kolmapäev, 19. september 2018

Käisin uuesti Hesburgeris ja uus pettumus


Ma kohe ei saa sest Hesburgerist üle ega ümber. Kuivõrd lapsed on väiksed, siis viivad sammud justkui iseenesest sinna. Ja Võrus McDonaldsit pole, nii et ainus lapsesõbralik toidukoht on Hesburger.

Nagu tavaliselt, oli Võrus jäätise masin rikkis. Kuigi ilm oli suvine ja jäätist oleks võinud müüa palju. Kui sisenesime, polnud ühtegi klienti. Müüjad igavlesid. Koostasin mobiiliäpi kaudu tellimuse ja maksin raha ära. Paluti lauda istuda.

Pärast kümmekond minutit ootamist toodi toit lauda ära: kaks laste einet, kohv ja muffin. Laste eine juurde võtsin nuggetid, mis meeldivad Juulikesele. Kaasa tulid friikad, mis olid jahtunud ja tumepruuniks kõrbenud. Mänguasjadest valisin ühe topsi ja ühe vihiku, aga toodi ainult vihikud jutuga, et ülejäänud mänguasjad on otsas. Jookidel polnud kõrt kaasas, kuigi tavaliselt on.

Läksin kõrsi küsima. Öeldi, et kuivõrd Hesburger on keskkonnasõbralik ettevõte, siis kõrsi enam kaasa ei panda. !!! Olin üllatunud. Ütlesin siis, et hankige keskkonnasõbralikud kõrred. Selle peale mühatas müüja ja otsis kaks kõrt välja.

Mis on iseenesest uudis, et Hesburger ja keskkonnasõbralik. Pole nagu eriti aru saanud. Kõige rohkem saastab maailmas keskkonda liha tootmine. Hesburgeri toidud on aga eranditult kõik lihaga. Lihavaba toitu pole, vähemalt Võrus mitte. Isegi kalaburgerit pole Võrus. Ainult liha. Ja siis räägitakse keskkonnasõbralikkusest.

Lisaks on kõik asjad, kaasa arvatud mänguasjad pakitud kilesse, mis on jaburus. Isegi kõrred on kilesse pandud, kuigi näiteks USA-s ning mujal pole kõrred eraldi kilesse pakitud. Nii et iga einega kaasneb Hesburgeris juba mitme kõrre jagu kilet. 

Ning nüüd edasi, miks siis ei võiks hankida keskkonnasõbralikud kõrred, tõesti. Kui eesmärk on olla keskkonnasõbralik. Muidu on jutt umbes selline, et tellin burgeri, maksan ära. Lauda ei tooda midagi. Kui küsima lähen, siis öeldakse, et Hesburger on keskkonnasõbralik ettevõte, seetõttu burgerit kaasa ei panda.

Nüüd on siis selge, miks Eesti e-residentsuse asi ei edene ja miks on üldse Eesti edasine areng probleemne

Danske Banki uurimisraportist tuleb välja, et Eesti on maailma rahapesu pesa, mille kaudu liigutati ligi 200 miljardit eurot hämara taustaga raha.

Eesti on nii suure pasa sees, et e-residentsus tuleb ilmselt mõneks ajaks üldse maha matta. See näitab, et kui riik ise on kõige kõrgemal tasemel läbi ja lõhki korrumpeerunud, ei anna midagi ette võtta ka majanduses. Või üldse riigi arengus.

Eesti finantsinspektsioon, mis on Eesti Panga ja valitsuse alluvuses, valitsusasutus, lasi läbi maailma suurima rahapesu ja seda aastate jooksul. See ei saanud olla võimalik ilma valitsuse teadmata. Ehk siis Eesti valitsus teenis raha Putini ja FSB-ga seotud raha pööritamise pealt. Kõlab nagu 1939. aasta ja Pätsi-Laidoneri Harju panga-afäär venelastega, mis? Nimed on vahetunud, aga skeem on sama.

Pole ime, et pangad ei taha Eestis e-residentidele arveid avada ja üldse on e-residentsus omadega pekkis. Pole ime, sest ükski endast lugu pidav majandustegelane ei taha end praegu Eestiga siduda. Sest Eesti on maailma rahapesu keskus. Räpane koht.

Oi-jah. Ei ole lihtsalt sõnu.

Tõesti on hea, kui USA alustab uurimist ja selgitab välja süüdlased ning loodetavasti neid ka karistatakse. Viimased 10 aastat on lihtsalt nö tuima pandud, seda kõige kõrgemal riiklikul tasemel.

Tegelikult peaks lisaks Danske Banki juhile tagasi asuma ka Eesti Panga juhid: nii president kui nõukogu esimees, samuti finantsinspektsiooni juht.

Vägivald on loomulik asi sõjaks valmistuvas ühiskonnas

Sõda tähendab eelkõige tapmist.

Kas pole kummaline asi, et ühelt poolt valmistutakse Eestis suureks sõjaks ning Eesti kõrgemad sõjaväejuhid räägivad, kuidas Tallinnas tapetakse kõik venelased maha, teiselt poolt imestatakse, kui vene poisid kogunevad kampadesse ja on agressiivsed.

Aga mida te vene poiste asemel ise teeksite, kui oleks teada, et teid võidakse tapma tulla? Mina valmistuks küll selleks ja prooviks nö kätt. Ja kelle muu kui nõrgemate peal. Sõjas on samamoodi: nõrgemad saavad surma. See on julm, aga reaalsus. Tugevamad jäävad ellu. Seetõttu on kaasaja sõdades peamised ohvrid naised ja lapsed.

Ehk siis, kui algab konflikt Eestis ja sellega seotud massiline tapatalg, peavad kõik selleks olema valmis. Pead olema valmis tapma, sest sõda on tapmise kunst. Sõjavägi tähendab tapjaid. See on reaalsus. Kui sa ise ei tapa, siis tapetakse sind. Nii lihtne see ongi.

Ja siis imestatakse, miks kogunevad noortekambad ja vägivallatsevad. Tegelikkuses mina, kui ma oleks venelane ja elaks Tallinnas, siis ma harjutaks samuti juba tapmist. Teeks nö kuiva trenni. Päris tõsiselt. Sest sõda pole naljaasi ja inimene tahab ellu jääda. Sõjas jäävad ellu need, kes rohkem teisi ära tapavad.

Ja kui Eesti tahab sõja võita, siis peab andma vägivallale vaba voli. Nii nagu see on islamimaades, kus käib sõda ja kus edukalt oma maad kaitstakse - isegi ameeriklased peksti välja. Juba 5-aastastele lastele antakse püssid kätte ja pannakse täitma kergemaid ülesandeid nagu reeturite või kinni nabitud vangide hukkamine. Siidkinnastes sõda ei võideta, see on täiesti selge.

Ja kui räägitakse, et Eestis käib Külm sõda, et Eesti on selle sõja eesliinil, siis siis peaks olema ka reeglid sõjale kohased ehk reeturid lastakse kohapeal maha. Metsavase-sugused kaabakad tuleb kohapeal maha lasta, muu ei aita. Ainult hirm ja veelkord hirm aitab selliste asjade vastu. Tuletagem meelde, kuidas Stalin võitis sõja: politrukid käisid soldatitel järel ja kõik, kes taganesid said kuuli. Samuti lasti maha kõik ülejooksikud ja reeturid. Samamoodi käitusid soomlased Talvesõjas: kedagi vangi ei võetud, kõik kätte saadud punaväelased lasti maha.

Eesti peab olema samuti resoluutne: kui kõik vaenlased ja nende sabarakud lastakse maha, siis nad lastakse maha. Mitte ei tehta nalja. Dressen jäeti ellu, selle tõttu nabiti kinni Kohver, ainult selleks, et ta Dresseni vastu vahetada. Mis Eesti sellest kokkuvõttes võitis?

