laupäev, 20. oktoober 2018

Soome lastekaitsevolinik võtab aktiivselt sõna laste õiguste kaitseks, kus on Eesti lastekaitsevollinik?


Soome lastekaitsevolinik Tuomas Kurttila võtab regulaarselt, pea iga päev sotsiaalmeedias sõna laste õiguste kaitseks ning juhib tähelepanu kitsaskohtadele. Näiteks täna kirjutab ta sellest, lastel on õigus suhelda oma vanavanematega ja seda õigust ei tohi keegi ära võtta ega kahjustada.

Kuidas Eestis selle õigusega on? Kus on Eesti lastekaitsevoliniku vastavad tähelepanekud? Kas Eestis sellega probleeme üldse pole?

E-residentsus on puhas rahapesu - kas see toob Eestile kasu?

Eesti riik pakub 100 euro eest võimalust saada Eesti kodanikuks, väljavõte e-residency veebist.

Eestis räägitakse sellest, kui suurt kahju on toonud Danske Banki Eesti filiaali (endise nimega Forekspank ja Sampo Pank) rahapesu juhtumid Eesti riigile ja mainele. Aga sellest ei räägi keegi, et samal ajal on käimas aegade suurim rahapesu projekt, mille nimi on e-residentsus.

E-residentsus pole nimelt midagi muud kui rahapesu. Kus siis isik saab asutada ettevõtte selleks, et oma kodumaal maksude maksmisest kõrvale hiilida, registreerides ettevõtte Eestis, ilma tegelikult Eestis viibimata. See on klassikaline rahapesu skeem.

Seejuures pakub Eesti kodakondsust väga odavalt - ainult 100 euro eest. Nii odavalt ei võeta isegi Balti jaama peldikutes suhu.

Kui Eesti niivõrd laialt end müüb kui rahapesu keskust, siis võikski seda afišeerida, et Eestis saab tegeleda rahapesuga, nii nagu seda pakutakse Šveitsis ja Liechtensteinis, näiteks. Ja jääda endale kindlaks.

Muidu jätab Eesti kergelt skiso mulje, et ühelt poolt justkui taunitakse rahapesu ja kotitakse kohalikke ettevõtteid täiendavate nõuetega (kasusaajate täiendav registreerimine), et võidelda rahapesu vastu, aga samal ajal luuakse läbi e-residentsuse kõik võimalused rahapesuks ja tõmmatakse sellega endale rahvusvahelist tähelepanu.

Reaalsus on see, et Eesti kaudu käis massiivne rahepesu juba 1930ndatel aastatel ja sellega kaudu teenisid toonased riigi juhid Konstantin Päts ja Johan Laidoner väga korralikult, ja massiivne rahapesu käib ka nüüd, riigi juhtide eestvõttel ja korraldamisel. Aga miks siis seda salata ja inimesi lasta kottida? Võiks lasta kõik vabaks, ka kohalike inimeste jaoks. Eesti võiks maksud üldse ära kaotada ja teenida ainult rahapesu pealt, riigi tasemel, mitte nii, et väikse seltskond teenib sadu miljoneid ja ülejäänud vaatavad vesise suuga pealt.

Või kui leitakse, et rahapesu ei kõlba, siis lõpetada ära see e-residentsuse pull ja käituda igapidi korralikult.

reede, 19. oktoober 2018

Tänase Eesti väiksed Kerstid jäetakse tühermaale

Suur Kersti ja väike Kersti, väljavõtte Delfi ja Õhtulehe veebist.

President Kersti Kaljulaid on kiitnud, et ta kasvas üles väga vaestes oludes, aga sellele vaatamata sai ta väga hea hariduse.

Kaljulaid pole märkinud, et ta kasvas üles Nõukogude Eestis, mil kõigil oli olemas töö ja toit laual, ning ka kõige vaesematel noortel oli võimalik saada väga hea haridus.

Kummaline on aga see, et täiskasvanuna ei hooli president enam sugugi sellest, et kõigil lastel oleks täna samasugused võimalused. Ta lausa pooldab ebavõrdsust, mis toob kaasa selle, et lapsed jäetakse tühermaale. Tänapäeva Kerstid jäetakse tühermaale ja neil pole mingeid võimalusi tulevikus saada ei haridust ega presidendiks.

Kaljulaid põhjendab oma seisukohta asjaoluga, et nõukogude ajal olid kõik võrdsed, ent ometi sai ta ise jalad alla just tänu sellele võrdsusele. Miks ta teisele seda ei soovi, tänu millele ta ise edukas on olnud?!

Nõukogude aja probleem polnud mitte inimeste võrdsus, vaid see, et puudus turumajandus, mistõttu majandus lonkas. Tänases Eestis teenivad teadlased samuti vähem kui ehitajad või autojuhid, nagu see oli nõukogude ajal, ning kooliõpetajad peavad minema olude sunnil Soome koristajaks.

Kaljulaid on selles mõttes muidugi küüniline, väärastunud eetika ja moraaliga inimene, milliseid nõukogude kord tootis tuhandetes. See on nõukogude korra kõige hullem taak, mitte tollal valitsenud võrdsus. Tollal aitas võrdsus ühiskonna muid väärastumisi tasandada, täna pole enam sedagi. Eestist on saanud sõna otseses mõttes maapealne põrgu, kus kommunismi asemel on uus usk raha ja kui sul seda pole, siis pole sa mitte midagi väärt.

Tänases Eestis pole väikestel Kerstidel mingeid šansse, nad jäetakse tühermaale.

Kelle jaoks Brexit, kelle jaoks mitte...


Eestis räägitakse muudkui Brexitist, aga nagu näete, siis Saksamaal võetakse asja rahulikult - saab Inglismaaga niisamagi kokku leppida.

Ehk siis: Ida-Euroopale, kaasa arvatud Eestile on jälle hambasse puhutud. Brexiti-juttu oli vaja selleks, et ELi eelarvet kokku tõmmata ja Eesti-sugustele mahajäänutele vähem maksta (lor: üldse enam mitte maksta). Ning Eestis oldi sellega loomulikult nõus - vabatahtlikult. Nii nagu oldi 1941. aastal Eestis nõus vabatahtlikult maha tapma kõik Eestisse jäänud eestimeelsed juudid. Kõik, viimseni, kaasa arvatud sülelapsed.

