle nii muljet avaldada... Mine tea :). Igatahes olime, ütleme - intrigeeritud. Ja mu soov selle mehega tuttavaks saada süvenes veelgi...

Siin kohal jätan pooleli. Mälestuste uut osa võid aga oodata juba paari päeva pärast!

Keskerakonna telgitagused Irja moodi 1

Kuna Inno heietab oma mälestusi Keskerakonnast ja selle legendaarsest juhist Edgar Savisaarest Titeblogis, siis tekkis ka minul kihk veidi ajas tagasi vaadata ja panna kirja omad mälestused. Ei hakka Innoga Titeblogis konkureerima ja kirjutan siia.

Niisiis. Keskerakond - kunagine unistuste saar, kus kõrgusid pudrumäed ja voolasid piimajõed. Või oli see ikkagi nii?

Kes lugenud Orwelli "Loomade farmi", teab hästi selliseid tegelasi nagu sead Old Major, Napoleon, Snowball ja Squealer. Vana Major oli siis see siga, kes Loomade Farmi ideele aluse pani, Snowball ja Napoleon need, kes võimu haarasid, ja Squealer see, kes kahe eelmise teguviisi õigustas ning kõik musta elegantselt valgeks rääkis. Hiljem võttis Napoleon kogu võimutäiuse endale ja tembeldas vana kamraadi Snowball'i reeturiks.

Kui ma mõtlen Keskerakonnale nüüd, kus ma olen aru saanud, et pudrumäed olid tegelikult s...hunnikud ja piimajõed röga ja liga, mida on neetult raske talla küljest lahti raputada, siis meenutab ta mulle üha enam sedasama Loomade farmi - ajal, kus seal on võimu haaranud järjest tüsenev siga nimega Napoleon, kelle teguviise on igal sammul õigustamas end kõnelemise ajal küljelt-küljele kõigutav viiksuv lipitseja Squealer.

Miks loomad Loomade farmi edusse uskusid ja jätkasid uskumist ka siis, kui igale normaalse aruga mõtlevale olendile oli ammugi valusalt selge, et neid lihtsalt kasutatakse ära ja nende raske töö ja vaeva vilju naudivad sead? Aga seepärast, et sead olid koolitanud välja karja lambaid, kes summutasid kõik kriitilised sõnavõtud kisakooriga: "Four legs good, two legs bad!". Samasugune lambakoor on ka Keskerakonnal. "Savisaar hea, Ansip halb!" määgivad lambad. "Keskerakond hea, Reformierakond halb!". Mitte et teised erakonnad sellest süüst puhtad oleksid. Vahel ületab Reformierakonna ja IRLi lambakoor Keskerakonna lambakoori määgimist mitmekordselt. Lihtsalt teistel erakondadel ei ole seda ainsat, võimutäiust haaranud Napoleoni, kel alati õigus. Teistel erakondadel on sigade konkurents, mis ei lase ühel seal liiga võimsaks muutuda. Reformierakonnas on praegu sigade mäsu, kus tajutakse senise liidri (vana sea, kui soovite) nõrkust ja noored sead on parasjagu ametis teineteisel liidripositsiooni nimel kõride läbi närimisega.

Aga Keskerakonnal on Napoleon (Savisaar) ja Squealer (Toobal). Savisaarel (Napoleonil) on alati õigus ja Toobal (Squealer) suudab iga Savisaare musta sammu valgeks rääkida. Seepärast ta nii hästi suuvoodriks sobibki. Despootlik valitseja vajab suuvoodrit hädasti, sest ta ei saa ju ise igale poole joosta ja oma tegusid põhjendada, õigustada, selgitada. Napoleon peab säilitama väärikuse, jääma karismaatiliseks ja müstiliseks, et tema alamatele jääks võimalus konstrueerida temast just sellist portreed, nagu tema seda soovib. Et nende juhil ei ole pahategudega, mida talle omistatakse, mingit pistmist. Et kõik halb, mida tema kohta räägitakse, on alatu laim, mida levitavad reeturid.

Kui Keskerakonnast lahkusid Laanet ja teised demokraadid, siis olid nende senised teened erakonna ees unustatud. Korraga räägiti vaid maksmata liikmemaksust - nagu Loomade farmis, kus kunagisest lahingukangelasest Snowball'ist, kes Napoleoniga konkureerima kippus, sai üleöö reetur, kes kõiges süüdi oli.  Samamoodi on Savisaar Squealer-Toobali suu läbi nüüd reeturiteks tembeldanud oma kunagised kaaslased Laaneti, Vakra, Oviiri, Toomasti ja co.  Ainult seepärast, et nad tahtsid konkurentsi võimu nimel nagu see on teistes erakondades. See eristabki Savisaart teistest erakonnajuhtidest - ta on nagu Napoleon, kes ei salli enda kõrval ühtki ambitsioonikat siga. Ainult enda tegude õigustajat, truud ja lipitsevat Squalerit kannatab ta.

Lisaks oma tegude õigustajale on iga Loomade farmi juhil ka oma koertekari, kes valmis lõrisema kohe, kui keegi juhi autoriteeti vaidlustab. See koertekari on tegelikult igal erakonnal ja teeb oma hirmsat häält kommentaariumis. Nii et selle poolest pole Keskerakond üldse erandlik.

Küll on teistest erakondadest raske leida sellist juhtsiga nagu Savisaar. Kas Ansip võiks olla Napoleon? Kui jah, siis ta on selline Napoleon, kel on mitu kaasvalitsejat ja kes peab oma võimu pika hambaga jagama. Praegu meenutab ta mulle kõige rohkem vana ja nõrka Napoleoni, kelle trooni jalamil peavad verist võitlust võimujanused noorsead - Meikar ja Michal.

IRLis on noorsead Vaher ja Reinsalu juba vana sea Laari kõri läbi närinud ja võimu haaranud. Eks nad omavahelises võitluses selgitavad, kummast saab Napoleon ja kummast Snowball.

Sotsid on vast ainus erakond, kust me traditsioonilist Napoleoni ei leia. Mikser on ju endine Squealer Savisaare õukonnast ja Squealerist ei saa kunagi Napoleoni - see on looduse seadus, Squealer jääb Squealeriks, põhjendajaks, selgitajaks, vabandajaks. Temast ei saa kunagi head juhti. Seepärast on sotsid natuke õnnetus olukorras - isegi kui nad peaks kunagi valitsusse saama, siis jäävad nad Mikseri juhtimisel alati mängima teist viiulit. Alatisteks Squealeriteks.

Kuid mis saab Keskist? Järjekordsed reeturid on välja pekstud ja Loomade farmis justkui jälle kõik kontrolli all? Kuni Napoleonil veel kroon peas ja spekter käes püsivad, jah. Sest Squealer'eid on seal nii palju, et tapab - kui Toobal vangi pannakse, siis hõivab ta koha Kutser või Riibe või mõni teine viiksuv lipitseja. Saab näha. Kuid kui Savisaar sussid püsti viskab? Siis jooksevad "four legs good, two legs bad" määgivad lambad nii, et jalad rakkus, mõne teise autoriteetse juhi tiiva alla, et seal uus laulujoru vallale lasta. Sest ka lambad jäävad alatiseks lammasteks.