Macron räägib sama juttu mis Helme, kas ta on ka peast põrunud?

Väljavõte Economisti veebist.

Kui siseminister Mart Helme ütles Soome ajakirjanikele, et NATO peale enam loota ei saa ja vaja on plaani B, siis öeldi, et ta on peast põrunud. Sama juttu räägib ka Euroopa võimsaima sõjalise jõu, Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macron. Kas ta on ka põrunud või?

Nii Helme kui Macroni point on selles, et USA huvi Euroopat kaitsta väheneb, ja Euroopa peab ise oma kaitsmise peale mõtlema hakkama. Igati loogiline tegelikult.

Iseenesest on asi ju selge. NATO on sisuliselt USA käepikendus Euroopas, mis tugineb ainult USA-le. See oli Külma sõja aegne moodustis nn Varssavi bloki vastu, et ära hoida kommunismi levik Läänes. Nüüd, kus Venemaa on isegi kapitalistlikum kui USA, enam kommunismi tonti pole ja USA pole eluliselt huvitatud NATO-st. Helmel on õigus, kui ta ütleb, et USA jaoks on teema Hiina, Hiina ja Hiina. Sest Hiinas on võimul kommunistid, kes ohustavad jätkuvalt USA-d.

Eesti ja muu Euroopa jaoks tähendab see paratamatult plaani B. Eesti jaoks muudab asja irooniliseks see, et Euroopa Liit on muutumas järjest kommunistlikumaks, samas kui Venemaa on täis-kapitalistlik. Ehk ideoloogiliselt on Eesti lähedasem hoopis Venemaale. Mis on omamoodi paradoks. Migrantide massiline sissetoomine on puhas kommunism, mida ei soosita ei Venemaal ega mujal Ida-Euroopas, aga mida väga tahetakse Läänes. Kommunistlik ideoloogia on see, mis praegu Euroopat lõhestab.

Suurem oht ongi vast see, et seni oli USA see liim, mis kuidagimoodi kommunistliku Lääne-Euroopa ja kapitalistliku Ida-Euroopa kokku ühendas, aga kui see liim kaob, siis võib terve Euroopa laguneda. Vastuolu on küllalt põhimõtteline: Lääne-Euroopa, kui Inglismaa välja arvata pole nõus edasi minema ilma migrantideta ja Ida-Euroopa pole nõus migrante sisse laskma.

Päkapikkude ootel :)

Ärge siis unustage, et homsest hakkavad ringi liikuma päkapikud :) Väike Roosi pani juba oma sussikese akna peale ja puistas selle kõrvale ka natuke vahukomme. Et päkapikkudel talle kinki tuues kõht tühjaks ei läheks :D

Hea seletus, miks soomlased on kõige õnnelikum rahvas

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Eestlased on ilmselt mõelnud, kuidas saavad olla soomlased kõige õnnelikum rahvas, kui nad üldse ei naerata. Eestinen.fi valgustab selles osas telgitaguseid.

Peamine point on selles, et Soomes pole palju rahulolevaid, vaid vähe rahulolematuid. Eestis kehv positsioon tuleb sellest, et Eestis on üksikud väga rahulolevad, aga palju väga rahulolematuid. Ühiskonnana ja eriti väikse riigi puhul on viimane variant aga väga ohtlik.

Eestit päästab paljuski see, et Soome on naaber. Muidu oleks Eestis sama seis mis Moldovas või Ukrainas.

Mis toimub?? Kas kõik on korraga haigeks jäänud???

Käisin täna poes ja absoluutselt igas poes inimesed köhisid ja aevastasid. No ikka tükk tegu oli nende eest ära putkamisega, et keegi päris näkku ei turtsuks :D

Veel nädal aega tagasi polnud midagi, aga nüüd oleks justkui kõik korraga haigeks jäänud. Või on see ainult miski Võru värk? Kuskil nädal aega tagasi oli puhang Võru Kesklinna koolis - pooled õpilased olid kodus. Õnneks meie lapsed on siiamaani kergelt pääsenud, nohu ja köha ning väike palavik on olnud, aga mitte midagi hullemat. Kõige hullemini oli läinud nädalal haige Inno - tal hakkas lõualuu nii pööraselt valutama, et isegi valuvaigisti ei aidanud. Pärast kuulsin, et ühel tuttaval oli sama olnud. Igavene häda oli meil sellega. Inno öösel ei maganud, ainult vähkres ja käis vannitoas suud rummiga loputamas. Olevat enne aidanud. Aga nüüd ei aidanud ühti, justkui hoopis hullemaks ajas asja. 