Praegu käib sama mäng, ainult et ohvrid on eestlased ise. Eesti juhid on ühed lollid tõprad, midagi muud pole öelda. Nii kui nad välismaale lased, nii on valmis oma kodumaa maha müüma.

Olgu veel lisatud, et Venemaaga käib sama mäng: sanktsioonide tõttu on Eestil kaubavahetus null, aga Saksa autosid veetakse Venesse iga aastaga rohkem. Saksa- ja Prantsusmaa, isegi Soome suhtlevad Venemaaga nii nagu varem. Raha muudkui tuleb Venemaalt. Aga Eestis on sanktsioonid, ja rahapesu süüdistused.

Meenutab juba 1939-1940. aastat, mil Eesti juhid samamoodi rahvale näkku kusesid. Kui kaua lasevad Eesti juhid oma rahvast trööbata?

Eestis saab hädasolija jalaga, Soomes aga abi

Soome pere kaotas kõik, aga tänu abile saab uuesti jalad alla. Väljavõte eestinen.fi veebist.

Eesti ja Soome peamine erinevus on selles, et kui Eestis saab hätta sattunud inimene jalaga, siis Soomes antakse talle abi. See tuleb ilmselt nõukogude ajast, mis muutis inimesed Eestis väga küüniliseks. Eetika ja moraal olid väärastunud ja see muutis inimesed kalgiks.

Eestinen.fi kajastab juhtumit, kus soome pere kaotas kõik. Maja põles maha ja see oli kindlustamata. Perele jäid võlad. Eestis oleks selle peale öeldud, et ise olid süüdi, miks ei kindlustanud. Soomes aga ruttasid ümberkaudsed inimesed appi. Ühe lähedalasuva linna volikogu liikmed lausa loobusid oma istungitasudest, et peret abistada.

Kas Eestis oleks selline asi võimalik - et mõni poliitik loobuks millestki inimeste heaks - nalja teete, eksole! Eestis trügivad poliitikud etteotsa selleks, et kamandada ja krabada. Et nö valitseda. Soomes minnakse poliitikasse selleks, et aidata. Juba selles on väga suur vahe.

Eestis pole hätta sattunud inimestel kelleltki abi loota, ja see saab alguse juhtidest, kes mitte ei abista, vaid annavad inimestele jalaga, võtavad ära sellegi, mis on. Hästi tuli see välja kümme aastat tagasi sajandi suurima majanduskriisi ajal, kus Soomes tõttas riik, see on juhid rahvale appi, Eestis aga anti rahvale jalaga, poliitikud olid välismaiste pankadega mestis, et lastega peresid kodudest välja tõsta. Seetõttu jäi Eesti ilma sadadest tuhandetest headest inimestest.

neljapäev, 18. oktoober 2018

USA konkurentsivõime kasvab, Eesti areng käib Euroopa Liidus alla

USA on üle 10 aasta taas maailma konkurentsivõime tipus. Väljavõte Wall Street Journali veebist.

Riikide edu näitab kõige paremini konkurentsivõime indeks. USA on üle 10 aasta taas maailmas esimene.

Aastal 2000 võttis Euroopa Liit ambitsioonika eesmärgi kasvada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks (Lissaboni strateegia). Tegelikult, nagu kõik teavad, läks vastupidi ja Euroopa Liit on üks mahajäänumaid ja väiksema konkurentsivõimega.

Mis seejuures huvitav, ka Eesti areng käib Euroopa Liidus alla. Eesti konkurentsivõime on Euroopa Liidus vähenenud, mis näitab, et Euroopa Liit on Eesti riigi ja rahva seisukohalt olnud kahjulik. Või oskab keegi tuua välja mõne positiivse asja Eesti jaoks seoses Euroopa Liiduga?


kolmapäev, 17. oktoober 2018

Tohutu lõhe Eesti ja Soome Keskerakondade vahel


Kui Eesti Keskerakond viskab Tallinnas inimesi kodudest välja, siis Soome Keskerakond teeb kõik selleks, et KÕIGILE inimestele kodu leida, olenemata nende taustast ja võimalustest.

Täiesti kardinaalne erinevus kahe Keskerakonna vahel sedavõrd olulises küsimuses. Millest see küll tuleb?!

VAU! Jüri Ratas on end kokku võtnud


Pole vahet, kas see on pähe õpitud ja peegli ees harjutatud jutt või mitte, aga areng on olemas ja see on positiivne!

teisipäev, 16. oktoober 2018

Jahmatav tõsiasi: Tänane Euroopa võlgneb oma edu Saksa natsidele

Saksa autobahn 1930ndatel. BBC veebist.

Öeldakse, et helde ja lahke saab olla rikas inimene. Tänase Euroopa väärtused põhinevad heldusel ja lahkusel, kuna Euroopa on rikas. Aga kust tuleb Euroopa rikkus?

Aus vastus on, et Euroopa on rikas tänu natsidele. Mis seal salata, pärast esimest ilmasõda oli Euroopa vaene nagu püksinööp. Saksamaal inimesed nälgisid, polnud isegi leiba saada. Hitler ja natsid panid aga majanduse käima, mõne lihtsa võttega. Arendasid kõrgtehnoloogilist tööstust, eriti autode tootmist ja hakkasid ehitama neljarealisi maanteid ehk nn autobahn'e. See tagas kõrge tööhõive ja kiire arengu.

Tänase Euroopa edu ja rikkus põhineb just autotööstusel ja korralikel teedel. Vähemalt Saksamaa kohta öeldakse seda ja Saksamaa on omakorda terve Euroopa arengu mootor ja võti.

Nii et kui räägitakse Euroopast, õnnest ja rikkusest, siis tuleb selle eest tänada Hitlerit ja natse.

Isegi USA kopeeris pärast sõda natsi-Saksamaad ja hakati ehitama maanteid, mis pööras USA majanduse kiirele kasvule.

Tänase Euroopa aluspõhimõtted on natside loodud.

esmaspäev, 15. oktoober 2018

Kremli uus salarelv: jobud


Skripalide mürgitamises kahtlustatavate meeste puhul on pandud imeks, kuidas nad said olla sellised käpardid. Või et miks saatis kõikvõimas GRU Inglismaale sellised jobud. Või miks mängisid need mehed jobu?

