teisipäev, 17. juuli 2018

Trump on läänemaailma Gorby, ja ei ole ka

Trumpi ja Putini kohtumine.

Seakisa, mis läks valla pärast Trumpi kohtumist Putiniga meenutab aega, mil Gorbatšov kohtus üksteise järel lääneliidritega, andis loa kahe Saksamaa ühendamiseks ning Balti riikide isemajandamiseks. Nii nagu Gorbatšovi sõimati omades seas hulluks ja reeturiks, nii sõimatakse USA-s reeturiks ka Trumpi, kes kõigutab läänemaailma tugisambaid samasuguse usinusega nagu seda tegi Gorbatšov idablokiga.

Sarnane on ka see, et tuumasõja oht, mis oli aktuaalne 1980ndate keskel on täna samuti vägagi reaalne. Piisab ühest vääratusest, inimlikust eksimusest ja maailma tabab häving. Ja nii nagu 1980ndatel suhtuvad eestlased sellesse stoilise rahuga - võibolla ongi see omane väikerahvastele, sest tuumakonflikt hävitab nagunii terve rahva, mistõttu mure tuleviku pärast puudub. Kuivõrd 1980ndatel olid mandritevahelised tuumaraketid paigutatud ka Eestisse, oli Eesti omakorda USA rakettide sihtmärk. Tervest eesti rahvast oleks sõja korral saanud loetud minutite jooksul veeaur.

Postimehes on Karmo Tüür võrrelnud Trumpi Gorbatšoviga ja ilmselgelt pole ta ainus. Paralleelid on sedavõrd nähtavad.

Tüür eriti tausta ei selgita, aga selgitame. NLiidus esindas Gorbatšov võimul olnud KGB struktuuri ühte tiiba, kes oli mures tuleviku pärast. Selle vastas istusid nn vana kooli mehed, isamaasõja veteranid, kelle jaoks ainus lahendus probleemidele oli laiaulatuslik sõda.

Võib arvata, et praegu maailma valitsevas USA-s on umbes sama seis. On neid, kes pooldavad rahumeelset lahendust, keda esindab Trump ja on suur hulk neid, kes arvavad, et tulevad tuumasõjast välja võitjana. Vähemalt nad usuvad nii - et tuumasõda on võimalik võita. Loodetakse selle peale, et USA relvastus on teistest peajagu üle.

Sarnane on ka see, et USA on end Afganistani sõjaga ära kurnanud, nii nagu enne seda NLiit. USA võlg Hiina ees on nii suur, et seda isegi ei kujuta lihtne inimene ette. NLiit oli samuti majanduslikult pankrotis. USA võla tasumine võtab aastakümneid. Ja mis peamine: kaotus Afganistanis on näidanud, et isegi kõikvõimas USA on nõrk. Kui ei suudeta vallutada isegi pisikest Afganistani, siis kuidas võidetakse Venemaa- või Hiina-vastane tuumasõda? Sama küsimus mõlkus meeles Gorbatšovil ja mitmetel teistel NLiidu juhtidel.

On selge, et praegune vastuseis viib ilma sekkumiseta varem või hiljem tuumasõja ja hävinguni. Nagu ütles Trump, siis praegu on suhted isegi kehvemas seisus kui eelmise Külma sõja ajal. Ja kõik teavad, kui õhkõrn oli rahu püsimine eelmise Külma sõja ajal. Üks väike vääratus ja ... Tasub meenutada, et kuigi Põhja-Korea enam tuumakatsetusi ei korralda, on raketid jätkuvalt suunatud USA lääneranniku linnade peale. Üks vääratus ja ...

Nüüd kui vaadata Gorbatšovi, siis ta soovis küll rahu, aga jäi hiljaks ja kaotas võimu, NLiit varises kokku. USA ja lääneblokk on samuti väga plahvatusohtlik, britid juba astusid Euroopa Liidust välja. USA-s sees on suured erimeelsused ja riik kihiseb nagu supipott. Lääneblokk on lagunemas ja on selge, et seda keegi ei soovi. Et mitte astuda samasse ämbrisse nagu Gorbatšov, tuleb muudatustega alustada juba nüüd, mitte viimasel minutil. Muutusi tuleb teha siis, kui neid on võimalik teha, vastasel korral järgneb kaos. Brexit näitab, et Euroopa Liit on sama habras nagu oli Nõukogude Liit, mis lagunes pärast seda, kui Venemaa eesotsas Boriss Jeltsiniga välja astus.

Mitte keegi ei tea, kas Trumpi ja tema mõttekaaslaste tegevus lääneblokis veel aitab midagi päästa, aga vähemalt on algust tehtud. Kui Trump suudab protsesse ennetada, siis ta pole Gorbatšov. Trumpi puhul on eelis see, et ta on ettevõtja, ärimees, kes läbi teinud suure pankroti ja kaotanud kogu oma vara. See on Trumpile andnud kogemuse, mida Gorbatšovil ei olnud. See on turumajanduse suur eelis plaanimajanduse ees ja aeg näitab, kas sellest on kasu ka pikemas perspektiivis.

Või kuidas käituksid Trumpi asemel sina?

pühapäev, 15. juuli 2018

Kas surnuks töötamine on kangelastegu?

Eestlane tapab end tööga.

Eestis on tavaks end tööga tappa, surnuks töötada. Seda peetakse suureks saavutuseks, kui inimene end surnuks töötab. Töö on inimese peamine mõõdupuu. Noorelt lahkunute puhul kiidetakse, et oli tubli tööloom. Näiteks end surnuks töötanud ajakirjanik Aarne Rannamäe on rahvuskangelane.

Võib aru saada, Eesti on protestantliku eetikaga maa, kus enesepiitsutamine, kaasa arvatud enda surnuks töötamine on au sees. Seda õhkub igal sammul, kes vähegi hinge tõmbab, neid peetakse muidusööjateks ja jäetakse kõigest, kaasa arvatud toidust ilma. Abi küsimine on kuritegu, kuni käed ja jalad on otsas. Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Tööd rabatakse raha ja asjade nimel, kannatavad peresuhted. Enamus abielusid lagunevad, seda paljuski töö tõttu. Inimesed panevad töösse oma vaba aja ja tervise.

Samas, kui nüüd vaadata praegust olukorda Eestis, siis tööd rabatakse rohkem kui kunagi varem, inimestel on raha ja asju rohkem kui varem, aga samas on loomulik, et ei jätku enam suure töörabamise juures aega ega võimalusi laste, tuleviku jaoks. Rabatakse tänases päevas tuleviku peale mõtlemata. Eesti tuleviku ühiskond on ilma inimesteta, aga see-eest on Eestis palju raha ja asju.

Protestantlik eetika on väga kasu-keskne, kõik taandub saadavalt kasule. Kõike tehakse kasu pärast. Varem tehti lapsi selleks, et neid odava tööjõuna kasutada, seetõttu eestlaste arv tõusis. Nüüd enam lapsi tööle panna ei tohi, seetõttu on kadunud ühiskondlik tellimus laste järele ja eesti rahvas sureb kiiresti välja. Ehk siis rahva seisukohalt on töörabamine, protestantlik eetika kuritegu. Elu on läinud noorte osas väga karmiks ja julmaks. Lapsi ei soovitata teha enne, kui koolid lõpetatud, oma elamine olemas ja pangaarvel korralik summa. Seetõttu naised enam enne 30. eluaastat ei sünnita ja pärast seda hakkab laste saamise tõenäosus kiiresti kahanema. Üha enamad soovivadki jääda lastetuks, sest nagu öeldud, lapsi enam tööle panna ei tohi. Lapsed on takistus, mis segab töörabamist, enda surnuks töötamist.