Üks õhtu oli valu nii suur, et Inno ähvardas välja jalutama minna. Et äkki mõni auto sõidab tast üle :D Aga väljas oli ilgelt külm ja ma mõtlesin, et ta jääb ju siis veel enam haigeks. Kiire guugeldamine ja avastasin soovituse loputada suud soolaveega. Soovitasin seda ka Innole ja imede ime - aitas! Päev hiljem ei vajanud ta enam isegi mitte valuvaigistit. Nüüd on juba täitsa ok ja viskab isegi nalja, lihtsalt suur väsimus on kallal (nagu ikka pärast haigust). Ja nina on kinni. 

Minul valutasid läinud nädalal pea ja silmad ning ajas aevastama, aga see oli kõik. Üldse olen sel sügisel palju tervem olnud kui eelmisel talvel. Siis olin ikka hullult haige, ei taha meenutadagi. 

Üks asi, mis ma nüüd teisiti teen, on see, et ma võtan iga päev religioosselt kalamaksaõli. Seda D-vitamiiniga rikastatut. Suurtes poodides ei käi (ainult väikestes) ja pimeda saabudes, kui külmaks läheb, väljas ei tolgenda :D 

Hoidke ennast, sest viirused on liikvel! :)

Pildil mina sel suvel koos Juulikesega Portugalis Figueira da Foz'is. Nüüd tuleb seda päikest veel tükk aega oodata :D 

Illar Lemetti on ingerlane?

Mul on kuri kahtlus, et põllumajandusministeeriumi lahti lastud kantsler Illar Lemetti on ingerlane. Ja vaatasingi, et Karjalas on lausa Ida-Lemetti ja Lääne-Lemetti küla olnud, eks ilmselt sealt tuleb ka perenimi. 

Samuti tšekkisin ingerlaste perenimede nimekirja: Lemetti seal uhkelt esindatud! Nii et ma olen Lemettiga samast rahvusest... :D 

Näost on Lemetti samuti soomlane mis soomlane :) 

Screenshot Postimehe veebist.

See on küll ogarus, et kala ära hävitada

Väljavõte Delfi veebist.

Täielik ogarus on lasta kalatehasel kala ära hävitada, kui Eestis on peresid, kes kala endale üldse lubada ei saa. Võiks enne jõule selle kala toidupankadele anda. Inimesed saavad selle soovi korral läbi praadida, kui tahavad.

Nagu on selgunud, siis oli listeeria ainult külmsuitsu kalas, teistega oli ok. Tuvastatud juhtumid olid kõik välismaal. On absurd, et Eestis lastakse nälgivate inimeste silme all kala hävitada, kuna kusagil välismaal sai keegi mingi nakkuse, mis väidetakse olevat tulnud Eesti tehasest. Jaburus kuubis. Kas Eesti on tõesti ahvla, nagu märkis president Toomas Hendrik Ilves?

Soome kohtunik ütles tõe välja: vaidlustes teevad kurja juristid - advokaadid, prokurörid ja kohtunikud

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Soome info portaal eestinen.fi vahendab kogenud Soome kohtuniku Teuri Brunila sõnu, kes ütleb, et sai alles oma ametiaja lõpus aru, et juristid elatuvad inimestevahelistest tülidest, mistõttu pole nad huvitatud tülide lahendamisest, vaid nende tekitamisest.

Brunila aga võttis kätte ja töötas välja eraldi kokkuleppemenetluse seaduse, tänu millele lahenevad Soome pereasjad nüüd valdavalt vastastikuste kokkulepega, millest ka kinni peetakse. Brunila tunnistab, et inimestevahelistes vaidlustes tekitavad kohtuotsused vaid kibestumist, kuna üks pool jääb kaotajaks ja soovib kätte maksta.