Aga kui see ongi Vene luureteenistuste ja üldse Kremli uus strateegia, või doktriin - jobusus. Et kui oled jobu, siis ei peeta sind ohtlikuks ja ei osata midagi kahtlustada. Ja sa saad kõik oma asjad tehtud, eesmärgid täidetud. Midagi sellist nagu Mr Bean või Austin Powers.

Kui nüüd Eesti juurde tulla, siis Savisaar asendati ratasega ja kõik võtavad seda rahulikult, sest ratas on selline ... jobu. Keegi ei oska ega suuda tema mingit ohtu kujutada.

Aga kui tähele panete, siis pole Ratas siiani lasknud tühistada koostöölepet Kremli parteiga Ühtne Venemaa, kuigi sellest on palju juttu olnud ja Savisaarele heideti põhiliselt ette just seda lepet. Aga Ratas ütles, et lepe ei toimi, ja kõik jäid teda uskuma. Lätis näiteks oli kohalik „ossinovski”, venemeelsete sotside juht Nils Ušakovs sunnitud selle leppe Õhtse Venemaaga tühistama. Eestis aga pole see probleem, kuna erinevalt Ušakovsist ei peeta Ratast ohtlikuks.

Miks on veel jobud head? Sest Läänes on suur osa otsustajatest samuti jobud ning ühel jobul on teist väga lihtne ära rääkida. Jobude jaoks pole eriti tõsiseltvõetavad aktiivsed tõmblejad nagu James Bond või nagu luurajaid üldiselt ette kujutatakse.

Kaasaja luurajad võivad olla Ratase-sugused mühkamid või naiste koha pealt kahvatud tuhkatriinud.

neljapäev, 11. oktoober 2018

Soome jaoks on euro olnud positiivne, aga Eesti jaoks katastroof

Euro on aidanud hinnad Soomes ja Eestis ühtlustada, väljavõte eestinen.fi veebist.

Soomes kiidetakse eurot, kuna see on aidanud hinnad Soomes ja Eestis ühtlustada. See tähendab, et viimase kümne aastaga on hinnad Eestis kerkinud ligi 50 protsenti. Soome ei ole enam Eestiga võrreldes kallis maa.

Eesti jaoks on see aga kurb asi. Ühelt poolt see, et rahvast peteti, kui räägiti, et euro tulek hindu ei tõsta. Teiselt poolt on kurb see, et kuigi hinnad on kerkinud 50 protsenti, on palgad jäänud samaks. See tähendab, et kuigi hinnad on samad, on palgad Eestis 3-4 korda madalamad kui Soomes.

Ja siis räägitakse, et Eestis on hea elada. Kust otsast?!

See on katastroof, mis Eestis praegu toimub. Seejuures on põhilised kannatajad vähekindlustatud inimesed ja pered.

teisipäev, 9. oktoober 2018

Inimkond hävitab end ise ära?


Inimene on huvitav olend - kulutab aastas 1,6 triljonit dollarit selleks, et toota enda hävitamiseks relvi, samas kui sellest summast piisaks kuhjaga keskkonnakaprobleemide ärahoidmiseks.

Miks inimene end hävitada tahab?

esmaspäev, 8. oktoober 2018

Tulekul on ISADE MÄSS?


Emad on juba ammu organiseerunud, aga nüüd paistab, et ka seni vait olnud isad on hakanud organiseeruma. Välja on käidud ettepanek korraldada ISADE MÄSS:

Hakkame mässama!
Alates jüripäevast organiseeerrime pideva 3-liikmelise piketi Toompeal, mis seisab seal niikaua, kui täidetakse nõudmised:
1) Elatisrahade süsteem kaotatakse
2) Lastetoetused võrdustatakse ja viiakse samale tasemele keskmise pensioniga, mis tagaks laste majansuliku üleskavatamise.
Organiseerume läbi FB: märksõnaks „ISADE MÄSS“

Päris põnev igatahes. Kas tunneli lõpus paistab tõesti valgus ja isad hakkavad ärkama?

Selline diskussioon arenes kommentaariumis:

3-lapse ema  /   16:05, 8. okt 2018
Et siis riik kasvatagu vastutustundetute vanemate lapsed üles? Eesti rahvas ja kultuur ei jää püsima, kui kodanikud niimoodi mõtlevad, aegade algusest saati on vanemad oma lapsi ise kasvatanud ja tihti ainsaks teenijaks peres oligi mees.
Mis meestega juhtunud on, et nad enam oma lapsi enam ülal pidada ei jõua? Emalt nõutakse võrdselt isaga, ema saab hakkama, aga isa ei saa? Milles asi?

3-lapse isa  /   16:20, 8. okt 2018
Kallid lasteemad. Kas te ise ei saa aru, et tänane süsteem on ühele poole totaalselt kaldu? Kas te peate seda õigeks ja õiglaseks, et 97% juhtudel määravad kohtud laste üleskasvatajaks ema ja isade roll on olla rahamaksja? Mis siis, kui ühel päeval tuleb näiteks poliitiline süsteem (islam), mis ütleb, et lapsed kuuluvad isale ja naise roll on olla rahamaksja. Kas sina 3-lapse ema oled võimeline oma palgast iga kuu 3x250euri eksmehe kontole tasuma? 
Kuna süsteem on teile väga kasulik, siis te muidugi ei taha näha tänast süsteemi meeste seisukoha pealt. Aga see pole jätkusuutlik...
Mehed lihtsalt ei taha enam teiega peresid luua ja lapsi teha. Ja jäätegi kuivale... Totaalselt!
Ja ärge arvake, et mustad mehed teile rahasid hakkavad maksma> neil on hoopis teine kultuur, mida te oma kõige hullemas unenäos ei suuda ettegi kujutada.
Ükspäev kasvavad teie pojad suureks ja satuvad ise hammasrataste vahele. Ja kui teie poeg ei suuda maksta, siis tullakse TEIE vara ja rahakoti kallale.
Te sate oksa, millel ise istute!