Eesti on Euroopa Liidu Usbekistan


Kui Nõukogude Liidus oli Eesti kõige edumeelsem riik, umbes nagu Euroopa Liidus on Suurbritannia, siis Euroopa Liidus on Eesti üks mahajäänumaid, umbes samas olukorras nagu NLiidus oli Usbekimaa. Ehk siis: Eesti on Euroopa Liidu Usbekimaa.

Seda arvestades on loogiline, miks Suurbritannia tahab Euroopa Liidust lahku lüüa - samadel põhjustel, miks Eesti tahtis NLiidust lahku lüüa, kui NLiidu majandus kiratses ja Eestit taheti migrantidega üle ujutada. Praegu kiratseb Euroopa Liidu majandus, Suurbritanniale surutakse peale sundmigrante ja lahkulöömine on loogiline samm.

Eesti aga, sarnaselt Usbekimaale lahkub Eesti sellest liidust siis, kui kõik teised seda teevad ja midagi muud enam üle ei jää.

Majanduslikus mõttes oleks aga Eestil kasulik lahkuda sellest liidust koos Suurbritanniaga. Luua kasvõi Suurbritanniaga oma liit. Sest nagunii on britid Euroopas ainsad, kes võimaliku sõja korral Eestile appi tuleksid, olgem ausad. Ja kes midagi ka Eesti heaks teha suudaksid. Ning on selge, et ilma Suurbritanniata, kes oli üks suuremaid ELi eelarvesse sissemaksjaid, et ilma Suurbritanniata pole ka enam mingeid toetusi EList loota. Eesti juba loobus toetustest „vabatahtlikult”, aga reaalsus on see, et EL on pärast brittide lahkumist omadega pankrotis.

EL-i, USA ja Eesti erinevad väärtused?

Poola presidendipaar Andrzej Duda ja Agata Kornhauser-Duda külas Valges Majas, väljavõte Twitteri veebist.

NATO plaanis on Eesti jaoks üks suuremaid ja kindlamaid liitlasi Poola. Niisamuti käib see USA kohta - USA jaoks on Poola Euroopas üks kõige tähtsamaid partnereid. Eelkõige tähendab see seda, et Poola on üks vähestest, kes NATO-s täidab oma kohustusi.

Hoopis teine pilt avaneb aga Euroopa Liidus, kus Poola on lausa paaria staatuses, kelle vastu on kehtestatud sanktsioonid. Et siis misasja? Kas Euroopa Liidul ja USA-l on siis erinevad väärtused, või mis?

Pole saladus, et ELi ja Poola põhiline vastuseis tuleneb sellest, et Poola polnud, erinevalt näiteks Eestist nõus vastu võtma suurt hulka sundpagulasi. Enne seda polnud Poolaga mingeid probleeme, ega ka Tšehhi ja Ungariga. Kui aga Poola keeldus Saksamaa plaanist pagulasi vastu võtta, siis hakati viltu vaatama. Sama käib Tšehhi ja Ungari kohta.

On täiesti selge, et kui Eesti oleks keeldunud sundpagulastest, oleks ka Eesti kohta leitud komprat nii et vähe pole. Et kiusatakse taga opositsiooniliidrit Edgar Savisaart, et Eesti pole liitunud Euroopa sotsiaalhartaga, et valitseb suur sotsiaalne ebavõrdsus. Kas siis Eestis pole kohtuvõim kallutatud nii nagu Poolas - nalja teete, loomulikult on, igal pool on. Isegi USA-s on, kus Trump määrab ametisse talle lojaalseid kohtunikke! Aga millegipärast on see probleemiks ainult Poolas. Aga Eesti koha pealt hoitakse suu kinni - sest Eesti täidab kuulekalt kõik ELi nõudmised seoses pagulastega. Poola, Tšehhi ja Ungari aga sõdivad vastu ja nõnda on neist saanud vastalised. Mis on omakorda väga ohtlik areng, seda eesti rahva suhtes. Stiilis, et kui ollakse kuulekad, nagu nõuka ajal oli Karl Vaino, või nüüd on Jüri Ratas, siis on kõik hästi. Eesti juhid saavad aumärgi rinda, kui maa pagulastega üle külvavad.

Euroopa Liit sarnaneb üha enam Nõukogude Liiduga, mis surub oma tahtmist teistele peale ja piirab liikmesriikide otsustusvõimet. Samuti surutakse maha rahva õigust enesemääramisele, nagu see avaldus Kataloonias. Jutud on ilusad, nagu ka nõuka ajal, aga tegelikkuses on Euroopa Liidust saanud üks tagurlikumaid riike maailmas. Kus vabadusele sülitatakse kõige kõrgemal tasemel.

Ja mis veel. Ühelt poolt surutakse inimestele oma tahet peale, teiselt poolt aga imestatakse, miks rahvas on rahulolematu ja esile kerkivad EKRE-sugused pagulaste-vastased erakonnad. Hallooo! Kus me oleme, lasteaias või?! Nõukogude Liidus juhtus täpselt sama, et kui rahvast hakati pitsitama, hakkas rahvas otsima väljapääsu sellest põrgust. NLiit peaks olema ELiidule hoiatav näide, kuidas ei tohi asju ajada.

teisipäev, 18. september 2018

Väga hea point Ülle Madiselt!

Väljavõte Postimehe veebist.

Väha hea point Ülle Madiselt, kes juhtis tähelepanu sellele, et riigipalgalised peaks endalt iga päev küsima, kelle elu nad paremaks tegid.

See oligi peamine erinevus vana nõukogude süsteemi ja Lääne vahel, kus nõukogude süsteemis ehitatid üles riiki, aga Läänes teeniti rahvast. Kuigi nõukogude süsteem arenes algul kiiremini, jäi Lääne süsteem lõpuks peale. Nõukogude süsteemis oli küll riik üles ehitatud, aga see oli rahva jaoks nagu vangla.

Eestis käib praegu kahe süsteemi võitlus, kus osas valdkondades elatakse Lääne süsteemi järgi, aga riigiaparaat töötab veel paljuski vana süsteemi järgi. Kus ehitatakse üles riiki, mitte ei teenita rahvast.

Nagu me teame, ei vii riigi ülesehitamine lõpuks mitte kuhugi, aga rahva teenimine toob kaasa üldise heaolu kasvu.

Nii et tõesti, riigipalgalised, tegudele! See puudutab eriti Riigikogu ja valitsuse liikmeid. Näiteks võiks küsida, kelle elu on paremaks muutnud kõrgemad aktsiisid, mis viivad riigikassast igal aastal sadu miljoneid eurosid?

laupäev, 15. september 2018

See, et Kaljurandi üritati värvata on suur ohumärk

Väljavõte Postimehe veebist.

Marina Kaljurand räägib, kuidas teda üritati värvata. See on suur ohumärk. Miks? Sest Kaljurand on rahvuselt venelane. Nii nagu ka Deniss Metsavas ja paljud teised. Ta on Eestis tegija venelane. Mis näitab, et Vene luure on praktiliselt kõik Eestis tegijad venelased läbi käinud. Kaljurand liimile ei läinud, aga võib arvata, et väga paljud teised on liimile läinud ja teevad koostööd Vene luureteenistustega. Loomulikult on seda raske tõestada, aga see on lihtsalt väga tõenäoline. Mis on põhjus, miks mitte usaldada venelasi tähtsa info juurde. See pole paha pärast, see on ka neile venelastele hea, sest vastasel korral on oht, et neid hakatakse survestama, näiteks sugulaste kaudu, ähvardustega, et sugulastega juhtub nagu Skripalidega, nad on sunnitud alustama koostööd Vene luurega, ja kui vahele jäävad, siis pannakse Eestis vangi. Igal juhul väga kehv variant. Seetõttu on parem teha nagu soomlased teevad - ei lase venelasi enam olulisele infole ligi. See on hea eelkõige nendele venelastele endile.