Eesti tuleviku seisukohalt on aga töö tegemine, enese surnuks töötamine kuritegu terve rahva suhtes. Kui pole inimesi, pole lapsi, pole eesti rahvast. Ainult raha ja asjad riiki üleval ei hoia.

Miks on Eesti riik laste suhtes vägivaldne? Miks Eesti vihkab lapsi?

Eesti riik vihkab lapsi.

Eestis ei sünni lapsi, sest riik vihkab lapsi, Eesti on laste suhtes vägivaldne.

Kõigepealt on põhjused majanduslikud. Lapsi ja lastega peresid jääb üha vähemaks, seda nii väljarände kui madala sündimuse tõttu. Lastega perede hääl jääb üga vaiksemaks, seetõttu tõstetakse pensione igal aastal, aga lapsetoetusi „korrigeeritakse” iga 10 aasta tagant. Piltlikult öeldes sööb ühiskond oma lapsi ja see on nii igal pool vananevates ühiskondades. Tulemuseks on üha suurem sisseränne, mis pikemas perspektiivis on väikerahvaste jaoks hukatuslik. Seetõttu püütakse väikestes maades hoida sündide arvu kõrgel, aga Eestis käib juba 25 aastat totaalne allakäik.

Teiseks on põhjused sotsiaalsed. Nimelt see, et lastelt võetakse ära isad ja isadelt lapsed. Paljud lapsed pole oma isa näinud terve elu, kuigi isa elab võibolla samas linnas. Põhjus on selles, et kohtud võtavad massiliselt lapsi ära isadelt, määrates lapsed ema juurde, mis reaalsuses tähendab seda, et ema ei näita isale lapsi. Enamasti ei hakka isad laste pärast sõdima, vaid neelavad selle alla nagu mõru pilli. Osa isasid kompenseerib oma eemalolekut rahaga, teised ei tee sedagi. Nad on laste jaoks samahästi nagu kadunud. Kuigi elavad võibolla samas linnas. Ning riik vaatab seda kõike pealt. Ehk siis on selline olukord riigi jaoks ok.

Levinud arusaam on, et laste äravõtmisega karistatakse laste isa, või meest. Isasid ja mehi parastatakse üsna avalikult. Aga tegelikkuses on kõige suurem kahjusaaja laps, ehk karistatakse ja parastatakse lapsi. Ja seda massiliselt. Ükski laps ei taha kasvada ilma isata. Aga neile, lastele pole antud mingit sõnaõigust. Alles täiskasvanuna on lastel õigus üles otsida oma isa. Aga siis on juba lootusetult hilja, sest isa ja laps on võõrdunud. Ja selline asi on massiline, see on norm, sest lahutatakse üle poole abieludest ja 90 protsendil juhtudel määratakse lapsed elama ema juurde. Vähesed neist näevad oma isa.

Kokkuvõttes on Eesti riik laste suhtes äärmiselt vägivaldne, Eesti riik vihkab millegipärast lapsi. Eesti riik ei taha lapsi. Miks käitub väike Eesti riik niimoodi enesehävituslikult. Külmuv inimene viskab viimasedki riided seljast, võibolla on Eesti riigiga samamoodi.

Eestis valitseb totaalne sugudevaheline ebavõrdsus ja kannataja pool on mees

Eestis haruldane vaatepilt: isa ja laps.

Eestis räägitakse söögi alla ja söögi peale sellest kuidas valitseb sugudevaheline ebavõrdsus. Silmas peetakse palgalõhet, kus naised teenivad töö juures kolmandiku võrra vähem kui mehed. Seda peetakse lausa katastroofiks.

Samas aga valitseb sugude vahel veel suurem ebavõrdsus. Ma ei räägi siin sõjaväekohustusest, mis kehtib millegipärast ainult meeste jaoks. Ebavõrdsus valitseb peresuhetes, kus lahutatud paaride puhul on lapsed 90 protsendil juhtudest naiste juures ja vaid 10 protsendi puhul meeste juures. Viimasel juhul, kui laps jääb mehe juurde, on enamasti tegemist olukorraga, kus a) naine on lihtsalt kadunud või b) on naine kas paadunud alkohoolik või narkomaan või istub vangis. Kõigil ülejäänud juhtudel määratakse, see on riik määrab läbi kohtute lapsed naiste juurde.

Totaalne ebavõrdsus! Ja mitte keegi ei tee sellest välja. Sajad tuhanded lapsed kasvavad sisuliselt üles ilma isata. Sest RIIK on nii määranud ja RIIK niimoodi tahab. RIIK, see on siis eesti inimesed. Eesti inimesed on asunud peresuhetes millegipärast mehi diskrimineerima. Mehi, kel niigi lasub sõjaväekohustus ja kellest paljud on sunnitud elatise teenimiseks välismaale minema, oma tervist seal raske tööga tapma. Eestis on meeste ja naiste eluea vahe üks suuremaid kogu maailmas, ligi 10 aastat.

Ja siis käib pidev hädakisa, kuidas üksikemad ei saa hakkama, kuidas üksikemade lapsed on paljas ja näljas jne. Aga mitte keegi, mitte keegi ei räägi sellest, et kui emad ei saa hakkama, siis võiks anda lapsed isade juurde. Kui valitseb võrdsus, siis miks isadele lapsi ei anta? Miks mehi diskrimineeritakse? Las valitseb võrdsus, las isad kasvatavad lapsi ja emad käivad tööl!

Lahutuse puhul saab karistada valdavalt mees.

Mis on iseenesest samuti kummaline, sest enamasti on just naine see, kes tahab ilusaid pulmi ja pisiperet. On ju nii! Naine tahab abielluda ja lapsi. Aga kui lahku minnakse, samuti enamasti naiste eestvõttel, siis järgneb karistus mehele! Kas pole absurdne!

Kujutagem ette, näiteks, kui naised teeniksid Eestis vaid 10 protsenti sellest, mis teenivad mehed. See oleks ennekuulmatu! Ometi pereasjades peetakse sellist olukorda vägagi normaalseks, ning keegi isegi ei iitsata. Käib meeste totaalne peks ja kottimine ja seda kõige kõrgemal riiklikul tasemel. Reaalsus on selline, et meestelt võetakse lapsed ära ilma õiguseta neid enam kunagi näha. Kus on nüüd võrdõigusvolinik? Miks ta istub nagu kult rukkis? Miks ta ei iitsata, kui käib totaalne meeste diskrimineerimine?! Kus tuhanded lapsed ei näe oma isa, sest RIIK on nii määranud.

Siit jõuame järgmise asja, sündivuse juurde. Eestis on sündivus juba mitukümmend aastat madalam kui sõja ajal. Algul põhjendati seda riigikorra muutusega, aga nüüd on sellest juba 25 aastat möödas. Miks lapsi ei sünni? Soomes on lõpuks jõutud, pärast aastaid kestnud uuringuid arusaamisele, et põhjus on meestes. Seni oli poputatud naisi, aga olukord läks üha hullemaks. Lõpuks tuli välja, et lapsi ei sünni, sest mehed ei taha lapsi. Nüüd on hakatud Soomes eelkõige meeste peale mõtlema. Eestis on olukord sündidega mitu korda hullem kui Soomes. Ja pole raske arvata, miks.