Ex-soomlane  /   09:20, 8. okt 2018
On huvitav vaatepunkt et näiteks Soomes ja USAs 2/3 lahutusest on naise algatusel / käivitama. See tähendab et riikides nagu Eesti ja USA kus elatise maksmine on kohustuslik ja kuid ei maksa, saab karistuse (Soomes mees või lihtsalt minna KELA ja ilmuta et andke mulle korter ja raha ja minna baari istuma), mehel on väga suur risk kaotada kõik kuid tema hakkab ehitama elu naisega. Kujuta ette et on mees,naine ja kolm last. Mees on bussijuht kelle palk on 750€ neto. Naine otsustab et tahab teise mehe kellel on suurem sissetulek ja varsti naine elab suures majas uue mehe ja bussijuhi lastega. Bussijuhi oleks vaja maksta 100% omast sissetulekust elatist. Kas arvate et maksab? Kuidas ja kus tema elab oma 0€ga? Ilmselt see ei huvita mitte kedagi. Aga see on kindel et keegi ei maksa 100% omast palkast, arvan et tegelikult on ainult neli varianti : a) ümbrikupalk b) välismaale tööle c) pargi pinkille Bock pudel käes d) enesetapp. Kes on sellise süsteemi ehitanud lääneriikides et mehel on seaduslikult kohutav risk mis realiseerub sekundis kuid naine nii otsustab, aga naisel on ainult õigused? USAs on veel nii et mehe on vaja maksta naisele elatist et tema elamise tase ei kuku madalamale kuid kuhu tema on mehega elades harjunud. MGTOW, küll need seadused hakkavad muuduma kuid noored mehed panevad streiki tööle. Mees võib elada ilma armastuseta aga naine ei. Ärge pange oma allkiri pettuslik kokkuleppe, noored mehed.

pühapäev, 7. oktoober 2018

Ernitsate sõnasõda - kas Eestis kasvab peale uus Pavlik Morozovite põlvkond?

Tütar teeb isa avalikult maatasa, Delfi veebist.

Tänane olukord Eestis meenutab nõuka aja algust, mil oma aja kangelane oli Pavlik Morozov, noormees, kes andis üles oma isa, kes hukkamisele saadeti.

Uued Morozovid on üllatuslikult välja ilmunud, kes on valmis oma vanemad pihuks ja põrmuks tegema. Aeg on samuti sarnane, kus noorte hulgas tehakse kõva ideoloogilist ajupesu.

Huvitav, millega see ükskord lõppeb?

Taustaks olgu lisatud, et Pavlik Morozovi puhul tuli hiljem välja, et isa vastu sõna võtma ässitas armukade ema. Huvitav, kas Ernitsate puhul on sama asjaga tegemist?

Mis ma ise oma kurdiks jäämisest arvasin



Inno siin kirjutas sellest juba pikalt ja laialt, aga mina kartsin kõige rohkem seda, et mu kõrvakuulmise langus on pärilik. Nimelt mu vanavanaisa Samuel Konrad oli ka kurt. Isa rääkis mulle sellest juba siis, kui ma laps oli. Et tema vanaisa Samuel ehk Vana Saamu, nagu teda kutsuti, olnud vanaduspõlves praktiliselt täitsa kurt ja talle tuli kõrva sisse karjuda. Siis ma võtsin seda lõbusa loona, aga kui see mulle nüüd, paar kuud tagasi jälle meelde tuli, siis tuli kananahk ihule ja ma ei saanud õieti magadagi. Mõtlesin, et ma võin ka ühel päeval olla Vana Irja, kellele tuleb kõrva sisse karjuda :D

Aga kuidas Samuel kurdiks jäi? Lihtsalt. Nagu isa rääkis, olnud tema isal, mõisa kupjal Juhan Vaheril kombeks oma poega kõrvust valusasti sakutada. Oma naist peksis ta ka koerapiitsaga, aga see on teine lugu. Samueli sikutas ta igatahes kõrvast ja isa kahtlustas, et sealt see kurtus tuli.

No mind ei ole keegi kõrvust sakutanud, nii et ma ei teagi, miks ma arvasin, et see kurtus pärilik on. Igal juhul ma seda arvasin. Hirmul on suured silmad.

Nüüd ei teagi, kuidas suure õnne pärast elada või olla. Ma kuulen jälle! Aga lõhnaõli enam kõrva taha ei lase, seda ma teile luban!

Pildil minu isapoolsed esivanemad: paremalt esimene mõisa kubjas Juhan Vaher, tema pojapoeg (minu vanaisa) Gustav Eduard Vaher, tema poeg Samuel Konrad Vaher, lapsed, Samueli naine Miina Hanniotti ja Juhani naine Katre.

Eesti käitub oma inimestega nagu vaenlastega ning võõrastega nagu sõpradega


Ma olen mõelnud, millest see tuleb, et Eesti käitub oma inimestega nagu vaenlastega ja võõrastega nagu sõpradega.

Eestis on viimase kümne aasta jooksul tõstetud tuhandeid lastega peresid kodudest välja, kel polnud mujale minna kui Soome. Tänu Soomele on nad saanud omale uue elu ja võimaluse, mida neile Eestis ei pakutud. Vastupidi, Eestis öeldi valitsuse tasemel, et head teed teil minna. See on siis eesti pered. Eestlased.

Siiani lahkuvad Lõuna-Eestist sajad ja sajad pered igal aastal Soome, kuna Eestis ei suudeta neile tööd pakkuda. Lahkuvad ehitusmehed, ehitama soomlastele uusi eluasemeid, kuhu ka eestlased paigutatakse. Eestlased ehitavad Soomes sealsetele eestlastele uusi kortereid. Eestis aga pole ei tööd ega uusi kortereid. Kas pole absurdne?!

Ja selle kõrval käib Eestis tohutu tõmblemine, et ooberdada võõraid. Umbkeelsetele migrantidele tehakse tohutuid soodustusi, makstakse peale tuhandeid, leitakse korterid ja puha (need, mis eesti peredelt ära võetud). Rääkimata e-residentidest, kelle tagumikku lakutakse kõige kõrgemal tasemel. Samas kui omad inimesed, eesti pered nälgivad ja neil pole, kus elada. Elavad avariipindadel, nagu Kodutunde saadetest näha.