Huvitav, millal Eesti kohtunikud sellest aru saavad? Eestis on juristid teinud väga palju kurja lastele ja tervele rahvale. Seda võib võrrelda stalinistlike küüditamistega, mille kahju on korvamatu.

Milline oleks elu ja olu maailmas siis, kui sakslased oleksid sõja võtnud - nüüd võimalik seda vaadata!

Kaader seriaalist The Man in the High Castle

Küllap on paljud mõelnud, milline oleks elu-olu siis, kui sakslased oleksid sõja võinud. Eestlased ju selle peale mängisid, eksole, soomlased ka.

Aga nüüd on see võimalus olemas, lausa seda oma silmaga vaadata, kuna on hakatud tegema seriaali The Man in the High Castle (Mees kõrges lossis), samanimelise Philip K. Dicki romaani ainetel.

Päris huvitav vaatamine. Paljud asjad tulevad nö tuttavad ette. Ja poleks ilmselt väga hull olnudki, mis Eestit puudutab, kindlasti etem kui nõukogude võim.

Nagu kaardilt näha, poleks siis Venemaast suurt midagi järgi jäänud. Eelduseks olnud asjaolu, et sakslased oleksid oma tuumapomnmi valmis saanud ja seda ameeriklaste peal kasutanud. Siis oleks USA alla andnud, nagu andis alla Jaapan.

Miks Järvik tegelikult maha võeti

Inno tegi huvitava järelduse - ta arvab nimelt, et Järvik võeti maha ainuüksi seepärast, et mees kandis kaabut. Kuna tal jätkus jultumust seda kaabut mitte peast ära võtta, kuigi surve selleks oli suur. Samas mees mitte midagi seadusevastast ei teinud. Lihtsalt kandis kaabut!

„See on selge meeste diskrimineerimine,” ütles Inno. „Nii kui kaabut kannad, oled kohe nats. Aga vanasti kandsid kõik mehed kaabut! Samas naised võivad kübaraid kanda nii palju kui tahavad!”

Olen temaga väga nõus ja samuti nördinud. Järvik oli üks sümpaatsemaid ministreid. Pildil minu isa, Vorkuta vang, naasmas vangilaagrist, peas kaabu, Valga raudteejaamas koos talle vastu tulnud Mari Müürsepaga.

Siin veel üks foto isa esimestest hetkedest kodumaa pinna peal. Vasakult Anna Saaron, Mari Müürsepp (Juhan Särgava ema), Lonni Nurmoja ja Georg Vaher.

Paistab, et Helmel on siiski tõsi taga...

Väljavõte Päevalehe veebist.

Ega keegi juhtkonnast ametlikult plaani B ei tunnista, aga kes rahvusvahelisi (ja ka selliseid kohalikke) uudiseid jälgivad, eks ikka üht-teist märkavad.

Trump möllab praegu USA-s nagu kunagi Gorbatšov möllas NLiidus. Põhjus on sama: vaja on muutuseid, et stagnatsioonist väljuda. Nii nagu Gorbatšov lammutas Berliini müüri (ja sellega terve nn Idabloki), tahab Trump minna ajalukku sellega, et lammutab teise tolleaegse jäänuki - Läänebloki ehk NATO. USA-le tuleb see kindlasti kasuks, ülejäänud maailmale nii ja naa.

Eesti on väga NATO-s kinni, aga tegelikkuses oleksid palju kasulikumad otsekontaktid ja tihedam koostöö Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Poolaga. Rootsi luurelennukid nagunii katavad juba Läänemere piirkonda partemini kui NATO omad. Ja asi see siis Balti riikidel kamba peale mõni Saab Gripen osta, või mis? Rootslased teeks kindlasti soodushinna.