Jahmatav avastus: Kuidas Irja peaaegu kurdiks jäi ja kuidas ta kuulmise tagasi sai

Irja oli juba valmis oma kuuldeseadme soetama.

See lugu on nii uskumatu, et kui poleks ise kogenud, siis ei usuks. Aga see on tõsilugu. Nimelt Irja oli peaaegu kurdiks jäämas. Algul ei kuulnud ta enam sosinaid, siis seda, mida ma teises toas rääkisin, lõpuks ei kuulnud seda, mida ma samas toas, otse tema kõrval rääkisin. Irja ise ütleb, et tema jaoks muutus traagiliseks see, kui ta ei kuulnud enam oma lemmik-telesaadet, Christiane Amanpouri saadet CNN-i pealt. Isegi siis mitte, kui teleka hääl oli maksimumi peale keeratud.

Ühesõnaga täitsa lõpp - Irja oli kurt mis kurt. Ja seda väga lühikese aja jooksul, ligemale aastaga.

Mina olin muidugi väga närvis, lausa paanikas, samas väga õnnetu, sest Irja ei kuulnud enam midagi, mis ta temale rääkisin. Pole siis ime, kui ta soovis omale kuuldeaparaati, sellist, mida kasutavad tavaliselt vanemad inimesed. Aga Irja on alles 41, vara veel kurdiks jääda.

Algul oli ta kurt ühest kõrvast, pärast teisest. Ta ei kuulnud isegi enam seda, kui lapsed häält tegid, mistõttu ma pidin talle märku andma, teda liigutades voodis. Ta ise ei kuulnud mitte midagi. Ühelt poolt oli see hea, sai rahulikult magada, aga teiselt poolt, no teiselt poolt, ma parem ei räägi. Loomulikult oli ta õnnetu, ja olin ise ka õnnetu.

Irja ei kuulnud, kui telefon helises ja ei kuulnud, mis talle telefoni räägiti. Ta ütles, et inimeste puhul saab ra huulte liikumise järgi aru, mis jutt on, aga telefonis on see võimatu. Kujutate ette, eksole, inimene kurdistus mu silme all. Ja ma tundsin end täiesti jõetuna. Masseerisin ja silitasin ta kõrvu, aga sellest polnud mingit abi.

Kuni ühel päeval, kui olime väljas jalutamas ja pidin talle juba kõrva sisse karjuma, siis mõtlesin, et aitab. Aitab naljast. Nüüd tuleb välja selgitada, millest see kurtus tuleb. Sest ei saa ju olla võimalik, et inimene lambist järsku kurdiks jääb. Sel peab olema mingi põhjus. Mõtlesin selle peale, millega Irja kokku puutub. Kõigepealt raamatud, ta on pidevalt ninapidi raamatutes, raamatu hunnik on voodi kõrval. Nina ja kõrvad on omavahel seotud. Raamatud välja! Mitte päris kodust, aga voodi kõrvalt minema!. Samuti ajalehed. Ajalehed sisaldavad trükivärvi, mis on mürgine. Värv välja! Samuti ajakirjad, välja! Ja pehmed mänguasjad, mida laps alati enne magamaminekut kaasa võttis, kui ta emme kaissu puges, pehmed mänguasjad välja!

Andsin karmi käsu Irjale raamatud kõik teise tuppa viia, samuti pehmed mänguasjad koti sisse panna,  ja kapi otsa tõsta, vastasel korral lubasin nad ise kõik minema visata.

Irja tegi nagu olin korraldanud, kuigi ta oli väga õnnetu. ja ma ise olin ka õnnetu. Aga midagi polnud teha. Ta PIDI kuulmise tagasi saama! Ma ütlesin seda ka Irjale, et kuni kuulmine tagasi pole, senikaua jäävad raamatud, ajalehed, ajakirjad ja pehmed mänguasjad ära.

Irja pakkus, et järsku on see pesuvahenditest, sest ta puutub kokku voodipesuga, aga ma kinnitasin, et olin juba tükk aega tagasi, kohe kui ta kurdistuma hakkas, hakanud pesu pesemisel kasutama ainult lõhnavabasid allergikute pesuaineid. Voodipesu vahetame pea iga päev, nii et voodipesust see olla ei saanud.

Varem oli Irja arvanud, et kurtus tuleb sellest, et ta oli aasta tagasi kevadel palja peaga välja käinud ja külmetanud. Eelmine suvi oli väga jahe, nii et ta seostas kurtust külmaga. Aga kui tänavune suvi oli pikalt soe ja kurtus üha süvenes, siis oli mulle selgemast selgem, et külma või soojaga pole sel mingit pistmist.

Samal ajal panin Amazon.comis basketisse vahaküünlad, mis pidid lukus kõrvad lahti tegema. Erilist usku sellesse polnud, sest kõrvad polnud ummistunud - kontrollisin ise selle järgi. Ja olin ka kõrvad eelnevalt dušivooliku otsa suruveega puhtaks uhtunud - seal polnud mustuse kübetki.

Siis hakkas ka Irjal pea tööle - see juhtub alati, kui ta on pandud sundseisu. Ja ta hakkas ise mõtlema - jumal tänatud, sest Irja on geniaalse analüüsivõimega, teda tuleb lihtsalt raputada, muidu ta ei viitsi oma aju liigutada, nagu see geeniustel kipub olema. Irja siis mõtles pingsalt, millega ta päevast päeva kokku puutub, mis võib tema kuulmist mõjutada. Kuni ühel hetkel tuli talle pähe, et ta laseb omale igal päeval, igal jumala päeval peale lõhnaõli. Ja mitte lihtsalt peale, vaid laseb seda kõrva taha. Sest nii oli talitanud tema ema - lasknud lõhnaõli pudelist kõrva taha. Ja nii tegi seda ka tema ise. LASI LÕHNAÕLI KÕRVA TAHA.

Umbes sel ajal, aasta aega tagasi, kui kuulmine hakkas nõrgenema, hakkas Irja omale lõhnaõli kõrva taha laskma.

Irja jättiski lõhnaõli kõrva taha laskmise ära ja voila! - juba paari päeva pärast hakkas kuulmine tagasi tulema. Nüüd on sellest juba paar nädalat möödas ja Irja kuuleb mu sisinaid ning täna ütles, et ma võin teleka hääle vaiksema peale panna. Ta kuuleb, mida ma teises toas räägin. Ühesõnaga, kõike, mis ennegi.

Tõime mänguasjad kapi otsast tagasi, samuti raamatud, Irja ostab jälle ajelehti aja ajakirju ning kuulmine läheb iga päevaga paremaks. Võtsin Amazoni basketist kõrvaküünlad välja.

Deem! Kujutate ette, eksole, ainult üks väike lõhnaõli. Ta oli kasutanud põhiliselt Elizabeth Ardeni Green Tea lõhnaõli, mida oli suur pudel, siis lõpus Cachareli Anais Anais lõhna, mida olin ise soovitanud, kuna talle see sobis ja meeldis. Aga mina ei teadnudki, et ta paneb lõhna kõrva taha. Ma ise panen lõhna, kui üldse, siis randmetele või riietele, või äärmisel juhul kaelale. Aga et kõrva taha ... selle peale ma ei tulnudki. Ja ma ei näinud ka, kuidas ta seda pani, sest ta tegi seda vannitoas enne välja minekut ja mina seda tavaliselt ei jälginud.

Igal juhul, kui oli selge, et põhjus oli lõhnas, siis likvideeris Irja mitte ainult kõik oma lõhnad, vaid ka lõhna sisaldavad kreemid ja muu lõhnava kosmeetika. Nii vihane oli ta kõige selle peale, sest kujutate ette, terve aasta või isegi rohkem oli inimene kurdistumas ja lõpus juba päris kurt. Ja kõik seda sellisest väiksest asjast nagu lõhnaõli. Kes seda oleks võinud arvata?!