Millest see tuleb, ahh? Miks vihkab Eesti riik eesti rahvast? Ja miks armastab võõraid?

Eestis ei tohi ebaõnnestuda


Eestis küll õhutatakse inimesi riske võtma ja näiteks ettevõtlusega alustama, aga ei räägita sellest, mis juhtub, kui ebaõnnestud. Siis pekstakse sind pikali ja tallatakse surnuks. Nii on, kui vaadata kasvõi näiteks pankrotistunud ettevõtjaid. Neid jäädaksegi materdama. Kaitset ei paku keegi.

Kui USA-s ei võeta tõsiselt ettevõtjat, kes pole pankrotti läbi teinud, siis Eestis ei tee pankrotis käinud ettevõtjaga enam keegi tegemist. Keegi ei julge. Sest kõik teavad, et panktoris ettevõtja on täiesti maha tambitud. Eestis on sul äris ainult üks elu. Kui selle kaotad, on kõik.

Ja see ei puuduta ainult äri. Kui näiteks Eestis abiellud ja see ei õnnestu, siis pärast lahutust tallatakse sind jalge alla. Eriti veel, kui oled mees. Sult võetakse lapsed ja vara, määratakse kaela hiigelsuur elatis ja kui seda ei jõua maksta, siis pannakse vangi.

Ma ei tea ühtegi teist kohta maailmas, kus ebaõnnestumist sedamoodi karistatakse. Ausalt, sellist teist kohta pole olemas.

Ja mitte ainult. Võrumaal oli ettevõtja Edgar Kolts. Hakkas ise kodus köögilaua taga moose tegema, olid väga maitsvad moosid. Käisin neid kümmekond aastat tagasi teisest Eesti otsast ostmas.

Edgar tegi oma tööd südamega ja tooted maitsesid hästi. Siis aga oli ühel päeval mehel hoovis mitukümmend ametnikku, kõigist võimalikest asutustest, ja kottisid meest nii, et ta sai insuldi. Millest mees ei toibunudki ja kustus mõne aastaga. Tore ettevõte lihtsalt hävitati ära. Keegi meest ei aidanud.

Miks see nii oli? Sest Eestisse on jäänud väga vähe ettevõtjaid, aga ametnike armee on kiiresti kasvanud, seda eriti pärast Euroopa Liiduga liitumist. Euroopa Liit on aga ametnike ja bürokraatia paradiis, teist nii bürokraatlikku ja ettevõtja-vaenulikku keskkonda pole maailmas olemas. Eestis on asi eriti hull, sest riik on väga pisike, ühe linnaosa mõõtu ja ametnikke tuhandeid. Pea iga ettevõtja kohta on üks ametnik. Kes otsivad omale igapäevaselt tööd.

Või võtame sellise lihtsa asja nagu autosõidu. Eestis liigub maanteedel imevähe autosid võrreldes muude maadega, mõned üksikud, kui Tallinn-Tartu tee välja arvata. Teed on tühjad, aga nende tühjade teede ääres passivad sajad politseinikud igapäevaselt. Passivad ja mõõdavad kiirust. Sest neil pole midagi muud teha. Põhjenduseks tuuakse, et sellega parandatakse liiklust. Aga liiklust Eestis ju pole! Ja inimesi sureb ikka nagu kärbseid, kõige selle tohutu parandamise ja kontrollimise peale. Sest see, miks inimesed teedel hukkuvad, selle põhjused on kahe kõrva vahel, mitte liikluses. Inimeste mõtlemin on sassis. Miks ta on sassis? Sest igapäevaselt käib üks kottimine. Kui sind mitukümmend ametnikku ühe päevaga läbi tõmbavad, siis pole ime, et tahad end vastu puud surnuks kihutada.

Või pole see nii?!

P.S. Ametnikud peaks ideaalis olema inimeste abilised, tugi-isikud ja teenindajad. Mõelgem selle peale.

Kuidas on Eesti linnades lood rattateedega?


Pisar tuleb silma, kui vaadata seda videot Kopenhaagenist. Mõned päevad tagasi Tallinnas käies ei märganud aga ühtegi ratturit, ega ka rattateed. Lapsekäruga oli samuti väga raske liikuda. Samas autosid oli tohutult igal pool.

Mis toimub?

Taustaks olgu veel lisatud, et Tallinna tänavaid on laiendatud juba mitukümmend aastat, aga ikka ei mahu autod ära. Pool Eestile laekuvast eurorahast läheb Tallinna teede laiendamisse, samas Lõuna-Eestis ei suudeta kruusateid ära asfalteerida. Kusagil on otsustamises või mõtlemises ikka midagi väga valesti.

Või mis?!

Mõtlesime, et läheme täna Riia Ikeasse, aga hakkasime hoopis Eichmanni filmi vaatama



Mõtlesime, et läheme täna Riia Ikeasse. Niisama vaatama ja lihapalle sööma. Pärast veel McDonalds'ist läbi ka. Ilm tundus ka suht-koht, oma vihma ja tuulega autosõiduks sobilik.

Aga siis vaatasime hommikul üksteisele otsa ja mõtlesime, et... ei viitsi! „Parem pikutame!” ütles Inno. Mulle meeldis see mõte väga. Pühapäeviti ongi kõige õigem pikutada.

Ja nii me siis pikutasimegi. Sõime Inno tehtud risottot ja vaatasime filmi. Operation Finale Ben Kingsley'ga peaosas, mis räägib natsikurjategija Adolf Eichmanni kinninabimisest Buenos Aireses.  2018. aasta film. Mulle väga meeldis. Kuna mul on hetkel pooleli Hannah Arendt'i „Eichmann Jeruusalemmas”, siis oli topeltpõnev.

Väga mõnus päev oli. Nagu ka eile.

Roosi mängis oma LOL nukkudega (tema uued lemmikud) ja siis käisime veel temaga poes Notsu jäätist ostmas.

Pildil Roosi ja Inno Vilniuse Ikea ees. Küll me sinna Läti omasse ka jõuame :)

Trump on nagu Gorbatšov


Ses mõttes on Trumpi vaja nii USA-le kui tervele maailmale, et maailm on stagneerunud, nii nagu kunagi NLiit, ja on vaja kedagi, kes seda seisvat vett (loe: oinaid valitsustes) veidi raputaks.