Kuni mehi kotitakse ja diskrimineeritakse kõige kõrgemal riiklikul tasemel, lapsi ei sünnigi. Eesti Vabariik tõi kaasa suure meestepeksu, mis kestab tänaseni. Ja kui midagi ei muutu, siis Eesti riik ning rahvas kuivab kokku selle suure meestepeksu ja kottimise peale, see on üsna kindel.

P.S. Enne, kui meeste ja naiste vahel pole pereasjades võrdsus taastatud, pole mõtet rääkida mingitest isapuhkustest. Isapuhkus on ok ideaalühiskonnas, kus paarid elavad koos. Aga tänapäeval, kus enamus paare lahutab ja lapsed määratakse nagu konveieril elama ema juurde, on isapuhkusest rääkimine äärmiselt küüniline, lausa solvav. Kujutagem ette, mida peavad mõtlema või taluma selle isapuhkuse jutu juures need isad, kelt on võetud pärast lahutust õigus oma lapsi näha.

reede, 13. juuli 2018

Mäggi on ikka täitsa sassis

Väljavõte Delfi veebist.

Propagandaminister Janek Mäggi räägib tee ääres sünnitamisest sellise enesest mõistetavusega, nagu sünnitusmajasid poleks üldse vaja. Mis ongi Mäggi mõte - naised võivad sünnitada ka põllu peal.

See on samasugune loogika, millega on põhjendatud Tallinn-Tartu kiirtee ehituse venimist - et pole piisavalt sõitjaid. Jäetakse aga ütlemata, et sõitjaid on vähe, sest tee on väga ohtlik ja kehvas seisus.

Kunagi oli samasugune mees sotsiaalminister Toomas Vilosius, kes ütles, et Eestis pole vaja AIDS-iga tegeleda, sest AIDS-i haiged surevad nagunii maha. Läks mõni aasta mööda ja Eesti oli AIDS-i haigestumise poolest number 1 Euroopas ja üks esimesi maailmas. Siiani helbitakse seda sitta, mis üks isioot kokku keeras. Nüüd on teine samasugune areenile lastud märatsema.

Ja siis küsitakse, miks Eestis lapis ei sünni ja elu on pekkis. Kala hakkab mädanema peast.

neljapäev, 12. juuli 2018

Millest rääkisid omavahel Trump ja Ratas?

Trump ja Ratas vestlushoos, Delfi veebist.

Brüsselis NATO kohtumisel läksid USA president Donald Trump ja Eesti valitsusjuht Jüri Ratas õhtusöögile koos. Seni pole teada, millest nad rääkisid. Kohvik avaldab nende omavahelise vestluse.

Trump (viitab käega). Hey, you, come here! (Hei, sina, tule siia!)
Ratas (küsivalt): Me? (Mina?)
Trump: Yeah, you! (Jah, sina!)
Ratas (võtab naisel käe alt kinni): Lähme.
Trump: You are the Balkan guy? (Sina oled see Balkani mees?)
Ratas: Yes! (Jah)
Trump: I want you to walk with me. (Ma tahan, et sa minuga koos jalutad)
Ratas: OK.
Trump: So, how are thing there? (Kuidas seal asjad on?)
Ratas: Very good! (Väga hea!)
Trump: So, you are ready? (Nii et olete valmis?)
Ratas: Yeah, always ready, Mr. Trump (Jah, alati valmis hr Trump)
Trump: That's good. Very positive. To be always ready. Isn't it, Mel? (naerab, pigistab naist käest)
Ratas: (naeratab)
Trump: So, how are things, you are expecting? (Nii, kuidas siis on, ootate last) Trump osutab Ratase abikaasa kõhule.
Ratas: Yes!
Trump! Very positive! This is good! You know, look at me, you know, I have always taken care of my children. Always! Very positive! (Väga positiivne. See on hea! Tead, vaata siia, tead, ma olen alati oma laste eest hoolitsenud. Alati! Väga positiivne!).
Ratas: (naeratab omaette)
Trump: So, you, how many children you have? (Nii et, sina, palju sul lapsi on)
Ratas: This is four. (See on neli)
Trump: (enda ette vaadates) Four, this is good. This is how much, more than three? Yes. Four is a good number. I like four. Four per cent is even better, you know. (Neli on hea. See on kui palju, rohkem kui kolm? Jah. Neli on hea number Mulle meeldib neli. Neli protsenti on veel parem.)
Ratas: yes-yes. (Jah-jah.)
Trump: By the way, I have five. Kids, I mean. I have five kids. Five is better. (Muide, mul on viis. Last, ma mõtlen. Mul on viis last. Viis on parem)
Ratas: Yes-yes. (Jah-jah.)
Trump: I would like to visit Balkans. Would you invite me? (Ma tahaks Balkanit külastada. Kas sa kutsuks mind?)
Ratas: Yes-yes. (Jah-Jah)
Trump: Good. Hea) Juhatab abikaasa uksest sisse.

Asi, millest Eestis naiste puhul ei räägita: child penalty


Eestis kihutatakse naisi lapsi saama, aga ei hoiatata selle eest, et laps tähendab naisele vähemalt 20-protsendilist kaotust sissetulekus. See tähendab ühtlasi madalamat heaolu ja tulevikus palju väiksemat pensioni.

Just child penalty on asi, millest on hakatud Soomes üha rohkem rääkima, ja mis Taani uuringute põhjal on 20 protsenti. Soomes ja Eestis on see summa ilmselt veel suurem, sest naised on lastega kauem kodus kui Taanis. Ja see, child penalty ehk lapsetrahv on peamine palgalõhe põhjus.

Ehk siis tegelikkuses ei tohiks riik propageerida lapse saamist, kuni naistel on kompenseeritud see lapsetrahv, 20 protsenti palgast. Palgalõhest rääkides tuleks aga öelda ausalt välja, et see on seotud lapse saamisega.

teisipäev, 10. juuli 2018

Nüüd selge, miks oli vaja ette võtta santide töövõime hindamine?


Möödunud aastal toimus Eestis suur santide töövõime hindamine, kus selgelt töövõimetutel inimestel hinnati töövõimet ja väga paljudel määrati senise täieliku töövõimetuse asemel pisuke töövõime. Need inimesed pole tänaseks tööle saanud ja istuvad kodus nagu varem. Miks seda janti siis vaja oli?

Aga väga lihtne. Nimelt nagu teada, on Eestis haigekassa ja sotsiaalkassa pankrotis, sest kogu raha on pensionide peale ära raisatud. Samas aga töötukassas oli raha jalaga segada. Nüüd mõeldi välja geniaalne idee: määrata santidele töövõime, registreerida nad töötuteks ja hakata neile maksma senise sotsiaaltoetuse või invaliidsuspensioni asemel töötutoetust. Santide jaoks suurt midagi ei muutunud, mõned hakkasid vähem raha saama, aga riigi jaoks oli tegemist suure asjaga: avanes võimalus hakata santidele töötukassast raha maksma.