Siit kõigile soovitus - kui te ei taha kurdiks jääda, siis ÄRGE MINGIL JUHUL OMALE LÕHNAÕLI KÕRVA TAHA LASKE!!!

American Horror Story uus hooaeg kujutab Balti riikidest algavat sõda

Kaader American Horror Story 8. hooaja 1. osast.

Tuntud USA seriaali American Horror Story kujutab Balti riikidest algavat sõda, mis toob kaasa 3. maailmasõja. Ses mõttes on huvitav vaadata, et Eesti juhid on rääkinud, et kui puhkeb sõda, siis Eesti võidab selle. American Horror Story aga kujutab tõetruult, mida see sõda tegelikkuses tähendab. Ellu jääb vaid käputäis inimesi.

Igal juhul on kõigil soovitav vaadata, eriti neil „asjatundjatel”, kes väidavad, et Eesti selle sõja võidab.

Head vaatamist!

Eesti koristab maailma, aga oma ninaesine sitane


Eesti küll koristab kampaania korras maailma, kulutades selleks miljoneid maksumaksja raha, aga omal ninaesine sitane. Ida-Virumaa üles sonkimise ja sealse keskkonna hävitamise tõttu on eestlaste ökoloogiline jalajälg maailmas elaniku kohta üks suuremaid. Eestlased on maailmas ühed suuremad looduskeskkonna reostajad ja Eesti üks reostunumaid kohti maailmas.

Ehk teeks oma ninaesise enne korda, kui teisei õpetama läheme? Muidu paistab muidu asjalik ettevõtmine veider ja totakas.

Ida-Virumaa üles sonkimine, Eestimaa hävitamine tuleb lõpetada nüüd ja kohe! Söe ahjus põletamine on pealegi nii 19. sajand kui üldse olla saab.

reede, 14. september 2018

Eesti Energia ja Elering tuleb ära hävitada ning asemele luua microgrid - väikevõrgud


Eesti Energia ja Elering on selge oht Eesti julgeolekule, mida on väga lihtne manipuleerida ja rivist välja lüüa.

Eesti valitsusel peaks olema julgust luua väikevõrgud - microgrid, mis on maailmas mitmel pool kasutusel, mis on palju autonoomsemad ja kindlamad võimalike kriisisituatsioonide puhul kui suured tsentraalselt juhitavad monstrumid nagu Eesti Energia ja Elering. Samuti on väikevõrgud palju keskkonnasõbralikumad. Aga kas Eesti valitsus suudab seda teha - tagada riigi ja rahva kaitse? Seni pole seda suudetud, kuna poliitikud istuvad suurte firmade nisa otsas ja võtavad sealt matti.

Eesti ajalugu näitab, et poliitikud on valmis isegi riigi ära andma, et mitte oma privileegidest ilma jääda.

neljapäev, 13. september 2018

Hispaania valitsus kutsub katalaane dialoogile „olemasoleva seadusandluse raames”


Hispaania uue sotsialistliku valitsuse ettepanek katalaanidele on alustada läbirääkimisi, kus pooled saaks kaitsta oma „ideid, soove ja projekte vabalt, ilma takistusteta”.

Katalaanide omavalitsuse PDECati ja Hispaania parlamendi valitseva sotside fraktsiooni PSOE esindajad on kokku leppinud omavahelise suhtluse Hispaania ja Kataloonia valitsuste vahel „olemasoleva seadusandliku raamistiku sees”, vahendab Kataloonia väljaanne NacióDigital.

Viimane fraas on muudatus, mille tegid Hispaania sotsialistid võrreldes eelmise valitsusega, mille puhul polnud ette nähtud läbirääkimiste võimalust olemasolevas seadusandlikus raamistikus.

See muudatus võimaldab Hispaania valitsusel alustada Katalooniaga läbirääkimisi, mis varem olid välistatud. Dialoog võimaldab katalaani rahval osaleda oma tuleviku kujundamisel läbi demokraatlike  kanalite.

Kokkulepe sündis nädal aega pärast seda, kui Hispaania peaminister Pedro Sánchez käis välja „isemajandamise referendumi” idee. Seda aga peetakse Kataloonias ebapiisavaks. Referendumi ettepanek on aga endiselt laual ja see nõuab kõigi osapoolte kooskõlastust.

Paralleelselt ettepanekutega dialoogiks on aga endiselt käimas uurimine ja süüdistuste esitamine Kataloonia poliitvangide suhtes, keda süüdistatakse mässamises võimu vastu. Enne kohtuprotsessi algust pole kavas süüaluseid vabastada. Kohtuprotsessi alguse kuupäeva pole veel paika pandud.

Enne poliitvangide vabastamist pole aga Kataloonia esindajad nõus Sánchezi valitsusega kokku leppima.

Nii nagu kunagi Eestis: Katalooniale pakutakse isemajandamist

Teisipäevane, 11. septembri meeleavaldus Barcelonas, kus osales üle miljoni inimese.

Olen juba varem märkinud, et Euroopa Liit meenutab väga Nõukogude Liitu. Põhimõtted on samad: rahvusriikide hävitamine, ühtse rahvuse loomine, rahvuslike meeleolude allasurumine. Eesti puhul on paradoks see, et ka juhid on samad: need, kes olid nö pumba juures nõukogude ajal, need on seda ka euroliidu ajal. Oportunistid nagu Tiit Madisson, Mart Laar ja Edgar Savisaar, olgu saatus neile armuline, on mängust väljas.

Ja mis peamine, väga viltu vaadatakse rahvaste enesemääramise õigusele, iseseisvusele. Nii nagu Eestile Nõukogude Liidus, pakutakse nüüd Katalooniale Euroopa Liidu poolt isemajandamist. Tuleb ju tuttav ette?! Loomulikult pole katalaanid sellega nõus, nii nagu polnud eestlased nõus mingi pelgalt isemajandamisega.

Sarnaselt Nõukogude Liiduga on Euroopa Liit nö hea aja projekt. Nõukogude Liit arenes senikaua, kuni kestis ülesehitustöö pärast teist ilmasõda. Kui see lõppes, siis kukkus see projekt kokku. Euroopa Liiduga on sama: kuni läks hästi, tahtsid kõik seda. Nüüd, kui asjad on kehvasti, tahetakse sellest lahku lüüa.

Kuivõrd Euroopa Liit on administratiivne üksus, nagu oli Nõukogude Liit, kes nö käseb, poob ja laseb, siis on ta võimetu kriisiolukorras reageerima. Ainus reaktsioon ongi rahva initsiatiivi mahasurumine, aga see valab veelgi õli tulle. Nii nagu Nõukogude Liit, pole Euroopa Liit leidnud mingit retsepti kriisist väljatulemiseks. Vahepeal prooviti massilist migratsiooni sõjakolletest, kus Euroopa Liidu juhid kutsusid kõiki põgenikke Euroopasse, aga seegi ei tööta. See valas veelgi õli tulle, ning üle Euroopa on pead tõstmas rahvuslikud meeleolud.

Eesti puhul torkab silma see, et sarnaselt Nõukogude Liiduga pakutakse suuri infrastruktuuri- ja tööstusprojekte nagu Rail Baltica, Tartu tselluloositehas ja Väimela kanala. Nõukogude ajal tõid need kaasa rahva tormilise vastuseisu ja rohelise mõtteviisi leviku, nii on see ka nüüd. Erinevalt nõukogude ajast aga „Ei ole üksi ükski maa” mõtteviisi eriti pole, tartlased peavad ise oma tselluloositehase vastu sõdima, neile on toeks Andrus Ansip - „oma” tartlane Brüsselis Euroopa Komisjonis. Väimela rahval sellist seljatagust pole, mistõttu ilma välise toeta ilmselt Väimela inimesed kanalale vastu seista ei suuda.