Gorbatšovi suhtes oldi samuti väga kriitilised, eriti NLiidus, nii nagu nüüd ollakse USA-s Trumpi suhtes, aga seda on vaja. Väga on vaja. Eriti USA-le.

Praegu Trumpi maailmas ignoreeritakse, aga ma arvan, et ta saab ka oma Nobeli, nii nagu Gorbatšov, ja seda Koreade ühendamise eest. Grobatšov ühendas Saksamaad. Sellega oleks teine ilmasõda taas ühes maailma osas lõppenud.

Esimese iPhone'i aku peab ikka vastu nädal aega


Võtsin uuesti kasutusele esimese iPhone'i, mis sai soetatud 10 aastat tagasi USA-st ja mis üllatav - aku peab ikka vastu, ja seda nädal aega.

Mäletate veel, Nokia akud pidasid ka vastu nädal aega. Aga nüüd uued telefonid kestavad vaevalt 1 päeva.

Kõige rohkem igatsengi seda, et aku rohkem vastu peaks. Oma viimast iPhone'i, mis oli 5S pidin laadima lausa mitu korda päevas. Külmaga aga kustus iPhone'i aku mõnekümne minutiga. Eesti oludes on uus iPhone täiesti mõttetu vidin. Nüüd kasutan Nokiat, mis kannatab paremini külma, aga ikka üle ühe päeva välja ei venita, isegi standby režiimil. Aga 10 aasta vanune iPhone nädala aega! Kas te kujutate ette!

Ma arvan, et kui Apple oleks tulnud välja 10 aastat tagasi oma praeguste mudelitega, poleks keegi neid ostnud. Ja veel mis hinnaga. Esimene iPhone maksis ligi 500 dollarit, ja aku pidas vastu nädala, nüüd uued mudelid üle 1000 dollari ja aku ei kesta poolt päevagi.

Rääkimata sellest, et esimene iPhone mahtus ilusti taskusse, aga uued mudelid sarnanevad rohkem iPadiga, mille jaoks peab eraldi portfelli kaasas kandma.

Tegelt kahju, et Jobs ära suri, pärast teda on Apple alla käinud. Elatakse puhtalt vanast rasvast veel. Sama häda oli Nokiaga, enne kui ära kustus. Kui praegu tuleks keegi turule telefoniga, mille aku peab vastu nädala, oleks iPhone'iga kööga.

ÜKT

Kui keegi ei ole veel mu Loomingu juulinumbris ilmunud luuletust „ÜKT” lugenud, siis siin see on :)

EILE LÕPPES MUL ÜKT

Eile lõppes mul ÜKT
Kallid sõbrad ma tahan teile kuulutada rõõmusõnumit
EILE LÕPPES MUL ÜKT
Ja ma olen niiiiiiiiiii õnnelik
Sest ei pea enam kell seitse üles ärkama
Et kell kaheksa kodunt välja minna
Ja higisena õhtul koju tulema
Sest see ÜKT see eile nüüd lõppes

Eile lõppes mul ÜKT
Ma ei väsi seda kordamast sest raisk
Ma olen nii õnnelik ärakotitud aga õnnelik
Ja ma luban endale ühe odava hispaania pakiveini
Mida lähen tooma Lätti sest ma olen nii õnnelik
Ära lõppes see kuradi ÜKT
Mis algas 2016. aasta juulis

Kaks aastat tegin ma ÜKTd
Iga kuus vähemalt kolmkend tundi
Saagisin oksi sortsin kaltse ladusin puid
Muga koos oli seal ka teisi vendi
Põhiliselt purjuspäi sõitmise eest
Ägedad vennad nad käisid samal ajal veel tehases tööl
Öösel käisid tööl ja päeval tegid ÜKTd
Ja olid kogu aeg kuidagi poolärkvel

Ma ise jäin ÜKT tegemise ajal mitu korda haigeks
No ei olnd harjund polnd kunagi elus teind ÜKTd
Niimoodi käsu peale vangi minemise hirmus
Õhtul olin alati hirmus väsind,
Jäin juba kella kaheksa ajal norinal tuttu
Ja lastega mängida üldse ei jaksand

Eile lõppes mul ÜKT ja ma olen nii õnnelik
Et võiksin teid kõiki suudelda
Sest teate ma olin jumala kindel et ma lähen veel enne
Selle kuradi ÜKT lõppu peast lolliks või tegelt läksingi
Vist üksvahe (nii mulle igal juhul öeldi)
Või suren lihtsalt maha kiusu pärast et mitte teha
Enam tundigi seda kuradi ÜKTd
Eile lõppes mul ÜKT ja ma olen enda peale vihane
Sest alul ma olin nii optimistlik
Sest mis see siis pole
Mu isa tegi kaheksa aastat ÜKTd
Vorkutas ja rääkis et seal oli isegi lõbus
Kirjutati romaane ja loeti neid ette
Etendati teatrit ja lauldi orkestris
No külm oli küll aga ikkagi lõbus
Ja ma siis mõtsin et see Eesti Vabariigi ÜKT
On kindlasti lõbusam veelgi

Aga polnd ühti
Mul polnud lõbus
Mu järelevaatajal polnud lõbus
Ja tol poolärkvel kutil kes napsisena roolikeeramise pärast
Puid riita ladus oli veel kõige vähem lõbus
Tal oli nii sitt
Et ta jõi end pärast iga ÜKTd täis ja sõitis pärast
Autoga uuesti Lätti 

Mul nii sitt polnd
Aga oli ikka ka ropult sitt
See ÜKT
Ma jõudsin end mitu korda mõttes sõimata
Et no kurat miks ma ometi vangi ei läind
Miks ma ometi enda vangi panemist ei nõud
Siis enne ÜKT lõppu tuli mul pähe
Et raisk ma oleks võind ju selle ÜKT tegemata jätta
Kriminaalhooldajale keskmist näppu näidata
Ja öelda et perse mina ei tule
Mind oleks siis ilusti vangi saadetud
Aga nagu ikka tulevad head mõtted
sulle pähe alles siis
kui ei ole enam midagi teha
Kui kõik juba läbi