NATO kadumine ei tähenda, loomulikult, et Eestis ei võiks olla julgestuseks mõni USA või Inglise väeosa. Samas hoiab see eemal Lõuna-Euroopa vähemotiveeritud seiklejad, kes kogemata ühe tiibraketi Eestis kuhugi sohu kukutasid (hea, et mitte näiteks Tallinna kesklinna). Nagunii sealt reaalse sõjaohu korral kedagi Eestile appi ei tuleks. Nad lihtsalt ei jõuaks kohale :)

Kaart jõuluvanale

Roosi joonistas eile Jõuluvanale kaardi, et Jõuluvana teaks, mida talle kingiks tuua. „Hästi palju nukke, LOL'i Crystal doll ja Baby Alive,” seletas ta juurde. Ja kuna Roosi teab, et Juulike joonistada ei oska, siis pani ta ka Juuli jõulusoovi oma kaardile kirja - pehme kaisukaru :)

Ühtlasi teatas Roosi, et jõulukingi peab saama ka beebi. Üritasin talle selgitada, et beebi on jõulude ajal veel kõhus, aga Roosi jäi kõigutamatuks - beebi peab ka midagi saama :D 

Roosikese sünnipäevapidu

Meie väikese, nüüd juba viiese Aurora sünnipäev algas entusiastliku kinkide avamisega ning jätkus sama entusiastliku sünnipäevapeo ja tordisöömisega. Tordi sai Roosike meie armsalt Katariina kohvikult kingiks ja oli selle üle üliõnnelik. 

Ka teiste kinkidega paistis pisipiiga rahul olevat. No millisele väikesele tüdrukule ei meeldiks siis LOLid ja Poopsie Unicorn (väikeste laste vanemad teavad, millest räägin :D). Aga samavõrra vaimustas Roosit ka issi kingitud i-pad :D Roosi ütles, et nüüd ta ei ole enam beebi, sest tal on oma i-pad :D 

Seljas on Roosil samuti sünnipäevaks saadud printsess Belle'i kleit. See on meil iga-aastane traditsioon, et Roosi saab sünnipäevaks omal valikul printsessikleidi :) Eelmine aasta soovis Roosi printsess Aurora kleiti, nüüd aga Belle'i kleiti. 

Siin aga pildile tordist koos säraküünaldega:

Poliitikul peaks olema vähe paksem nahk, või kuidas?

Väljavõte Postimehe veebist.

Haletsuse kaart tuuakse tavaliselt välja siis, kui kõik muud variandid on end ammendanud. Kallase kohta ilmusid artiklid, et ta on kõik sillad põletanud. Nüüd siis ilmus välja ähvardus, mis peaks inimeste meeled härdaks tegema.

On huvitav, et Reform on tavaliselt olnud just see nö tough guy, kõva mees, kes on selliste ähvarduste peale vilistanud. Haletsuse peale on mänginud Kesk, kui erakonda juhtis veel Savisaar. Rõivas sai üle päeva räigeid ähvardusi ja sellest ei tehtud väljagi, nüüd siis üks sotsiaalmeedia plärtsatus Kallase suunas ja see tähendab justkui maailma lõppu. Jääb mulje, et terve Reformierakond on nüüd täiesti teovõimetu.

Päris hea tegelikult, et Kallasest peaministrit ei saanud. Ta on küll tore inimene, haritud naine, aga erakordselt elukauge ja nõrk natuur. Ilmselt isa varjus üles kasvanud ja pole elus karastunud ega kogemusi saanud. Ta võiks poliitikasse tagasi tulla uuesti nii paarikümne aasta pärast.

Roosi sünnipäevaks valmis! :)

Roosi sünnipäev on küll alles esmaspäeval, aga alustasime juba tähistamist :D Kinkidest oli ka juttu. Roosi arvas, et Jõuluvana võiks oma kingid ka praegu ära tuua, siis ta saaks sünnipäevaks rohkem. Me oleme ses suhtes suti kahtleval seisukohal :D

Esimene visiit ämmaemanda juurde

Nagu mäletate, siis käisin 24. oktoobril Tartu Ülikooli naistekliinikus, kus tehti kindlaks, et olen rase :) Eile oli esimene visiit ämmaemanda juurde ja selgus, et rasedus on jõudnud juba üheksandasse nädalasse pluss mõned päevad.