Mis on tegelikult jabur, sest töötukassa töötutoetused ja abi neile, kes seda tegelikult vajavad on naeruväärsed. Nagu juba varem kirjutatud, siis koolitab töötukassa arstidest õmblejaid ja inseneridest põllutöölisi. Olen seda ise kõrvalt näinud - täielik kilplaste värk. Ning koolitustoetus 2500 eurot on loomulikult naeruväärne - selle eest saab ainult ühe pealiskaudse lühikursuse. Soome riik maksab näiteks Microsoftist koondatud töötajate ümberõppeks ligi 100 000 eurot (!!!) ühe töötu kohta (neile, kes firma asutavad, antakse seenmeraha 300 000 eurot). Nõnda ongi nii, et soomlased teevad ilma IT-maailmas ja teaduses ning eestlased käivad nende sitta rookimas. Ja kui Eestis midagi ei muutu (aga viimase 25 aastaga pole midagi muutunud), siis jääb see veel niimoodi aastakümneteks või aastasadadeks.

pühapäev, 8. juuli 2018

Kas Euroopa Liit korrigeerib eestlaste rahvaarvu?

Briti teleseriaalis Victoria on huvitav teemaarendus seoses iirlastega, kes olid 19. sajandi keskel suures näljahädas. Briti peaminister ütles selle peale, et iirlasi ongi liiga palju ja näljahäda aitab rahvaarvu korrigeerida.

Umbes samalaadne on olukord praegu Eestis ja teistes Baltimaades, mille põllumajanduse ja muud toetused on kordades väiksemad kui mujal Euroopa Liidus ja seetõttu areng kängub, hinnad tõusevad lakke ning inimesed nälgivad. Kas tegemist on Baltimaade rahvaarvu korrigeerimisega, seda siis nüüd juba Euroopa Liidu tasandil?

Eestlaste rahvaarv on Euroopa Liidus langenud viimase saja aasta madalaimale tasemele. Sündide arv on madalam kui sõja ajal. Loodetavasti ei lähe Eestis nii hullusti kui Iirimaal, kus suri nälga miljon ja emigreerus 2 miljonit inimest.

Siiri ja Viivi - Eesti oma „Real Housewives”!

Siiri ja Viivi, väljavõte Õhtulehe veebist.

Huvitav, et Eestis pole hakatud tegema seriaali „Real Housewives”. USA-s on see väga popp, tehakse üsna mitmes osariigis. Kus on leitud naised, kes tarvitavad ohtralt alkoholi, on lasknud end lõigata ja sellele vaatamata suudavad edukalt hakkama saada. Täpselt nii nagu Siiri ja Viivi. Eesti seriaalis võiks osatäitjad olla just Siiri ja Viivi.

laupäev, 7. juuli 2018

Eestil on Inglise vapp?

Eesti ja Inglise vapid.

Jalkat vaadates märkasin, et inglastel on rinnas Eesti vapp. Ja kui võrrelda neid omavahel, siis tõesti, Eesti vapp on äravahetamiseni sarnane Inglise omaga. Ilmselt sellest, et inglased mängisid olulist rolli Eesti riigi loomisel. Või mis?!

neljapäev, 5. juuli 2018

Põhjus, miks sakslased tahavad kõik sisse lasta

Kaader seriaalist Tannbach, väljavõte zdf.de veebist.

Euroopas ei mõisteta sakslasi, sest keegi ei tea, mida nad mõtlevad. Sakslasi on viimased aastakümned kujutatud põhiliselt kui natse, kes juute tuhandete kaupa ahju ajavad, aga millised nad tegelikult on, seda teavad vähesed.

Soome TV1 pealt jookseb praegu seriaali Tannbach 2. hooaeg, mis jutustab elust Saksamaal peale sõda, aastal 1960. Ja seal on hästi näha, mida sakslased pidid tegelikult peale sõda üle elama. Kus aedadega eraldati lähedased inimesed, pered teineteisest. Nii nagu praegu ehitatakse Euroopasse aedu. Selleks, et inimesi teineteisest eraldada. Võib arvata, et sakslastel tõusevad selle peale ihukarvad püsti. Neil on väga raske sellega leppida. See on põhjus, miks sakslased on nõus kõik vastu võtma ja seisavad aedade vastu.

Ülejäänud Euroopa aga, keda nii ei ahistatud peale sõda, tahab nüüd just hakata aedu ehitama, nii nagu see toimus sõjajärgsel Saksamaal. Kuhu see lõpuks välja viib, eks seda tuleb küsida sakslastelt - aiaehituse spetsialistidelt. Täna igatahes Saksamaal mingeid aedu pole ja ilmselt niipea ka ei tule. Selles võib üsna kindel olla.

Lahutanud isade karistamine peab lõppema


Eestis lahutatakse enam kui pool abieludest. See on aja märk ja sama trend on kõikjal maailmas. Ent õigussüsteemis on jäänud alles veel vana tava, et lahutuse eest karistatakse isa ja meest.

Kuidas see karistamine käib? Esiteks võetakse isalt ära lapsed ja antakse ema juurde. Isegi siis, kui ema oli suhtes vägivaldne, ja isegi siis kui ta oli vägivaldne laste suhtes. Selle koha pealt pigistatakse silm kinni, eriti Eestis, kus valdav osa kohtunikest on naised ning ajavad kohtutes nn naiste asja. See tähendab maksavad meessoole kätte. Nii see on, statistika näitab, et lahutuste korral jäetakse lõviosa lastest ema juurde, kuigi seaduse järgi on vanematel võrdne õigus laste eest hoolitsemisel. Ehk kasutatakse vana aegunud tava.

Siis pärast laste ema juurde jätmist lajatatakse mehele, isale kaela alimendid, Eesti puhul pool palgast ühe lapse kohta. Kui sul on kaks last, pead loovutama kogu oma sissetuleku. See on täielik absurd, aga nii see on. Ja kui ei maksa, pannakse mees vangi. Kui see pole karistus pelgalt isaks olemise eest, siis mis see on?! Ja need pole üksikjuhtumid, tegemist on süsteemiga, see on massiline.

Eestis on sisuliselt kehtestatud isade võlavangla ja asja absurdsus on see, et vangis istunud isa suudab veel vähem lastega tegeleda ja elatist maksta. Ehk siis riik vähendab teadlikult isade võimalusi. Toimub totaalne isade diskrimineerimine. Miks? Mis on sellise tegevuse kaugem eesmärk? Eesti rahvas välja suretada?

Soomes on jõutud järeldusele, et vähese sündivuse põhjused pole mitte naistes, vaid meestes. Et mehed ei taha lapsi. Eestis on juba aastaid sündivus madalam kui sõja ajal. Pole ime, et mehed ei taha lapsi, kui isasid isaks olemise eest karistatakse.

Lahutanud isade karistamine peab lõppema. Ideaalis peavad saama lapsed võimaluse olla võrdse aja isa ja ema juures ning sellega kaob ka igasugune vajadus elatise tasumiseks. Pealegi on isad motiveeritud lapse eest hoolitsemisest, kui nad saavad reaalselt lapsega koos olla. Kui paljudel isadel jätkub südant lapsele „ei” öelda?! Samal ajal saavad emad puhata ja kaovad ära jutud, et „ma ei suuda üksi lastega toime tulla”.

teisipäev, 3. juuli 2018

Oot-oot! Mis sai jalgpalli-MMi boikoteerimisest?



Veel mõned kuud tagasi räägiti sellest, et Inglismaa ja paljud teised boikoteerivad jalgpalli MM-i Venemaal ning avaldati kahtlust, kas MM üldse toimubki. Eestlased kuulutasid selle peale, et nemad MMi poole ei vaatagi. Nüüd aga vaatan, kuidas Inglismaa võistkond mängib koguni Moskvas, Lužniki staadionil nii et seda nägu. Pole kuulda midagi mingitest boikottidest.