Eile lõppes mul ÜKT
Ma ei osand täna hommikul kohe mitte midagi teha
Tahtsin minna tegema ÜKTd aga elukaaslane võttis näpust
Et kuhu sa loll lähed EILE LÕPPES SUL ÜKT

Läksin siis kriminaalhooldaja juurde
Ta on hästi armas leebe naine
Ma ei tahtnud talle käru keerata
Ja tegin ilusti ÜKTd
Küsisin talt et palun kas ei oleks võimalik teha veel ÜKTd
Mõned tunnidki ÜKTd
Sest ma olen nii ära harjund selle ÜKTga
Ei oska temata olla

No ei leidnud kriminaalhooldaja mulle seda ÜKTd
Ainsatki tundi
Ja see oli kuidagi kurb

Lonkisin mööda lumiseid tänavaid
ÜKT kindad käes
Väljas oli kakskümmend kraadi
Ja mu näpud hakkasid nendega külmetama
Aga ära ei tahtnud ka neid
Kuidagi võtta

Seisatasin oma maja ees
Siit on paarsada meetrit
Sinna kohta kus käisin tegemas ÜKTd
Mõtlesin kas lähen ikka
Ja teen salaja ÜKTd

Siis hakkasid ninasõõrmed külmetama
Külm õhk lõi hinge kinni
Eesti talved on karmid
Eesti õhk on nii karm
Et lööb juba esimeste minutitega
Hinge plaksti kinni

Joppenpuhh, nagu too poolärkvel topsivend ütles
Ma olen ikkagi õnnelik
Niiiiiii kuradi õnnelik

Eile lõppes mul ÜKT
See ÜKT see eile nüüd lõppes.

Millegi tegemiseks pole üldse vaja firmat


Eestis tekkis seoses iseseisvuse ja isemajandamisega mõtteviis, et millegi tegemiseks peab olema firma. Räägiti firmajuhtidest ja sellest, mida nad firmades korda saatsid. Tulemus on see, et Eestis on palju firmasid, kus midagi ei toimu ning firmajuhte, kes tegelikult midagi ei tee.

Siis firma puhul omakorda räägitakse mingist kapitalist. Et peab olema kapital. Ok, see võis olla 200 aastat tagasi kapitalismi algusaastail nii, mis ettevõtlus tähendas tehast ja tehase ehituseks pidi olema kapital. Sellest on siiani leivinud mõtteviis, et kui pole kapitali, siis ei saa midagi. Klassikaline ettevõtja Oleg Gross alustas kunagi elektripliitide parandamisega - sellest sai ta üldse kapitali, et hiljem poed avada ja tootmine üles ehitada. Eesti taasiseseisvuse algusaastatel polnud ju kellelgi midagi. Tuntud ettevõtja Olari Taal on tunnistanud, et tõi Hansapanka asutades seemneks oma vana Žiguli.

Mis näitab, et asjadest on kujunenud täiesti vale arusaam. Millegi tegemiseks, vähemalt algusjärgus pole vaja mingit firmat. Ega kapitali. Eriti tänapäeval, ja interneti ajastul saab palju asju teha ilma mingi firma ja kapitalita.

Perekond on näiteks klassikaline ja kõige vanem ettevõte. Kas lapse tegemiseks peab olema firma? Isegi abielus ei pea olema, see on ametlikult registreeritud, kui tahad last saada.

Sama on asi muude asjadega - vahvaid asju saab teha, midagi täiesti uut luua ja sünnitada ilma firmata. Ja ongi lihtsam, sest firma loomisega kaasnevad paljud tüütud kohustused, näiteks raamatupidamise kohustus, mida niisama asju tehes ei ole. Raamatupidamise võib juurde võtta siis, kui asi on juba käima läinud ja toob korralikult sisse. Muidu lämmatab bürokraatia alustava ettevõtte.

E-Eesti ja e-residentsuse puhul keskendutakse samuti liialt otsesele kasule - et loodaks Eestis mingi firma. Tegelikult oleks hea, kui vahvad inimesed asuks Eestisse elama ja siin midagi vahvat korda saadaksid. Midagi uut looksid. Et Eesti oleks maailmas parim kohta elamiseks ja millegi uue loomiseks. See on peamine, mitte Eestis mingite virtuaalsete ettevõtete asutamine. Riik, see tähendab eelkõige inimesi, mitte asutusi ja firmasid. Mida rohkem loovaid ja põnevaid inimesi, seda edukam on riik.

Või mis?!

laupäev, 6. oktoober 2018

Start-uppide varjupool: pered lagunevad

Eesti startup-esipaar lahutab, väljavõte Kroonika veebist.

Eestis räägitakse palju startup-maailma ilusamast, pidulikust poolest, aga üldse ei räägita varjupoolest. Kuidas ööpäev läbi vältava töörabamise ja rahateenimise kõrval lagunevad abielud ja laste jaoks aega ei jää.

Allan Martinsoni ja Karoli Hindriksit peeti veel mõni aeg tagasi e-Eesti musterpaariks, suureks edulooks, aga täna selgub, et startuppide kõrvalt teineteise ega pere jaoks aega ei jäänudki.

Kas see pole laiem probleem Eestis: liiga palju keskendutakse tööle ja materiaalsele ja liiga vähe suhetele ning perekonnale. Eesti pered on väga haprad, kuna kaasad teineteist ei näegi, kuna kogu aeg tehakse tööd. Eestlased on ühed suuremad töörügajad nii Euroopas kui maailmas, aga sel rügamisel on hind ja see hind on lagunenud perekonnad ning ilma vanemateta kasvanud lapsed. Pole ime, et Eestis on laste hulgas palju vaimseid probleeme ja enesetappusid, aga sellest ei räägita eriti. Eesti lapsed on ülekaalulised ja istuvad kodus, kuna vanematel pole nende jaoks aega. Kõige selle osas pigistatakse silm kinni, kuna ei taheta murendada Eesti edulugu.