Üks erinevus Nõukogude Liiduga siiski on - nõuka ajal polnud Eestil esindajaid keskvõimu juures, Moskvas. Aga võibolla oli see isegi hea, sest võimu vaadati üheselt kui võõrvõimu. Euroopa Liidu puhul aga on Brüsselisse läinud eestlased võõrvõimu rakendajad, oma inimesed oma inimeste peal, nii nagu teise ilmasõja ajal saadeti Eesti Laskurkorpuse mehed Eestisse eestlasi tapma. On selge, et Brüsseli huvid lähevad vastuollu Eesti huvidega, nii nagu olid Moskva huvid vastuolus Eesti huvidega.

Sarnaselt nõukogude ajaga on Kataloonia iseseisvuse eest võitlejad vangistatud, nii nagu Eestis istusid Eesti iseseisvuse eest võitlemise eest vangis vabadusvõitlejad Tiit Madisson, Enn Tarto, Lagle Parek, Mart Niklus, Jüri Kukk ja paljud teised. Poliitvangid olid Nõukogude Liidus ja on Euroopa Liidus. Seejuures, mis huvitav, Eesti valitsus kiidab poliitvangide poliitikale takka - see on eriti häbiväärne, arvestades Eesti minevikku. Eestil oleks võimalus Euroopa Liit päästa Nõukogude Liidu saatusest, aga Eesti vastupidi, tirib Euroopa Liitu üha sügavamale rappa. Tundub, et paljud eestlased on nii oma rahva tulevikule kui kõigele muule käega löönud. See tuleb asjaolust, et Eestis sünnib üha vähem lapsi, ja kui pole lapsi, siis pole tuleviku peale mõtlemist ega tulevikku. Eestiski on juba valitsevad meeleolud, et tuleks rohkem migrante sisse tuua. Selles nähakse pääseteed Eesti jaoks.

Erinevalt nõukogude perioodist on eestlaste rahvaarv euroliidu ajal läinud langusse, mis on suur ohumärk. Eestis pööratakse küll rõhku palgatõusu numbritele, aga see on kõigest rahanumber - eestlaste arvu kiire languse tingimustes ei näita see midagi. Kui inimesi jääb nii kiiresti vähemaks - vanureid sureb eest ära ja lapsi ei sünni - siis statistiliselt ongi numbrid paremad. Aga seda ainult senikaua kuni inimesi on.

Seoses rahvaarvu kiire languse ja mitme piirkondade tühjenemisega on Eestisse juba hakatud inimesi sisse vedama - ja seda mitte sakslasi, soomlasi ja rootslasi, vaid nagu nõuka ajal - venelasi ja ukrainlasi. Sisse veetakse venekeelseid inimesi. Ehk siis Eesti venestamine toimub euroliidu ajal sama intensiivselt kui see toimus nõukogude ajal. Eesti küll üritab sellele vastu seista, muulastele eesti keelt õpetada, aga kui eestlaste arv langeb alla kriitilise piiri, siis pole see enam võimalik. Ja mis seal salata, ega muulased eriti eesti keelt rääkida ei taha. Ehk siis uus probleem: suureneb välismaalaste, Eesti kodakondsuseta isikute arv. Need kodakondsuseta inimesed on noored majandusmigrandid. Ettevõtetele on nad kasulikud, kuna nõuavad vähe palka, aga Eesti iseisukohalt kujutavad nad ohtu julgeolekule, kuna nad on võõramaalased. Kas Eestisse tööle tulnud venelane on lojaalne Eesti riigile sõjalise konflikti korral?

Võibolla kõlab see liiga kurjakuulutavalt, aga võimalus on ka see, et tööalase migratsiooni sildi all käib Eestis taas nn 5. kolonni loomine, mille eest on hoiatanud isa ja poeg Mart ja Martin Helmed. Kas kõiki neid venelasi, kes Eestisse nö parema palga peale tööle tulevad, kas kõiki neid ikka kontrollitakse põhjalikult? Kui isegi Süüriast või Afganistanist tulijaid ei suudeta põhjalikult kontrollida, kas venelaste puhul on see võimalik? Aga migrante voorib igal aastal Eestisse sisse elama ligi 10 000. Valdavalt on nad noored mehed. Viis aastat, ja Eestis on olemas juba 50 000 mehest koosnev löögiarmee. Meenutan, et samamoodi toodi Venemaalt Eestisse sisse diversante enne 1944. aasta otsustavaid lahinguid. Ja tuleb arvestada, et ligi pooled Eesti kaitsejõududes arvel olevad kaitseliitlased on 50+ aastat vanad. Kas nad suudavad vastu panna?

Migrandid ei kujutaks erilist ohtu, kui nad oleksid ainsad, nii nagu enamikus Euroopa riikides on uued tulijad ainsad. Euroopa riigid olid seni suhtelised monoliitsed, ainult ühel rahvusel põhinevad. Näiteks Soomes on siiani migrante kõigest 5 protsenti, nende sisse arvestatakse ka eestlasi. Paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes peaagu üldse migrante. Aga kui seal oleks ees muulasi juba kolmandik rahvastikust, nagu see on praegu Eestis. Kas näiteks Saksamaal oldaks Süüria ja Iraagi migrantide suhtes nii sõbralikud, kui seal oleks ees juba 30 protsenti süürlasi ja iraaklasi? Ilmselt mitte. Seetõttu on ka Eestis aetav Euroopa Liidu migratsioonipoliitika väga ohtlik ja väär. Aga sellele ei suudeta vastu seista, sest Eesti on jõuetu Euroopa Liidu ees.

Tuletan meelde, et Suurbritannia välja astumine Euroopa Liidust olid tingitud just migrantide kontrollimatu sissevooluga, millele Brüsselist ei oldud nõus piiri panema. vastupidi, inglastele pressiti migrante vägisi peale, nii nagu ka eestlastele. Polnud siis ime, et isegi Inglise kuninganna pöördus lõpuks Euroopa Liidu vastu.

Öölaulupidu Kataloonias


Kommentaarid on liigsed.

kolmapäev, 12. september 2018

Kas need mehed on tõesti Skripalide mürgitajad?

Skripalide väidetavad mürgitajad Aleksander Petrov ja Ruslan Boširov Inglismaal kaupluse aknaid uurimas, Daily Maili veebist.

Briti politsei jõudis pärast mitu kuud kestnud intensiivset uurimist lõpuks järeldusele, et Sktipalide mürgitamises on süüdi need kaks meest, väidetavad Vene sõjaväeluure GRU agendid, kes selles videos Salisbury's poe vaateakent uurivad.

Mehed töllerdasid Salibury's ringi tänavu 4. märtsil ja päev enne seda, kui Inglismaad oli räsinud üle aegade suurim lumesadu. Väidetevalt valmistasid nad niimoodi ette üht ajaloo kõige tähelepanuväärsemat mõrva.

Kas need mehed on tõesti maailma ohtlikumad mõrtsukad?

Mehed olid enne seda käinud Inglismaal korduvalt. Väidetavalt aga selleks, et hilisema kuriteo jälgi peita.

Ukrainas Odessas elav Petrovi endine äripartner Sergei Prudnikov tundis mehe piltide järgi ära ja räägib, et Petrov on tuntud suli ja kelm, kes on poolele Odessale raha võlgu. Kõik otsivad teda, aga keegi pole leidnud.

Kas Briti politsei leidis üles Odessa kuulsaima kelmi? Küsimusi on palju, vastuseid vähe, aga ehk aeg annab arutust.

Milliseid väärtusi esindab Eesti Kataloonia iseseisvust maha surudes?

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Kataloonia pealinna Barcelonas tuli eile tänavatele üle miljoni inimese iseseisvuse eest meelt avaldama. See meenutab laulvat revolutsiooni Eestis.