Ja siis see jutt, et riigijuhid MMile ei lähe. Aga Hispaania kuningas Felipe oli kohal nagu naksti! Samamoodi Araabia šeigid. Et siis mis?! Hispaania, NATO liige, ja nüüd selline pugemine Venemaa ees!

Mis siis õigupoolest toimub? Kas boikoti-jutud olid taas lihtsameelsete (eestlaste?) hullutamiseks? Nii nagu on sanktsioonid, mille varjus kauplevad Venemaaga nii Saksamaa, Prantsusmaa kui Inglismaa. Isegi Soome teeb Venemaaga diile. Ainult lollid eestlased imevad näppu (nagu alati?).

Taustaks veel niipalju, et Soomest pandi Venemaale lausa eraldi MMi kiirrongid käima, et inimestel oleks võimalus kaasa elada. Ei juhtu ju iga päev, et jalgpalli MM on kohe siinsamas, külje all.

Postimees ostab üles ajakirjandustippe

Vilja Kiisler liitub Postimehega. Väljavõte Postimehe veebist.

Tahaks tunnustada Margus Linnamäge. Öeldagu tema kohta mida iganes, aga ta on lõpetanud ligi 20 aastat kestnud vindumise Eesti ajakirjanduses. See suur vindumine tõi kaasa terve riigi mandumise ja stagnatsiooni. Nimelt leppisid 1997. aastal Eesti ajakirjandusturu ära jaganud Bonnier ja Schibsted omavahel kokku ning pärast seda algas totaalne allakäik. Kokkuleppe tuum oli selles, et ajakirjanikke üksteiselt üles ei osteta, töötajate palgad külmutati. Konkurentsiamet seda kahjuks läbi ei närinud, kõigel lasti sündida. Paljud väljaanded kaotati ära või pandi omavahel kokku. Paljud head ajakirjanikud lasti lahti, sest konkurents kadus ära. Hiljem küll ostis Luik Ekspress Grupi Bonnierilt tagasi, aga kokkulepped jäid jõusse. Alles nüüd, kui Linnamäe Schibstedilt Postimehe ära ostis, hakkas jää liikuma. Kahe grupi vahel on tunda meeldivat pinget, mis peabki olema normaalses konkurentsiolukorras. See on hea nii ajakirjandusele kui tervele Eestile.

Ajakirjandus on terve ühiskonna peegel, andes suuna ette tervele ühiskonnale. Kui ajakirjandus kidub, kidub ka ühiskond.

Taas on tunda vabamat hingamist ja õhku. Äripäevast tõmmati ära ainus ajakirjanik, kelle sõna maksab. Ning muidugi Päevalehe raudvara Kärt Anvelt - liigub samuti Postimehe gruppi.

Isegi kui sealt midagi ei tule, on hea, kui toimuvad mingid liikumised. Sellist asja pole olnud viimased 20 aastat Eesti ajakirjanduses.

teisipäev, 26. juuni 2018

Kas Trump tõmbab USA väed Vene piiri äärest välja?

Väljavõte Politico veebist.

Välispoliitilisel rindel on läinud viimasel ajal läinud väga palavaks ja suureks rabelemiseks. Millest see tuleb? Politico allikate väitel tahab Trump kangesti kohtuda Putiniga ja kardetakse, et ta teeb kompromisse. Pole raske arvata, mis need võivad olla: USA vägede tagasitõmbamine Vene piiri äärest, see on siis kaasa arvatud Eestist.

Ilmselt tähendab see NATO laialisaatmist, vähemalt senisel kujul. Prantsusmaa eestvedamisel ongi juba loomisel mini-NATO, kus osaleb Eesti, aga kus pole ühtegi teist Ida-Euroopa riiki.

Ilmselt siiski Eestil ei lasta alustada sõda Venemaaga, milleks Eestis on viimastel aastatel valmistutud ja asi laheneb rahumeelselt. Nii nagu ei lasta kahel Koreal omavahel karvupidi kokku minna, kuigi sealgi oleks sõjahuvilisi küllaga.

Võimalik, et selle, USA vägede tagasi tõmbamisega asi piirdubki ja see oleks Eestile isegi hea, sest jääb ära palju kardetud 0-kodakondsus ning kakskeelsus. Ilmselt lepitakse kokku ka Ukraina jagamises ja sanktsioonide kaotamises. Mis on kokkuvõttes Eestile kasulik, sest Eesti on kaotanud sanktsioonidest kõige rohkem terves maailmas.

Eestile sunnitakse vägisi peale soometumine, aga kas see ongi kõige halvem variant? Soomel on läinud väga hästi ja seal on inimesed maailmas kõige õnnelikumad.

laupäev, 23. juuni 2018

Meie pere jaan



Meie pere jaanipäev :D Valkas Eesti-Läti jaanituld kajastamas :) Roosi kasutas kohe võimalust batuudil hüpata :D

Nüüd mõnusasti kodus. Vaatame Doc Martinit ja sööme temakisid :D Ülimõnus. Aknast paistis veel natuke aega tagasi vapustavalt kaunis vikerkaar ja nüüd hakkas pahinal sadama. Hea on olla kodus, oma voodis, lemmikinimeste seltsis! :)


Kas Eesti koolides tõesti siseõhuga probleeme pole?

Soomes pööratakse üha rohkem tähelepanu koolide siseõhule, väljavõte eestinen.fi veebist.

Soomes on juba hea mitu aastat tegeldud lasteasutuste, see on siis koolide ja lasteaedade siseõhu probleemidega. Tuleb välja, et enamikes koolides esineb hallitust, mistõttu ehitatakse koolimajad ringi või lammutatakse maha ja ehitatakse uued. On leitud, et ainus lahendus hallituse vastu Soomes on ehitada koolimaja puidust. Nõnda ongi Soomes hakanud kerkima palkidest koolimaju, kus lastel on hea hingata. Kiviseinad Soome oludesse ei kõlba, sest erinevalt puidust seob kivi niiskust ja niiskus põhjustab siseõhuprobleeme.

Aga kas Eestis siis siseõhuga probleeme pole? Kui vaadata ajakirjanduses ilmuvaid artikleid, siis on juttu sellest, kuidas eesti lastel esineb järjest rohkem astmat - aga astma on otseselt siseõhuprobleemide tagajärg. Astma omakorda põhjustab kehas kroonilisi põletikke ja on üks rasvumise põhjus. Eestlased on omakorda ühed rasvunumad Euroopas.

Ülekaal põhjustab omakorda veresoonkonna haigusi ja need on Eestis surma põhjus nr 1. Millest see tappev rasvumine siis tuleb? Seni on Eestis räägitud põhiliselt sellest, et tarbitakse liiga palju suhkrujooke. Soomes tehtud uuring aga näitab, et suuremad suhkru tarbijad on hoopis kõhnemad. Rasvumise põhjused on muus. Millegipärast tegelevad soomlased aktiivselt oma siseõhuprobleemidega, ju siis on sel mingi põhjus. Seda peetakse väga tähtsaks, sellesse panustatakse miljardeid eurosid. Terveid maju lammutatakse Soomes maha, ja täiesti uusi maju, kuna seal on avastatud siseõhuprobleemid. Eestis pole mitte midagi kuulda probleemidest siseõhuga. Nüüd küsimus, miks Eestis ei tegeleta siseõhuprobleemidega?! Kas tõesti on kõik Eestis kõige paremas korras ja mitte kusagil mingit hallitust ei esine, või mis? Kas keegi teab?

reede, 22. juuni 2018

Täna Tartus (pildid!)