Mingeid analüüse mult veel ei võetud, küll vaadati ultraheliga beebi veel kord üle ning selgus, et tegelane on vahepeal päris palju kasvanud. Nüüd on ta umbes rohelise oliivi suurune. Südamelööke oli samuti juba kuulda ning ämmaemand kinnitas mulle rõõmsalt, et kõik paistab korras olevat :)

Mulle Tartu Ülikooli naistekliinik väga meeldib ja ma ei saa üldse aru paanikast Põlva ja Võru sünnitusosakondade sulgemise ümber. Ma olen Võrus arvel olnud ja oh seda hirmsat torkimist! Iga natukese aja tagant tuli haiglas mingeid analüüse andmas käia ja mul olid veenid lõpuks nii ära surgitud, et käed lausa valutasid. Tartus on kõik palju relaxim. Kõik naeratavad ja on ülisõbralikud ning julgustavad. Ausõna, ma pole kohanud seal veel ühtegi torssis arsti või ämmaemandat. Loodan, et ei kohta ka :D

Järgmisel nädalal lähen siis analüüse andma ning detsembris on järgmine ämmaemanda aeg ning samuti ultraheli. Sugu siis veel vist teada küll ei saa. Roosi on jube põnevil ja tahtis juba eile Lõunakeskusest beebiriideid osta, aga ma ütlesin, et ootame enne ikka ära, kas on poiss või tüdruk. Mulle nimelt sooneutraalsed riided ei meeldi :D

Pärast titatšekki käisime kogu perega Lõunakeskuses jalutamas ning sushit, pontšikuid, jäätist ja mänguasju ostmas. See on meil nüüd igakuine traditsioon. Alati kui läheme titat tšekkima, läheme ka Lõunakeskusesse ja ostame sealt kõigile midagi mõnusat :) Eriti oli eilse päevaga rahul Roosi, kes sai endale Lõunakeskuse Rimist uue barbie-nuku ja jäätiseletist Hello Kitty jäätist :D

Minul jälle on jube lõhe ning kalamarja isu (raseduse alul ei kannatanud ma neid üldse) ning rõõmustasin kõige rohkem Tokyo Sushi'st ostetud lõhe-kurgi-avokaadi maki üle.

Pärast Lõunakat sõitsime traditsiooniliselt läbi veel McDonalds'ist, kust ostsime lasteeined ning Fish Mac'id. Ülitore päev oli, arutasime kodu poole tagasi sõites.

See üldine hallus ja pimedus ajaks muidu hulluks, aga lapseootusega ei pane nagu tähelegi. Aeg läheb lennates ja nii ongi hea. Kohe on Roosi sünnipäev, siis jõulud, siis Juulikese sünna, siis Inno sünna, minu sünna ja beebi sünna... Ning suvi ongi käes! :)

Tähtis on lihtsalt rahulik olla. Ma eelmiste rasedustega olin hirmus närvitseja, kogu aeg muudkui muretsesin ja pärast selgus, et täitsa ilmaasjata. Nüüd võtsin nõuks, et ei muretse mitte millegi pärast. Olen lihtsalt rahulik ja rõõmus. Vaat nii!

Pildil Roosike (4) eile Tartu Lõunakeskuses oma lemmikjäätist söömas.

Roosi harjutab tähtede kirjutamist

Läksin vaatasin, mida see Roosi seal oma kirjutuslaua taga nii hoolsasti sirgeldab. Tavaliselt ta ikka joonistab, aga täna tuli välja, et harjutas tähtede kirjutamist :D Kusjuures mina pole talle seda üldse õpetanud! Mina ei tea, kuidas ta ise ära õppis. Inno teatas seepeale uhkelt, et tema õppis kuueaastaselt ise ajalehte lugema, nii et ilmselt on tüdruk temasse :D Roosi on neli, saab esmaspäeval viieseks :)

Isadepäevaks. Laske isadel lihtsalt olla!

Isadepäeva eel ning ajal armastatakse rääkida palju sellest, milline üks ideaalne isa olema peab. Või ideaalne mees. Jagatakse ohtralt selleteemalisi näpunäiteid. 

Mina ise mõtlen neid lugedes alati, et jätke need vaesed isad ometi rahule ja laske neil olla just sellised nagu nad on. Kasutangi juhust ning ütlen - kallid isad, te olete head just sellistena nagu te olete! :) Relax! Ei pea iga päev nahast välja pugema, et naisele komplimente teha või lilli tuua või oma iseloomus korrektuure teha. Piisab sellest, kui oled hea inimene, päriselt ka :) 

Nüüd - Innost võiks pika kiidulaulu kirjutada, mina paremat meest ei tea ning tema juures midagi ei muudaks, aga ütlen lihtsalt HEAD ISADEPÄEVA, ARMSAKE! :) Teistele isadele ka!