Eestis räägitakse viimasel ajal palju väärtustest, eesotsas presidendiga, aga tahaks väga teada, milliseid väärtusi Eesti esindas ja esindab Kataloonia iseseisvuspüüdlusi maha surudes?

Minu arvates käitub Eesti nagu Nõukogude Liit, mis surus maha analoogsed rahva ülestõusud 1956. aastal Budapestis ja 1968. aasta Prahas. Eesti kannab diktatuurile omaseid väärtusi nagu rahvaste rõhumine ja allasurumine. See on väga ohtlik tee, sest ühel hetkel võidakse Eesti peal sama teha. Nagu Eesti juhid on öelnud, iseseisvus on väga habras ja seda tuleb igati kaitsta ja hoida. See puudutab ka teiste rahvaste õigust enesemääramisele. Või mis?!

esmaspäev, 10. september 2018

Soomes pidevalt sõjalised õppused, aga sellest ei pasundata kogu aeg


Võibolla tuleks Eestil ka õppust võtta - Soomes käivad pidevalt sõjalised õppused, aga neist ei pasundata meedias kogu aeg. Eestis aga käib iga õppusega kaasas peaaegu et paaniline olukord, justnagu sõda oleks lahti. Miks on vaja avalikkust hirmutada pidevate sõja-juttudega? Kellele see kasulik või vajalik on?

Nõuka ajal toimusid Eestis samuti pidevalt sõjalised õppused, aga neist ei pasundatud kogu aeg. Inimesi ei pea kogu aeg sõja-teemaga koormama, või mis?!

Olgu veel lisatud, et Soomes toimub kordades rohkem õppusi kui Eestis ja kui kajastus oleks samasugune nagu Eestis, siis Soome väljaanded muust ei saakski kirjutada kui sõja-teemast. Ometi kohtab Soome meedias sõja-teemat väga harva, viimasel ajal üha tihedamini seoses Eestiga, kuna Eestist tuleb ärevaid sõnumeid. Ehk siis Eestis hirmutatakse sõja-juttudega kogu maailma avalikkust. Sõda aga pole ja pole ka silmapiiril näha, isegi NLiit ei rünnanud ühtegi NATO riiki, praegune Venemaa on ikka poisike võrreldes NLiiduga. Või mis?!

Kohati tundub, et Venemaa provotseerib meelega Eestist, et süvendada ebakindlust, mis omakorda demoraliseerib ühiskonda. Aga miks on vaja Eestis selle kõigega kaasa joosta? Ja mis kõige naljakam, riigi juhtide jutust tuleb välja, et kohe-kohe algab sõda, aga elanikkonda pole üldse ette valmistatud. Miks nii?!

Eesti parimad majandusuudised tulevad välismaalt?

Tänased mõjukamad Eesti majandusuudised, Postimehe ja Delfi veebist.

Täna oli Delfi ja Postimehes kaks suuremat majandusuudist: TransferWise'i tulu tegi võimsa kasvu ja Eesti tudengid müüsid USA-s rekordkoguse raamatuid.

Mõlemad on justkui Eesti majandusuudised. Mis aga huvitav, et mõlemad on tegelikult välismaa uudised, sest Transfewise on Londoni firma ja raamatuid müüdi USA linnades. Teiseks pole kumbki seotud ka Euroopa Liiduga, kuna Suurbritannia eesotsas Londoniga on otsustanud Euroopa Liidust välja astuda. Seejuures on üks väljaastumise põhjuseid Euroopa Liidu soov hakata maksustama pangandusettevõtete, sealhulgas siis ka Transferwise'i tehinguid - Suurbritannia on aga üks Euroopa finantskeskuseid ja saaks sellest kahju.

Aga mis torkab silma - mitte ühtegi suurt ja positiivset Eesti majandusuudist. Justnagu Eestis ei toimukski midagi. Nagu Eestis polekski ühtegi edulugu, kuigi valitsuse liikmed rõhutavad söögi alla ja peale, et Eesti on üks suur edulugu. Aga miks siis neist edulugudest ei räägita? Kus need edulood on? Miks kõik vähegi tegijad ettevõtjad Eestist lahkuvad?

Soomes näiteks on täiesti vastupidide kultuur: ajakirjandus kirjutab igapäevaselt Soome edulugudest ja Soome ettevõtjad on Soomes, teenivad raha Soomes, maksavad makse, palkavad töötajaid Soomes, kaasa arvatud eestlasi. Aga miks Eesti ettevõtjad tegutsevad mujal ja palkavad mujal inimesi, miks Eesti ettevõtjatele eestlased ei kõlba, miks ei soovi Eestist pärit ettevõtjad makse maksta Eestis, vat see on huvitav küsimus.

Tulemuseks on massiline eestlaste väljavool ning selle kompenseerimiseks immigrantide massiline sissevool. Ilmselt on õigus isal ja pojal Helmel, kes ütlevad, et Tallinnas on olukord juba hullem kui nõukogude ajal, et vene keelt on veel rohkem kuulda kui vene ajal.

Aga miks sel lastakse sündida? Miks reklaamitakse välismaal äri ajavaid eestlasi, selle asemel, et tunnustada Eesti tegutsevaid ettevõtjaid, rääkida Eesti ettevõtjate edusammudest.

Ja kaua jätkub see Tranferwise'i promomine, kui tegemist on juba aastaid Londoni ettevõttega? Selle asemel võiks promoda Eesti ettevõtteid, minupärast kasvõi Taarapõllu talu ja selle imemaitsvaid tooteid. Või ei sobi see? On häbi, et ametnikud talu peremehe enneaegselt hauda ajasid oma järjepidevate mõttetute kontrollidega? Kus ühel päeval oli väikse talu hoovis mitukümmend kontrollametnikku, nii et mehel pidi süda seisma jääma. Olgu lisatud, et ametnikud peaks olema ettevõtjate abilised, mitte kohtumõistjad või timukad. Turumajanduse ja demokraatia tingimustes peavad ametnikud olema rahva teenrid, mitte politseinikud nagu nõuka diktatuurirežiimi ajal. Ametnikud peaks inimesi kaitsma Euroopa Liidu karmide reeglite ja normide eest, mitte nendega inimesi hirmutama. Ja tähelepanu pöörama sellistele suurtele õigusrikkumistele nagu Kremli rahapesu läbi Eesti, millel lasti millegipärast takistamatult sündida.

Eestis on lapsed krooniliselt alarahastatud



Rääkisin just ühe pereemaga, kes ütles, et neil on kolm last ja tahaks veel lapsi, aga kitsukeses 2-toalises korteris pole see võimalik. Vaja oleks maja, aga selleks pole raha. Ema väikeste laste kõrvalt tööl käia ei saa. Maja soetamiseks peaks mehe palk olema 3000-4000 eurot kuus, aga sellist palka pole väljaspool Tallinna kusagilt võtta.

See on julm, kui arvestada, et Soome riik tagab kõigile lastele oma toa olenemata vanemate sissetulekust. Mis paradoks, eesti mehed käivad Soome peredele maju ja kortereid ehitamas, et igal lapsel oleks oma tuba, samas Eestis pole peredel maju ega kortereid, kus elada.

Eesti häda on selles, et siin püsib juba aastakümneid laste krooniline alarahastatus ja sellest ei tee keegi välja. Laste, nende huvide esindamisega ei tegele Eestis mitte keegi. Muidu ei saaks olla juhtumeid, mis on tuttavad Kodutunde saatest, kus lapsed nälgivad, elavad avariipindadel, äärmiselt kehvades tingimustes. Ja seda 21. sajandil, iseseisvas Eesti Vabariigis. Kus räägitakse, et rahapuudust ei ole ning et kõigile lastele tuleb luua võrdsed tingimused. Tegelikkuses on laste ebavõrdsus väga suur. Leiutajateküla Lotte elu saavad endale lubada Eestis väga vähesed lapsed, üksikud.