Kuna täna mingit rannailma ei olnud, siis otsustasime sõita Tartusse. Mõtlesime teha väikese lõbusa väljasõidu ja Inno tahtis ka presidentidest pilti teha. Siin kaks tšikki Emajõe kaldal :D 


Kõigepealt passisime presidente Raekoja platsil, aga sealt nad olid juba lahkunud. 


Väike ja suur. Raekoja platsil sündmuste arengut jälgimas. 


Vana armas Crepp, kus me Innoga 13 aastat tagasi kohtusime. 


Tegime seal ka selfi :)


Seejärel jalutasime mööda ülikoolist, aga sinna polnud presidendid veel jõudnud.

Tegime vahepeal aega parajaks ja käisime Sushi City's söömas. Kaks sushisõpra toitu ootamas :)


Issi valab tütrekesele teed. 


Ja sealt need presidendid tulevadki! Inno sai nad ilusti pildile, vaadake Lõunaeestlase portaalist. Sealt saad peatselt lugeda ka minu kokkuvõtet meie Tartu päevast :)

Appi, mis on juhtunud ajelehtede tiraažidega!


Ma kuulsin hiljuti, et Eesti ajakirjanduse lipulaeva, Eesti Ekspressi makstud tiraaž, see on palju reaalselt seda lehte ostetakse on ligi 9000. Ametlik tiraažinumber on 25 tuhat, osa on ka tellijad, aga suur osa lehtedest jääb ostmata.

Taustaks: lehed ajavad oma tiraažinumbri üles, et saaks paremini reklaami müüa. Paber on odav, samuti trükkimine, ja seetõttu pole suurem probleem, kui lehti rohkem trükitakse. Eriti kui sul on omal trükikoda nagu Ekspressi omanikul Hans Luigel.

Ma mäletan, et 1990ndate algul, kui Ekspress ilmuma hakkas oli tiraaž 200 000 ringis. sama suured olid ka teiste lehtede tiraažid. Ja need müüdi kõik läbi! Aga nüüd 10 või isegi 20 korda vähem. Päris jube, kui mõelda.

Kui ma Ekspressi aeg-ajalt vaatan, siis ausalt öeldes, ega midagi sealt lugeda pole. Kõik on nö eilsed uudised, millest on juba kirjutatud igal pool ja teemad Facebookis läbi nämmutatud. Väga raske on leida üle Eesti midagi sellist, millest kirjutada nii, et see oleks huvitav. Selleks tuleks leida mitu Madis Jürgenit ja panna nad iga nädal mitu lugu kirjutama. Aga see vist on Eesti oludes võimatu. Jürgen kirjutab aastas paar-kolm head lugu ja see on ka kõik, mida Ekspressist lugeda tasub. Tulehakatuseks, milleks lehti Eestis järjest rohkem ostetakse ja tellitakse Ekspress samuti ei kõlba, kuna on liiga heal paberil.

Meelelahutust võiks paberil müüa, aga mulle sattus kätte viimane Kroonika, mis üllatas veelgi rohkem. Kui alla käinud on see ajakiri viimase 10 aastaga! Pole ime, et tiraažid langevad. 15. juuni numbri lood on tehtud kahest noorest ja seksikast naisest, aga pildid on sellised nagu oleks tegemist mõne vanurite väljaandega. Mis toimub?! Miks ei võiks panna ilusaid pilte, vähemalt esikaanel. Elina Bornil on seljas mingi öösärk, aga võiks olla vähemalt ilus öösärk. Kunagi oli Kroonikas stilist Stella K. Wadowski ja tema käe alt poleks küll sellised õudused läbi läinud. See oli aeg, kus Kroonika esiküljel oli paljaste tissidega Saagim ja Murutar ning ajakirjanikud tegid intervjuusid mullivannis. Aga nüüd... Nagu hale vari. Täiesti kadunud on Kroonikast Eesti rikkurid, kallid autod ja ilusad kodud. Miks küll?!

Käes on jaaniaeg ja räägitakse, et Eesti iive on kõvasti negatiivne ja lapsi ei sünni. Aga kus neid siis sündida saab, kui juhtivates ajakirjades ilmuvad mingid masendavad õudused. Kui pole seksikust, siis pole ka lapsi. 1980ndate lõpul hakkasid lehtedes ilmuma esikaantel seksikad pildid ja kohe hakkas lapsi sündima! Ekspressi erootilised esikaaned olid kleebitud poolte Eesti tualettruumide seintele...

Nüüd on aga terve Eesti nagu üks kuramuse vanadekodu. Ausõna, vanduma ajab!

USA pole enam kellegi tõotatud maa

Viimane ajakirja Time esikaas.

Eestis räägitakse, või vähemalt mõni aeg tagasi räägiti, et eestlased on kohustatud vastu võtma pagulasi, kuna eestlased olid ise kunagi pagulased USA-s ja neid võeti seal vastu. Et selle eest on eestlastel justkui moraalne kohustus võtta vastu kõik pagulased, kes tahavad Eestisse tulla.

Ent jäetakse tähelepanuta, et maailm on vahepeal tundmatuseni muutunud. USA pole täna enam see USA, mis kõik soovijad vastu võttis. Tõsi on see, et aastasadu elas USA massilise immigratsiooni arvelt, kus immigratsioon oli riigi üks alustalasid, arengu võti. Tänu sellele pääsesid eestlased USA-sse elama ja neid saatis seal edu. Ent see pole enam nii. Pärast seda, kui USA-s liigutakse heaoluühiskonna suunas, on aru saadud, et kõigile ei saa enam heaolu pakkuda. Kõiki enam vastu ei võeta. Lisaks USA ühiskond vananeb kiiresti tänu meditsiini arengule (USA-s on meditsiin number 1 maailmas), vanad inimesed vajavad rohkem hoolt ning seda ei jätku enam uutele tulijatele. Ja viimaseks, loomulikult, töökohad, mis kaovad seoses tehnoloogia arenguga, mistõttu iga migrant on ameeriklaste silmis röövel, kes võtab ära nende kallihinnalise töökoha. Ajal, mil suure osa tööstuslikust tööst teevad ära robotid, maju prinditakse välja printeris ja põllumajandus on mehhaniseeritud, on inimkond jõudnud staadiumisse, kus inimesi pole enam vaja, nii imelik kui see ka pole. USA ei vaja oma majanduse pööritamiseks juurde massiliselt uusi inimesi. Olemasolevategagi on raske. Seetõttu on uksed kinni pandud.

Mis on kahtlemata paljude jaoks üllatus, või avastus, et USA polegi enam see tõotatud maa, mis ta kunagi oli, vaid meenutab pigem Eestit või mõnd teist kohta Euroopas, kust soovimatud tulijad tagasi saadetakse.

Ja siit edasi arutades - kui migrandid pole enam USA jaoks lahendus, kas nad on siis Eesti jaoks lahendus? Eestis on nimelt leitud, et majanduse päästmiseks tuleb hakata migrante sisse vedama. Aga kas nad, migrandid, on kusagil viimasel ajal majandust päästnud? Pigem tuleb signaale, näiteks Soomest ja Rootsist, kui hädas nendega ollakse. Aga Soome ja Rootsi on Eestist kordades jõukamad, seal on kordades rohkem võimalusi migrantidega tegelemiseks, aga ometi ei saada seal hakkama. Ning mis veel, vaikselt on hakatud migrante välja saatma nii Rootsist kui Soomest.