Ülal Inno koos Roosikesega suvel Peniche'i rannas telkimas, siin veel mõned pildid Innost omas elemendis :) 

Lissabonis koos Juulikesega jõe ääres jalutamas. 

Tüdrukutega Lissabonis palmi all pikutamas.

Kusagil Bordeaux' kandis baguette'i söömas. 

Väike kohvipaus teel Portugali poole. 

Roosiga pätti ja politseinikku mängimas.

Meie issi on väga kannatlik, Juulike võib teda isegi une ajal nätserdada :D 

Töö- ja piknikupaus. Meie issi saab kõigega hakkama :) 

Isadepäevaks. Minu isa õpetussõnad

Minu isa Georg Vaher suri juba üle kümne aasta eest (ta oli minust viiskümmend aastat vanem), aga mul on siiamaani tunne, et ta käib mu kõrval. Näen ta naeratust ning tunnen ta soojust. Ta oli inimene, keda austati ning armastati ja seda seepärast, et ta oli väga hea inimene. Neid õpetussõnu, mis ta mulle eluks kaasa andis, on palju ning nad on mul kõik meeles, aga mu lemmikud on järgmised:

*Koristaja ja direktor on täpselt sama tähtsad inimesed (tema ise oli direktori asetäitja);
*Mitte ükski rahvus pole halb, aga halbu inimesi on iga rahva seas (isa sõdis II maailmasõjas venelaste vastu, aga Vorkutas tekkis tal mitu head venelasest sõpra);
*Kui sa endale elukaaslast valid, siis arvesta ühe asjaga - kui sulle tema juures miski ei meeldi, siis mida vanemaks te saate, seda vähem hakkab see meeldima, sest vead ajas süvenevad. 

Ja kaks vähe lõbusamat nõuannet:

*Hädavale on alati lubatud (seda rääkis isale ka tema ema);
*Võta alati vastu, kui sulle midagi pakutakse - isa oli ükskord poisikesena naabritädi pakutud ilusatest maasikatest keeldunud ning kahetses pärast pikalt :D

Ülal mina isaga ning teisel me kõik kolm - Eino, mina ja Vello meie Tõru tänava kodus isa pildistatuna:

Lahkumineku puhul on ainus lahendus jagatud vanemlus, mida peab toetama riik

Eestis lahutatakse enamus abielusid, aga riigi poolt on edasine täiesti läbi mõtlemata. Pärast lahutust lõhutakse laste elud, selle asemel, et võimaldada lastel elada kordamööda mõlema vanema juures.

Nagu öeldakse, kala hakkab mädanema peast, Eesti perekonnaseadus on selles osas täiesti ajale jalgu jäänud. See on kinni ajas, mil lahutused olid üksikud harvad nähtused. Nüüd on aga probleem väga suureks paisunud ja kannatajaks on lahutanud vanemate lapsed, keda sunnitakse riiklikult elama ainult ühe vanemaga.

Nagu äsja toimunud jagatud vanemluse konverentsil välja toodi, siis on mõlema vanemaga suhtlevad lapsed vaimselt tervemad. Lapse suhtlemine mõlema vanemaga pole lapse solgutamine, nagu arvatakse. See on lapsele eluliselt vajalik, aga millegipärast seda riigi poolt suisa pärsitakse.

Eestis soositakse praegu kõige kõrgemal riiklikul tasemel seda, et peale lahutust hakatakse üht vanemat, enamasti isa maha tegema. Isale mõeldakse igasugused vead külge, mis on lapse suhtes samuti vale ja ülekohtune. Lapsed armastavad alateadlikult mõlemat vanemat, ja kui nad ühe vanemaga enam suhelda ei saa, siis kaob neil kontakt ka teise vanemaga. Uuringutest on selgunud, et lapsel on varases eas hoopis lähedasem suhe isaga ja kui seda ei võimaldata, võivad lapsed ilmneda hilisemas eas vaimsed probleemid.