Paradoks on see, et Eesti praegune edulugu, ehk need inimesed, kes Eestis teevad ja otsustavad on pärit nõuka ajast, mil haridus oli kõigile tasuta, nagu on kiitnud president Kersti Kaljulaid, kes vaestest oludest tänu haridusele tippu tõusis. Inimesed olid nõuka ajal küll vaesed, aga neil oli palju aega teineteise jaoks. Praegu on aga Eestis kõik vastupidine: hea haridus on kättesaadav väga vähestele, inimestel teineteise jaoks aega pole, käib üks suur töörabamine, ja selle poliitika vilju hakkab Eesti sööma paarikümne aasta pärast. Kas siis saab enam rääkida mingist eduloost, seda näitab aeg.

reede, 5. oktoober 2018

Nõuka ajal taheti must teha venelast, nüüd tahetakse must teha naist

Vilka Kiisler leiab, et naine on uus mees, väljavõte Postimehe veebist.

Euroopa Liidu puhul armastatakse öelda, et see põhineb demokraatlikel väärtustel ja et seda liitu ei saa seetõttu võrrelda Nõukogudude Liiduga, mis oli autoritaarne režiim.

Ok, võibolla on see tõesti tõsi. Vabadusi on Euroopas rohkem. Aga, üksikisiku tasandil ei pruugi vahet olla. Nõuka ajal ma tundsin, kuidas minust kujundati nn nõukogude inimest ehk venelast. Euroopas aga tunnen, kuidas minust tehakse nn euroopa inimest - naist.

Vene ajal ma ei tahtnud muutuda venelaseks ja seetõttu sai minust Eesti iseseisvuse ja hiljem Isamaa erakonna veendunud toetaja. See tuleb asjaolust, et ma ei salli, kui mulle midagi peale surutakse. Kui mul ei lasta olla see, kes ma olen. Ma ei taha olla venelane, kuigi see oleks olnud nõuka ajal lihtsam vastupanu tee ja paljud seda teed ka läksid. Liitusid komparteiga ja rääkisid vene keeles, nii nagu näiteks Andrus Ansip. Ma olin pigem nagu Lembitu, või Madisson, kes võitlesid selle eest, kes nad olid. Lembitu pidi alla vanduma, aga Madisson sai oma tahtmise.

Ma arvasin, et Euroopa toob kaasa oodatud õnne ja vabaduse. Aga nii ei läinud. Ma tundsin juba varem ja tunnen üha rohkem, kuidas mulle surutakse peale uut asja - naiseks muutumist. See väljendub mõnes lihtsas asjas, näiteks selles, et mees ei või enam ise maja ehitada - kui sa just pole väljaõppinud paberitega ehitusmees. See sarnaneb väga nõuka ajaga, kus perele uue korteri saamiseks pidid minema ehitusele tööle. Aga Euroopas on asi tõsisem. Miks see nii on, selles õnnelikus ja vabas Euroopas, on raske aru saada. Selline lihtne asi nagu perele maja ehitus, millega on mehed tuhandeid aastaid hakkama saanud, mis on olnud meeste pärusmaa, on nüüd meestelt ära võetud. Mu isa ehitas maja oma kätega, samuti vanaisad, vana-vanaisad jne. Nii kaua kui mälu kestab. Kõik ehitasid. Mina olen esimene, kes ei saa midagi ehitada, kellel ei lubata. Ma olen surutud, vägistatud kuhugi laua taha, eeldatakse, et käiksin ilusti riides, näeksin hea välja, oleks lõhnastatud, ilusa soenguga, et siis selle abil raha teenida ja siis selle rahaga minna mõnda firmasse, kus tegeletakse majade ehitusega.

Aga mis me räägime majadest. Tegelikkuses ei või mees isegi enam torusid või lampi vahetada või elektrijuhet vedada. Isegi autot ei saa mees enam remontida. Või muid seadmeid. Mis siis mehele on jäänud? Nagu öeldud, olla ilus. Ehk siis - olla naine.

Mehe mõõdupuuks pole enam see, mitu maja sa oled oma kätega valmis ehitanud, vaid see, milline sa välja näed. Ning ausalt öeldes ma vahepeal isegi proovisin seda - olla nagu naine. Ma lasin end süsteemil kaasa vedada. Sest ma uskusin, et see on hea. Et ma saan õnnelikuks ja vabaks. Sest nii räägiti. Mis on huvitav, sest kommunismi juttu ma nõuka ajal kunagi ei uskunud, aga seda Euroopa juttu hakkasin uskuma. Ma hakkasin end sättima, kasutasin meestele mõeldud kosmeetikat, lasin teha soenguid, ostsin omale kenad kostüümid. Tegin maniküüri ja pediküüri. Ja ühel hetkel tundsin isegi veidrat tõmmet meeste suhtes. Käisin juba geibaarides vaatamas. Ehmatusega märkasin, et olen muutunud naiseks. Kes ei saa enam millegagi hakkama, ei peagi saama. Kelle ainus eesmärk on näha hea välja ja olla hästi jutukas. Ja mis peamine, selle eest maksti küllalt hästi. Palju enam kui nn meeste ametites. Olime kõik naised kontoris, tšättisime, jõime kohvi, ja õhtuti veini, tegime peeneid suitse. Ja pärast kasutasime teineteist masturbeerimiseks, nagu naised. Tundsin isegi seda, kuidas mu peenis hakkas kokku kuivama ja mul kasvasid väiksed rinnad. Ning hääl muutus peenemaks.

Kui seda ühel päeval, ühel hetkel märkasin, sellest aru sain, siis oli päris õudne. Algatuseks soetasin suvila metsa sisse ja hakkasin sinna maja ehitama. Oma kätega. Nii et keegi ei näinud. Tahtsin uuesti tagasi meheks. Tuletasin meelde oma vanad oskused. Lihased hakkasid uuesti kasvama.

Kui vaatan praegu käimasolevaid protsesse nii Eestis, USA-s ja mujal, mille kohta öeldakse, et on arusaamatu, mis toimub, et areenile tõusevad sellised nähtused nagu Donald Trump ja EKRE, siis mina saan sellest väga hästi aru. Pole saladus, et nii Trumpi kui EKRE taga on põhiliselt mehed. Minusugused mehed. Kes tunnevad end survestatuna, aga kes ei taha muutuda naisteks. Ja kes on otsustanud midagi selleks ette võtta.

Paljud ei saa sellest võibolla tõesti aru, aga mina saan.