Eestis pole saladus, et siin poputatakse uusi tulijaid Süüriast ja Afganistanist, kellele antakse uued suured korterid ja makstakse kinni elamine. Tavaeestlane võib sellest ainult unistada. Oma inimesed, eesti lapsed peavad elama kehvades tingimustes ja nälgima.

Lapsetoetused on Eestis armetud. Kui arvestada, et näiteks asenduskodus hüvitatakse lapse kulud ligi 1000 euro ulatuses ühes kuus (riik tunnistab sellega, et nii palju kulub lapse peale tegelikult) ja vanglas maksab ühe vangi ülalpidamine maksumaksjale ligi 1500 eurot kuus, siis on riiklik lapsetoetus 55 eurot kuus sulaselge narrimine. See on vanglas ühe päeva elamise raha. See on nagu kont, mis visatakse lapsevanematele hambu nagu koerale, et nad haukuma ei hakkaks.

Kui küsitakse, miks Eestis sünnib vähe lapsi, nii et enamikus peredes on ainult 1 laps, siis on vastus selge: üle 1 lapse ei vea välja. Kui arvestada, et lapse peale kulub ligi 1000 eurot kuus (toit, riided ja asjad), siis keskmine pere endale rohkem lubada ei saa. Nii on kahjuks - see on karm reaalsus. Ja seegi tähendab, et need vanemad, kes ainult ühe lapse saavad, peavad paljudest asjadest, näiteks hobidest, reisidest ja muust loobuma.

Ainus võimalus noortel eesti peredel lapsi saada ongi Soome või mujale elama minna, kus on sissetulekud mitu korda kõrgemad ja lastega lihtsam toime tulla. Ning seda võimalust ka üha rohkem kasutatakse. Eestisse tulevad muulased, sest nende perede elamine makstakse riigi poolt kinni. Nagu nõuka ajal, mil muulastele jagati Eestis kortereid. See on uskumatu, et Eestis makstakse kinni muulaste elamine, aga mitte eestlaste oma, aga nii see on. Nõnda ongi jõutud taas olukorrani, kus muulaste osakaal Eestis kasvab ja eestlaste osakaal väheneb.

Auto on võimsaim relv - vaata ise!


Kommentaarid on liigsed.

pühapäev, 9. september 2018

Hesburger on nagu nõukogude aja söökla


Olen viimasel ajal külastanud Hesburgerit nii Võrus kui Valgas päris mitmel korral - Hesburgeril on väga atraktiivne veebi-äpp, mille kaudu saab toiduvaliku ära teha, et leti juures oleks lihtsam.

Aga teenindus - no see on nagu nõuka ajal. Täna oli Valgas arve 14.30. Ulatasid kolm 5-eurost rahatähte. Selle peale vangutas teenindaja pead, andes mõista, et vahetusraha pole. Ma ütlesin, et pole sente. Tema tegi selle peale pähe kurja näo ja tõstis pead, andes mõista, et ma läheks ja otsiks need 30 senti. Ma ütlesin, et ta võiks ise käia vahetusraha otsimas, samas kõrval on Rimi pood. Selle peale tegi ta suured silmad, et misasja, tema peaks minema raha vahetama. Ma siis ütlesin, et nemad on teenindusasutus, kes peaks hoolitsema, et oleks vahetusraha. tema, et kust ta seda raha võtab. Mina, et Rimist. Tema, et sealt ei saa (ise oli mu Rimisse raha vahetama saatnud). Mina, et toogu siis pangast. tema, et mida ma välja ei mõtle, Valga linnas, pühapäeval, sealt ei saa. ma siis ütlesin, et Hesburger on nii suur firma, vast pangast tuuakse kohale vahetusraha.

Ja mis kõige huvitavam, lõpuks selgus, et tal ikka oli vahetusraha kassas. Aga milleks selline õiendamine? Ma veel küsisin, et kas neile viisakat teenindamist pole õpetatud, selle peale ei öelnud midagi, ainult mühatas.

Aga mida see kõik meenutas - õige, teenindus nõuka ajal. Kus kliendile öeldi, et kui ei meeldi, eks mine osta mujalt.

Üldse on Hesburgeriga pidevalt jama. Enamuse ajast on jäätisemasinad rikkis, siis pole paljusid toitusid valikus, lastele on valikus enamasti ainult üks mänguasi. Lauad olid täna Valgas koristamata, kuigi kliente eriti polnud. Müüjad ajasid niisama omavahel juttu, klatšisid kliente ja igavlesid. Kusjuures neid oli seal 3-4 tükki - üks tegi tööd, ülejäänud niisama vahtisid lakke.

Toidu üle kurta ei saa, kuigi Eestis võiks olla samamoodi gluteenivabad saiad valikus nagu seda on Soomes. Või on Eesti Hesburgeri jaoks mingi teine ešelon, selline nõuka, kus võib pakkuda nõuka aja söökla taset. Segane lugu igatahes.

Ja kui tervislikkusest veel rääkida, siis võiks lisaks salatitele supid ka olla valikus.

Vaata ja imesta: miks naised elavad kauem kui mehed



Kommentaarid on liigsed.

laupäev, 8. september 2018

Rahapesu läbi Eesti pankade tegi Ardo Hanssonist patukoti

Patukott Ardo Hansson, väljavõte Postimehe veebist.

Mäletate, alles see oli, kui Eesti Panga president Ardo Hansson oli lootustandev mees. Talle ennustati hiilgavat karjääri, koguni Euroopa keskpanga presidendi kohta.

Aga nüüd. Kui vaadata, hakkab tast lausa hale. Ta on maailma rahapesu-pesa keskmes, kõige eest vastutav.

Eestis püütakse küll teha nägu, et see maailma suurim, kümnetesse miljarditesse aastas ulatuv rahapesu on mingi nalja-asi, mis midagi ega kedagi ei mõjuta, aga kuulge! Kui vaadata, kuidas on toetus Hanssonile kasvõi keskpanga juhi kohale konkureerimisel alla tulnud, siis on see ju selge, et mõjutab ja kuidas veel. Sama käib kogu Eesti panganduse ja üldse ettevõtluse kohta. Kes enam Eestit usaldab?!

Kannatajaks on kõik heausksed ettevõtjad, kes peavad nüüd uue seaduse järgi hakkama kasusaajaid avalikustama. Ikka selle rahapesu asja pärast. Kui varem kehtisid need normid ainult pankadele (see-on pangad küsisid seda oma klientidelt, aga nagu välja tuleb, siis tegelikult ei küsinud), siis nüüd kehtestatakse need kõigile ettevõtjatele, seoses rahapesu-asjaga loomulikult. Sest nagu Eestis välja tuli, siis pankasid ei saa usaldada ja nõnda peavad kannatama kõik ettevõtjad. Mis loomulikult ei välista rahapesu läbi Eesti, kui pangad sel sündida lasevad. Venemaalt tuleb jälle mõni signaal, et Eestis on rahapesu, Eesti juhid ütlevad selle peale, et rahapesu pole ega tule, ning rahapesu veskid saabki uuesti jahvatama panna. Võimalusi selleks on mitmeid, selleks ei pea Eestis firmat omama. Eesti ametnikud on valmis kõik, tõenäoliselt isegi Eesti iseseisvuse ohverdama, kui see kuidagi Venemaale kahjulik paistab.

Lisaks veel, et kui USA-s oleks selline asi juhtunud, siis arvatavasti oleks keskpanga juht, kelle alluvuses töötab pangandusjärelvalve juba ammu tagasi kutsutud ja võimalik, et ta istuks juba trellide taga. Hanssoni puhul muidugi tema seotust rahapesuga pole põhjust seostada, kuigi, kõige avaldatu valguses, tont seda enam teab. Ja muidugi keskpanga nõukogu esimehe Mart Laari roll paistab rahapesuga seoses hoopis teises valguses - et kas on ikka mõtet sotsiaalset ametikohta teha keskpanga nõukogu esimehe vastutusrikkast ametikohast, sest nagu selgub, ka seal võib harjavarrest pauk tulla. Muidugi, Laar ilmselt pääseks kohtus vastutusest kerge vaevaga - tema olukorda arvestades oleks teda patt süüdistada.