Huvitav on see, et abielus isadele võimaldatakse igasugu puhkusi ja asju, et saaks lapsega olla, kuna on teada, et isaga suhtlemine on lapsele vajalik ja kasulik, aga kui tuleb lahutus, siis tapetakse igasugune suhtlus isaga vägisi ära. Miks on see nii? Kannatajaks on ju lapsed.

Pereasjad lähevad kohtusse, aga ka see pole lahendus, sest kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, aga lapsed kasvavad kiiresti. Nii võib juhtuda, et kui isa lõpuks kohtu kaudu midagi saavutab, on laps juba suureks kasvanud ja ära võõrdunud.

Bordelliärika kautsjon ja Sarapuu väimees

Jaburate asjade järele isutab!

Söön praegu suure isuga borši, mida ma muidu üldse ei salli. Ülimaitsev on. Ma ei saa aru! Või noh, saan, aga nalja teeb ikka. Kuidas rasedus need isud täiesti pea peale pöörab. Samas lõhe, mida ma muidu väga armastan, ei taha praegu üldse. Seisab teine külmkapis. Aeg-ajalt käin vaatamas, aga iga kord tuleb iiveldustunne peale.

Teine asi on praekapsas. Seda võiks ka lõputult süüa. Pepsi Colast ma juba rääkisin. Hapukurgid muidugi. Oliivid - aga ainult anšoovistega. Sealiha. Kanaliha ajab öökima.

Apelsinimahl, see on jäänud. Ja mangopüree. Aga lisandunud on üks spetsiaalne Froosh - no teate küll neid väikestes pudelites smuutisid. Aga ainult Virgin Mojito maitsega.

Niimoodi ma siis nüüd elan siin. Oma isude orjana. Ja vitsutan muudkui borši :D

Loodus Põhjamaades talvel puhkab, seda peaks tegema ka inimene

Lõuna-Euroopas on tavaks suvel puhata, sest seal on suvel väga palav. Talvel on tegutsemise aeg, sest siis on 15-20 kraadi sooja, parim temperatuur tegutsemiseks. Koolid algavad septembris ja lõppevad mai lõpus, mil temperatuur on normaalne.

Eestisse on imporditud koolisüsteem ja töökultuur samuti Lõuna-Euroopast, aga tegelikkuses peaks Eestis olema vastupidi. Eestis on talv nagu Lõuna-Euroopas suvi, kus tingimused ei võimalda tööd teha: on külm ja pime. Ometi püütakse Eestis võistelda talvel Lõuna-Euroopaga. Ja suvel, kui Eestis on parim aeg tegutsemiseks, siis lihtsalt puhatakse.

Inimese organism annab märku, et midagi on valesti, kui inimesed jäävad talvel haigeks. Ometi lämmatatakse seda tunnet valuvaigistitega nagu aspiriin, paratsetamool ja ibuprofeen ning pressitakse edasi, isegi haigena. Pole siis ime, et tervis ja südamed üles ütlevad. Põhjaeurooplased on kõige haigemad, lõunaeurooplased kõige tervemad - pole raske arvata, millest see tuleb. Talvel tuleks Põhja-Euroopas puhata ja suvel rabeleda, nagu see looduses toimub, mitte vastupidi.

Kui Lõuna-Euroopas oleks nii külmad talved nagu Eestis, siis seal keegi tööd ei teeks sel ajal. Kõige külmemal ajal, mil temperatuur langeb 5-10 soojakraadini, on Lõuna-Euroopas talvine jõulupuhkus. Sel ajal keegi tööd ei tee. Jaanuaris-veebruaris on sooja juba 15 kraadi ja inimesed teevad tööd. Kartul ja vili saavad maikuus valmis, need koristatakse ära ja ongi kõik. Juunist augustini, mil sooja on üle 30 kraadi võetakse lõdvalt ja puhatakse. Siis septembris-oktoobris valmivad viinamarjad ja oliivid, ning hakatakse neid koristama.

Eestis peaks olema koolis talvel 3 kuud lastel puhkust ja suvel nädal aega kõige kuumemal ajal.