„Iga roju oma koju” - poliitika, mida EKRE-le ette heidetakse, on tegelikkuses muutnud vaikselt ametlikuks poliitikaks igal pool Läänes. Sellest valjult ei pasundata, aga nii see on.

P.S. Tegelikkuses on eestlastel migrantidega enam kui 50 aastane kogemus juba. Siiamaani, NB! siiamaani pole paljud migrandid Eestis kohanenud ega suutnud näiteks kohalikku keelt ära õppida. Pole tekkinud austust oma kodu ja maa suhtes. Pronksiöö polnud muud kui migrantide mäss, millised on muutunud tavaliseks üle terve Euroopa. Kus põletatakse autosid ja pekstakse sisse kaupluste aknaid. Mille eest kohalikud elanikud peavad põgenema mujale elama. Eestil on tegelikkuses migrantidega seoses väga pikaajaline kogemus ja see pole just pilvitu. Kuigi tõsi, on migrante, kes on Eestile väga palju andnud. Ja venelased on lausa inglid, oma inimesed võrreldes nendega, kes praegu Euroopat ründavad ja kelle sissetoomist Eestisse planeeritakse. Isegi venelased saavad aru, et need uued tulijad pole Eesti jaoks lahendus.

kolmapäev, 20. juuni 2018

Plaani pidamas



Esmaspäeval Paju tänaval plaani pidamas :) Mis plaani, saad varsti täpsemalt lugeda minu Lõunaeestlase päevikust :)

Eestlasi ei hävitatudki muistse vabadusvõitluse käigus? Nad liikusid edasi Soome!

Geneetika on huvitav asi. Viimased uuringud näitavad, et ligi 1000 aastat tagasi asus Soome elama suur hulk inimesi, kes tõrjusid senised põliselanikud, saamid põhja poole. Soomes pole veel selgusele jõutud (või ei juleta seda tunnistada), kes need uued tulijad olid.

Samas Eestis tehtud uuringud näitavad, et eestlased on geneetiliselt lähemad lätlastele, leedukatele ja poolakatele kui soomlastele, kuigi palju sarnasust on ka soomlastega.

Mis sellest välja lugeda? Esiteks oli suur muutus, mis võis panna ligi 1000 aastat tagasi rahva liikuma  muistne vabadusvõitlus, ristisõjad. Seni levinud teooria järgi kõik eestlased hukkusid, kuna nad võitlesid „põlvepikkuse poisikeseni”. Aga kas see ikka oli nii?

Võibolla olid just eestlased need, kes asusid Soome aladele elama pärast seda, kui ristisõdijad nende alad Eestis vallutasid? Soomes elavad inimesed on palju sitkemad, nad pole end lasknud kunagi orjastada. Soome kultuuri juured on samas Eestis, Soome eepos Kalevala on kokku kirjutatud Eestist kogutud muistsete pärimuste põhjal. Kalevala peategelane Väinämöinen on Vanemuine.

Märkimisväärne on ka see, et soomlasi on palju rohkem kui eestlasi, kuigi looduslikud tingimused on Soomes palju kehvemad kui Eestis, valdav osa Soomest on elamiskõlbmatu. Ehk siis: suure tõenäosusega asus Soome elama suur hulk inimesi, kes enne elasid kusagil mujal.

Huvitav nüanss on näiteks see, et lõunapoolne võru keel on palju lähedasem soome keelele kui põhjapoolne eesti keel, mis justkui viitaks ajaolule, et võru keele kõnelejad on kunagi otse Soome liikunud. On võimalik, et lõunaeestlased liikusidki Peipsi tagant ümber Soome lahe otse Soome. Peterburi linna siis veel ees ei olnud.

Tõenäoliselt Eesti päris tühjaks ei jäänud, alles jäid mõned inimesed, mõned pered, kes ei tahtnud või ei saanud minna. Aga kuivõrd maa jäi tühjaks, siis on loogiline, et uued maaomanikud-ordurüütlid tõid Eestisse rahvast juurde Poolast, Leedust ja Lätist. Eestis hakati ju aktiivselt põldu harima, metsad põletati maha ja rajati põllud, nii nagu seda olid tehtud Saksa- ja Prantsusmaal, kust ordurüütlid pärinesid. Ning kohaliku elanikkonna muutsid nad ajapikku enda teenriteks, orjadeks. Ning tõid lisaks sõdades orjaks võetud inimesed Eestisse. Kes hakkasid rääkima kohalikku keelt ja kellest said eestlased. Sellest geneetiline sarnasus poolakatega.

Tuleb ka arvestada, et Eestit praegusel kujul ei eksisteerinud ligi 1000 aastat, oli üks suur Liivimaa, mis hõlmas suurema osa Eesti ja Läti aladest ning kus räägiti mitmeid erinevaid keeli. Alles 1920. aastal tõmmati keelte umbkaudse jagunemise kohalt piir, pärast mida tekkisid Eesti aja Läti vabariigid.

Ehk siis kokkuvõttes: eestlasi ei hävitatud vabadusvõitluse käigus, nad liikusid edasi Soome. Ja nad ongi praegused soomlased. Eestlased aga on suures osas mujalt sisse toodud orjad, sellest tulebki eestlaste nn orjameelsus.

Või mis?!

teisipäev, 19. juuni 2018

Numbrid näitavad suurt hävitustööd eesti rahva kallal: see, mida ei suutnud nõukogude võim, on ära teinud Eesti Vabariik

Elussünnid Eestis 1927-2017, väljavõte Statistikaameti veebist.

Rahva elujõudu näitab sündide arv. Soomes on tekkinud paanika, sest sündide arv on esimest koda langenud alla sõjaaja taseme. Valitsus, president, parlament, ajakirjanduse esindajad, valitsusvälised ühendused, kõik istuvad koos ja murravad pead, kuidas sündide arvu tõsta. Eestis langes sündide arv allapoole sõjaaja taset juba paarkümmend aastat tagasi, aga keegi ei tee välja. Justnagu oleks see normaalne.

Miks Eesti Vabariik vaatab vaikides pealt eesti rahva hävingut, on raske öelda. Fakt on see, et Eesti Vabariigist on saanud eesti rahva hävitamise masin. Mis on räiges vastuolus Eestis kehtiva põhiseadusega. Millegipärast aga keegi ei reageeri. Nii juba mitukümmend aastat. Miks? Mis toimub?!

Ja proovigu veel keegi öelda, et Eesti Vabariik on olnud edukas! Vaata, kust tahad, edu ei paista kusagilt. Vastupidi, Eesti viimased 25 aastat on olnud täielik katastroof. Lastega pered virelevad vaesuses, samas sõidavad tänavatel sellised koletised, mida ei näe isegi mitu korda jõukamas Soomes - midagi on Eestis ikka väga valesti. Juhtoinaste jaoks muudab olukorra järjest keerulisemaks see, et nüüd ei saa enam võõrast võimu süüdistada nagu varem.

esmaspäev, 18. juuni 2018

Diil Põhja-Koreaga on märk USA senise doktriini muutumisest. Mida see tähendab Eesti jaoks?

Kim Jong-un ja Donald Trump.

Ameeriklased on oma loomult pragmaatikud. Kui lagunes NLiit ja selgus, et eestlased mängisid selles juhtivat rolli, hoidsid jänkid kohe eestlaste ligi, kutsusid eestlasi igale poole esinema jne. Kuivõrd NLiit, maailma supervõim kukkus väga kiiresti ja kergesti, kõigest mõne „pauguga”, siis jäi mulje ja hakkas levima arusaam, et väikse sõjalise tõukega on võimalik kukutada kõik võimud. Räägiti, et kohe-kohe kukub Hiina.