Nii et niipalju siis sellest kunagisest ideest, et Eestist võiks saada Põhjamaade finantskeskus. Pigem on Eestist saanud musta äri keskus, kus on loodud soodne pinnas kurjategijatele tegutsemiseks, ja seda kõrgete ametiisikute teadmisel ja heakskiidul. Kannatajaks on aga kõik lihtsad Eesti inimesed, kelle elu muutub keerulisemaks ja kes jäävad ilma rahast ja investeeringutest.

Eesti kõige ägedam ühiskondlik-poliitiline ajakiri Torkaja on kohal!


Ja nüüd on ta lõpuks ometi kohal! Eesti kõige ägedam ühiskondlik-poliitiline ajakiri nimega Torkaja, mille peatoimetaja on Inno. 

Hakkab ilmuma kord nädalas reedeti ja alates tänasest üle Eesti lettidel. Nii et kiirustage, seltsimehed unetud! Minu personaalsed lemmikud: humoresk Herkelist, Talvikust ja Tarandist ning karikatuurid Mikserist ja Rattast. No naera puruks! :D 

Inside info: humoresk ka järgmises numbris :) 

Pildil värske ajakirja peatoimetaja koos ajakirja esiknumbriga Võru linna keskväljakul ning siin esinumbri kaas lähemalt: 

neljapäev, 6. september 2018

Kui anda lapsele püss pihku ja ta kellegi maha laseb, kas siis laps on süüdi?

Kinni peetud kahtlusalune riigireetur Deniss Metsavas. Kaader Kapo videost.

Täiskasvanuid pole ilus lastega võrrelda, aga kui täiskasvanud käituvad nagu lapsed ja mõtlevad nagu lapsed, siis teisiti ei saa.

Juba aastaid on räägitud sellest, et venelasi (vabadust kõigi eestivenelaste ees, see pole solvang!!!) ei saa usaldada kõrgetele ametikohtadele. See on nii näiteks Soomes, ja seda täiesti arusaadavatel põhjustel. Eestis on aga aetud juba aastaid täiesti vastupidist poliitikat ja räägitud vastupidist juttu, kuidas venelased on kõik suured patrioodid ja on valmis Eesti eest seisma viimase kui hingetõmbeni. Ning selle taustal tuleb välja üha uusi ja uusi venelasi kõrgetel kohtadel, kes on Eesti riigi reetnud. Siin võiks küsida, et kaua võib seda mängu mängida? Ja mis on asja point? Mida annavad need venelased juurde neil kõrgetel kohtadel, et neid peab edutama?

Ilmselt rääkis ausat juttu Andrei Hvostov, kes tunnistas, et venelasi ei saa usaldada. Nii on, veri on paksem kui vesi. Siin pole isegi midagi arutada, see on selge juba aegade hämarusest. Aga Eestis on leiutatud mingi eriline tüüp võõramaalasi, venelasi, kes on Eesti patrioodid. Keegi ei saa aru, kust see mõtteviis tuleb, aga nii see on. Ja siis edutatakse selliseid tegelasi nagu Deniss Metsavas, antakse neile kätte kogu info, et siis pärast käsi laiutades öelda, et näedsa, oli riigireetur. Umbes sama nagu anda lapsele püss kätte, et siis tunnistada, et näe, tulistas inimest. Jääb mulje, et see ongi eesmärk - toota juurde üha uusi ja uusi riigireetureid.

Muidugi, lihtne oleks see asi, kui see oleks ainult mäng. Aga siin on kaalul Eesti julgeolek ja tulevik. Mängitakse lahtise tulega, või nagu lapsed mängivad tikkudega. Laste puhul pole see kuritegu, aga kui nii talitavad täie mõistusega inimesed, riigi juhid, siis on see pehmelt öeldes arusaamatu. Kas eesmärk on Eesti riik samamoodi kandikul vaenlasele üle anda nagu juhtus 1939. aastal? Või mis?!

Kohati jääb mulje, et Eesti riiki juhivad lapsed. Otsused tehakse lapse aruga ja ei võeta täiskasvanute juttu kuulda. Kui soomlased, kelle suhted venelaste ja Venemaaga on kordades paremad kui Eestis ei usalda venelasi, siis miks peaks eestlased seda tegema?

Ma tunnistan ausalt, peale Pronksiööd ei tea ma ühtegi venelast, kes Eesti riigist lugu peaks. Jah, tehakse nägu, et kõik on ok, vajadusel ollakse ka patrioot, aga nurga taga hoitakse rusikat taskus. Oodatakse oma valget, või punast laeva. Nii nagu eestlased ootasid vene võimu ajal.

Nüüd räägitakse, et isegi kõige sügavamal nõuka ajal tegid eestlased näo, et usaldasid vana korda. Et vanad parteilased nagu Kallas või Ansip olid tegelikult Eesti patrioodid. Mängisid lihtsalt mängu kaasa, ootasid oma momenti. Kui nii talitasid eestlased, miks arvatakse, et venelased on teistsugused, ausad, räägivad kõik välja nagu asjad on. Tõmmates omale vabatahtlikult pasa kaela. Päris ausalt, pärast Pronksiööd ei julge ükski venelane enam Eestis öelda nagu asjad on. Välja arvatud ehk Hvostov ja mõni üksik veel.

Venelaste endi jaoks oleks Eestis lihtsam, kui neid ei lastaks kõrgetele kohtadele. See ei tähenda usalduse puudumist - lihtsalt kindluse mõttes. Nii nagu eestlasi ei lastud NLiidus kõrgetele kohtadele - samuti täiesti arusaadavatel põhjustel. Saksa ega Vene sõjaväes ei antud II ilmasõja ajal eestlastele otsustavatel hetkedel isegi relva kätte - neid hoiti abiteenistuses. Relvad anti kätte sõja lõpus, mil ühed eestlased saadeti nagu koerad teisi eestlasi taga ajama. See oli jube alandus eesti rahvale, aga nii see oli. Kuulus Tehumardi lahing oli tegelikkuses üks eestlaste tapatalg.

Nüüd veidi laiemat tausta. Pärast Skripalidega juhtunut on selge, et ükski venelane ei julge „pakkumistele” EI öelda. See võib tähendada enda, halvemal juhul terve perekonna mürgitamist. Olgu lisatud, et õiges annuses ei jäta uue põlvkonna bioloogiline relv novitšok mingeid märke mürgitamisest ja diagnoosiks pannakse infakt, insult või rabandus. Seda ei tea väljaspool Vene luureasutusi keegi, palju venelasi on maailmas juba novitšoki abil hauda aetud või sellega mürgitatud ja ähvardatud. Millegipärast jäeti Skripalid ellu - see polnud eksitus - nad riputati kõigile nähtavale kohale varna, Lääne asutustega koostööd teinud venelased. Hoiatuseks tulevastele Metsavastele ja Volinitele, mis juhtub nende ja lähedastega, kui nad koostööd ei tee. Kas on siis sellises olukorras mõtet Metsavase-suguseid tegelasi edutada?! Tuua neile endile häda kaela. Kas Eesti suudab neid novitšoki eest kaitsta, kui seda ei suuda Briti eriteenistused?

Vene luureasutused on agressiivsed, võibolla agressiivsemad kui kunagi varem - see on fakt. Ja esmajärjekorras võetakse ette kõrgetel kohtadel mõjukad kaasmaalased - seegi on fakt. Nüüd tuleks need kaks asja omavahel kokku viia. Kas see on siis tõesti nõnda raske?!