Pärast vanemate lahkuminekut ei tohiks lapsi lahutada

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Soome info portaal Eestinen.fi vahendab Soome kolumnisti Petri Kolmoneni arvamust selle kohta, et peale vanemate lahkuminekut peaks abistama vanemaid selles, et säiliksid suhted lastega. Uuringute järgi on vanematega suhted säilitanud lapsed elus edukamad ja neil esineb vähem vaimse tervise probleeme.

Tõsi ta on, ka Eestis, et pärast vanemate lahkuminekut lahutatakse ka lapsed. Enamasti tähendab see, et lapsed lahutatakse ühest vanemast, enamasti isast. Samas näitavad rahvusvahelised uuringud, et lastel on varajases eas suurem kiindumussuhe hoopis isaga ning näiteks Soomes veedavad isad lastega rohkem aega kui emad. Kohtuotsustes aga määratakse enamikul juhtudel lapsed elama hoopis ema juurde ning isadel on võimalus lastega kohtuda vaid üksikutel päevadel.

Kuigi räägitakse, et lapsed on olulised, tekitab kummastust see, et vanemate lahkumineku puhul karistatakse eelkõige lapsi, kui nad lahutatakse vägisi ühest vanemast. Miks see nii on, on arusaamatu. Kui laps vanemast lahutatakse, siis ta võõrandub ning see mõjutab eelkõige last. Samas Eestis lahutatakse üle poolte abieludest, mis tähendab, et suurem osa lapsi pannakse kannatama. Ehk on Eestiski aeg asjad ümber mõelda? Riik peaks eelkõige abistama vanemaid, et nad saaks säilitada suhted oma lastega. Praegu, nagu öeldud, teeb riik kõik selleks, et lapsed vanematest lahutada.

Soomes vihatakse lapsi. Kas nii on ka Eestis?

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Soome kirjanik Anssi Järvinen kirjutab, et Soomes ei sünni lapsi, kuna soomlased vihkavad lapsi, vahendab eestinen.fi. See tekitas Soomes palju elevust, aga ilmselt on tõsi taga.

Järvinen seob laste-viha Soomes pikka aega valitsenud agraarühiskonnaga. Ka see on ilm selt tõsi ja sama asi on siis ka Eestis. Lapsed olid ühiskonnas aktsepteeritud niikaua, kuni neid kasutati odava või lausa orjatööjõuna. Kui see pole enam võimalik, siis on suhtumine lastesse muutunud ja neid vaadatakse kui väikseid parasiite. Sellist suhtumist kohtab ka Eestis ja nii nagu Soomes, vaadatakse ka Eestis laste peale viltu: neil ei lasta olla lapsed.

Näiteks vanema kultuuriga maades Lõuna-Euroopas on suhtumine lastesse sootuks erinev. Võrreldes Eesti või Soomega seal lausa jumaldatakse lapsi. Täiesti siiralt armastatakse lapsi, mida Eestis või Soomes ei näe.

Eesti puhul on tunda koguni seda, et praegu on suhtumine lastesse negatiivsem kui nõuka-ajal. Kui nõuka-ajal olid väljas loosungid stiilis, et lapsed on meie tulevik jne, riigi propaganda toetas lapsi, siis nüüd seda enam pole. Seetõttu tõstab pead laste-vaenulikkus. Ja Eesti väga materialistliku ning kasumit taga ajava ühiskonna jaoks on lapsed selgelt koorem, millest soovitakse vabaneda.

On paradoksaalne, aga tõsi, et eestlased (ja ka soomlased) on valmis pigem vastu võtma pagulasi kui muutma oma suhtumist lastesse. Pigem antakse raha pagulastele kui lastega peredele. Pagulastele ehitatakse uusi keskusi ja maju, lastega pered virelevad kitsastes tingimustes. Põhjus on selles, et pagulastes nähakse odavat tööjõudu, tulu, aga lapsed on puhas kulu. Ja see on kahjuks fakt.

Nõiad juba valmistuvad Halloweeniks :)

31. oktoober ehk Halloween ei ole enam kaugel ning nõiad on hakanud tasapisi ettevalmistusi tegema. Siin üks väike nõid oma nõimütsi, luua ja Witchay babay LOLiga :D