Nõnda tungisid ameeriklased hurraa-hõisete saatel sisse Iraaki ja Afganistani, mida peeti NLiiduga sarnasteks režiimideks, mille kukutamine oleks pidanud olema käkitegu. Kõik ausambad tõmmati seal maha nagu Eestis, aga midagi ei juhtunud. Midagi läks väga viltu ja kuigi USA mattis sõdadesse kogu oma varanduse, kaotas tuhandeid sõdureid ning mässis end lisaks sellele läbi aegade suurimasse võlapuntrasse, oodatud võitu ei saabunud. Vastupidi, asjad läksid täiesti käest ära ning Venemaa, mida vahepeal peeti juba langenuks, tõusis üha võimsamaks. Nii et isegi eestlased, kes hävitasid julgelt NLiidu, on nüüd hirmul Venemaa ees.

Nüüd on USA teinud Koreaga seoses 180-kraadise pöörde ja kui veel kümme aastat tagasi oli igal pool jutt, et terroristidega läbirääkimisi ei peeta, on mindud ühe laua taha läbi rääkima maailma esiterroristi, Põhja-Korea juhiga. Eestlasi pole enam kusagil näha, neist ei räägita ega tehta neist välja. Vähemalt mitte USA ametlikus kõnepruugis. Vana doktriini meenutavad ainult ekspresident Toomas Hendrik Ilvese ja mõne tema mõttekaaslase hädised säutsud.

Mis on loomulikult katastroof nii Eesti välis- kui kaitsepoliitika jaoks, mis oli täielikult üles ehitatud sellele, et USA sekkub sõjaliselt igasse asja, mis läheb vastuollu „ühiste väärtustega”. Nüüd on aga USA leidnud täiesti uued „väärtused”, keeranud selja suisa Lõuna-Koreale, mis on võrreldes Eestiga palju tähtsam kärbes, ning läinud kokkuleppele Põhja-Koreaga, mis on Venemaaga võrreldes naljanumber. Sisuliselt tähendab USA diil Põhja-Koreaga seda, et Eesti kujuteldav kaitsekilp on kui mitte olematuks kuivanud, siis igatahes auklik nagu sõelapõhi.

Kuigi Trumpi püütakse näidata kui soolomängijat, teavad asja seestpoolt tundvad inimesed, et nii see siiski päris pole. USA juhtimine on üks suur masinavärk, kus ühe inimese roll on suhteliselt väike. Ka küsitlused näitavad, et ameeriklased on Trumpiga laias laastus sama meelt, ehk Trump ega ükski teine USA president ei saakski teha midagi sellist, mis rahvale ei meeldi.

Mis puutub Eestisse, siis nii kummaline kui see ka pole, kumab ameeriklaste suhtumisest välja suur pettumus eestlastes. Seda on USA sõjaväejuhid Eesti kolleegidele juba ääri-veeri varem mõista andnud, et endistviisi enam jätkata ei saa. Iga mõtlev inimene saab aru, et Lääne sõjaline konflikt Venemaaga on mõeldamatu, okupeeritagu tagasi kasvõi pool Euroopat. Baltimaade julgeoleku tagamiseks tuleb leida sõjaliste kõrvale muud meetodid. Just seetõttu on hakatud USA-s rohkem tähelepanu pöörama Soomele, kellest vahepeal üldse välja ei tehtud. Samas on Soome paljud probleemid enda jaoks lahendanud ja neid lahendusi soovitatakse üha enam ka Eestile. Arusaadavalt võetakse Eestis seda nn soometumist väga valuliselt.

Aga nüüd on see tehtud. Lõuna-Korea võtab väga valuliselt USA lubadust, et seal enam USA õppuseid ei korraldata. Mis tähendab sisuliselt kaitsekilbi kadumist. USA sunnib sellega Lõuna-Koreal otsima sõjaliste kõrval muid lahendusi. Võib arvata, et sama kordub Eesti ja teiste Baltimaade puhul, kes seni on käitunud nagu Lõuna-Korea - rusikad pidevalt püsti ja suhted olematud.

Eesti jaoks muudab asja komplitseerituks see, et USA on seni Eestist väga lugu pidanud ja Eesti asjatundjad on sosistanud jänkidele kogu aeg kõrva, kuidas kõik asjad on võimalik lahendada sõjaga. Eesti oli üks esimesi, kes oma sõdurid terrori-rindele saatis ja rahvaarvu arvestades veel kõige rohkem, koos Gruusiaga. Kõik see käis aga küüniliselt, USA suure selja taga, arvestades USA sõjandusliku mõjuvõimuga. Ent nüüd, kus USA-l on raha otsas ja enam ei jaksata sõdida, ning mingit tulemust sel ka pole, peale üleüldise rahvusvahelise terrorismi ja pagulaste arvu kasvu, siis on ka Eesti asjatundjatel kahjuks mõtted otsas. On tekkinud tupikseis, kus USA on võtnud ise jämeda otsa enda kätte ja senistest nõuandjatest loobunud. Pole enam kusagil näha neid väikseid kutsikapoegi, kes karu värava tagant minema ajavad. Miks? Sest inimene on selja tagant kadunud ja/või väga nõrk, ja nüüd on oht, et karud võtavad võimu. Eesti enda julgeolekuolukord on vaatamata suurele relvastumisele viimase paarikümne aasta kõige kehvem.

Trumpil on õigus: arvukad sõjad pole mitte midagi andnud. Pigem on saadud omale palju vaenlasi, sõjad on muutnud terrorirežiimid tugevamaks kui kunagi varem ning nõrgestanud demokraatlikke riike. Või kuidas kujutaksid Eesti „asjatundjad” ette sõda Põhja-Korea ja USA vahel? Eesti senise kontseptsiooni kohaselt võidab USA kas üksi või koos NATO liitlastega kõik sõjad. OK, Iraagis ja Afganistanis tuli küll pärast mitukümmend aastat kestnud rasket katsumust ja võitlust mingisugune võit, aga mis see väärt on? USA on sisuliselt pankrotis, Lääs nõrgem kui kunagi varem. Euroopa on pagulasi täis, sisekonfliktidest tulvil ja üleilmne terrorism õilmitseb, nii et inimesed ei julge enam reisida. On selge, et Põhja-Korea ja USA konflikt tugevdaks veelgi Hiinat, Venemaad ja terroriste ning nõrgestaks USA-d ja tema liitlasi. Seetõttu on täiesti arusaadav Trumpi ja USA käik: teha diil ning hoida ära veel hullem stsenaarium.

Eesti ega teised Baltimaad ilmselt Venemaaga ise ära ei suuda leppida, nii nagu ei suudetud enne Schengenit isegi Lätiga passikontrolli ära kaotada. Eesti on ajanud poliitikat, kus otsused tehakse ära kusagil mujal ning nõnda tuleb leppida olukorraga, kus USA lepib ära Venemaaga. Ja Eesti on sunnitud leppima sellega, mis on. Või kas keegi oskab midagi paremat välja pakkuda?

Eesti jaoks on see muidugi positiivne lahendus, sest palju raha jääb alles, et tegeleda Eesti jaoks kõige palatavama küsimuse - eesti rahva väljasuremise ärahoidmisega.