PULMA-AASTAPÄEV!!!! MIS NALJA ME PULMAS 17 AASTAT TAGASI SAI?

 
Selle meie abiellumisega 17 aastat tagasi on tegelikult päris naljakas lugu. Nimelt me abiellusime Tartu perekonnaseisuametis 31. mail. Pärast hakati rääkima, et Inno ja Irja abiellusid sel päeval nimme, sest tahtsid avaldada austust Edgar Savisaarele :D Kuna sel päeval oli Edgari sünnipäev ja nüüd on siis sünniaastapäev :D 

Ma ei mäleta, kuidas täpselt oli (ajalugu vaikib salapäraselt :D), aga jah, sel päeval me siis Innoga abiellusime. Perekonnaseisuametis oli sel puhul kohal vaid kolm inimest - mina ja Inno ning minu isa. Ei kedagi rohkemat, kui paaripanija välja arvata. Suur pulmapidu, mis sai maha peetud meie toonases maakodus Massiarus, toimus alles 12. augustil. Või oli see 11. august? Igatahes kõige esimesena, lausa päev varem, saabus kohale mees, keda millegipärast kutsuti Jäneseks. Või Jänešiks. Ja kes elas Suigus. Aapo Ilves teab täpsemalt. 

Ja issand, kus tuli siis külalisi :D Meie lihtsalt saatsime kõigile oma sõpradele kutsed, aga kuna me hõikasime välja ka selle, et tulla tohib igaüks, kes soovib, siis selle kolm päeva kestnud tralli kestel astus me taluõuelt läbi tohutult palju ning igat sorti karvaseid ja sulelisi :D  Inno seltsivennad EÜSist, Jaanus Piirsalu ja Tuuli Koch, Kanal 2 eesotsas Elo Mõttusega (kes tegid pärast Reporterisse pulmadest reportaaži), Naisteleht, terve Tartu NAKi seltskond, Massiaru kohalikud, kellega Tartu NAK jalkamatši maha pidas (ma ei mäleta, kes võitis, Contra teab). Ja veel igat sorti tegelasi. 

Pulmas sai palju nalja ning keegi võttis selle päris tabavalt kokku sõnadega: žili, bõli, mashinu razbili :D Üks seltskond sõitis nimelt vahepeal Pärnusse joogipoolist juurde tooma ning põrkas tagasiteel kokku kännuga. Kelle auto see oli, ma enam ei mäleta :D Veiko Märka oli minu mäletamist mööda ses autos. Ja siis oli ka kaklus, kus osales minu mäletamist mööda Inno kursavend, kadunud Andres Põld. Kellega ta kakles ja mispärast, mina enam ei mäleta :D Inno ütleb, et Priit Salumaaga, aga pead ma ei anna :D 

Põhimöll käis meie vanas küünis, kus pika laua taga kaelakuti lauldi. Ning hoovi peal ka, kus lõket tehti ja tšilliti. Indrek Särg ja Irina Orehhova mägisid kitarri ja laulsid. Mingil ajal tassis Jänes või Jäneš kuuri alt välja kõik Inno tööriistad ning ühe malmvanni ja istutas keset tiiki meie naabrite kingitud elupuu.

Siis oli ühel hetkel trevooga sellega, et saun oleks peaaegu maha põlenud. Ma ei mäleta, kes sellega hakkama sai :D Õnneks pääses mu onu sealt õigel ajal välja :D 

Kokku kestis pulmatrall kolm päeva ning viimasteks külalisteks olid naklased, kelle me pärast autoga koju Võrumaale tagasi viisime. Seal sai tehtuid legendaarne peatus nüüdseks kinni pandud Uue-Antsla poe juures, kus Veiko Märka kandis ette unustamatu "linikute tantsu," millest sai ka video veebi üles pandud, aga mis sealt mõne aja pärast sobimatu sisu pärast maha võeti. Aapo, Contra ja Veiko teavad sellest täpsemalt rääkida :D 

Ühesõnaga oli fantastiline pulm, mida meenutati veel aastaid.
Meie aga elame Innoga õnnelikult edasi. Juba 18 aastat koos ning 17 aastat abielus :D 

P.S. Ma otsisin pulmapilte, aga veebist ei leidnud (kel kodus vanu Just'e, seda Anu Saagimi toimetatud ajakirja, siis me olime esikaanel :D) ja päris fotod on meil kodus Võrus. Ülal me umbes samal ajal koos Aapo, Contra, Liisa Pasti ja tema sõbra ning minu sõbrannaga. 

DOKTOR ELLA

Pärast haiglatretti meeldib pisi-Ellale üle kõige arsti mängida. Tellisime talle tema unistuste doktori ehk doke riided :) Tundub, et meil siit üks noor doktor sirgumas. Issi on sada korda läbi uuritud ning puuritud ja kuulatud :D 

JUULIKENE LÕPETAS KLASSI

 Juulikene lõpetas juba kolmanda klassi. Uskumatu, kuis aeg lendab :D Alles ta oli meil selline silmatera Lissaboni liivarannal :D Nüüd juba üheteistkümnene.

Kirjutasin ta õpetajale kokkuvõtet me aasta tegemiste kohta (Juuli on koduõppel) meie selle aasta edusammude kohta. Kaks asja tuli juurde - Juulike õppis ära endal särgi seljast tirimise (enne oskas vaid mütsi peast tirida, hammastega kindaid ära sikutada ning kingi ja saapaid jalast kõksida) ning ka tassist joomine muutus talle oluliselt lihtsamaks. 

Juulil tulebki aastas 1-2 oskust juurde, aga mitte midagi pöördelist. Juuli on nagu on ja see sobib meile hästi :) Meil on Innoga juba algusest peale põhimõte, et tagant ei pressi, küll aga toetame. Ja nii see Juulikene meil kasvab, tasakesi, omas rütmis, rõõmsalt kätega vehkides :) 

Sadu, sadu, sadu, sadu :D

 Selline see taevas meil siin siis praegu on :D Pilves! Ei päikesepoegagi :D Päeva otsa sajab ning puhub vile tuul. Sooja on heal juhul 19 kraadi, aga tundub nagu 15-16. Sellist maid ei mäletagi ja me oleme siin palju maisid veetnud. 

Trepp on ka vihmamärg:

Samas vihm on siinkandis väga vajalik, nii et ei virise :) Õhk on mõnus, värske! 

HISPAANIAS LÄKS VIHMALE

 Ma ei tea, kuis teil, aga meil läks täna vihmale ja tuli soojustus sisse panna :D 

Et need kuuldused Lõunamaa palavusest on kõvasti liialdatud :D Jah, aprillis korra viskas 35 kraadi, aga nüüd on ainult 22 ning terve järgmine nädal sajab. Mis on tegelikult väga hea, kuna maapind saab enne suvist kuuma niisutatud. 

Ehk praegu on jälle see hetk aastas, mil Eestis on soojem kui siin :D 

Pildil siis õdak me aias, trepp on vihmast märg.

KAKSKÜMMEND PÄEVA PÄRAST OPPI

Nonii, siin siis meie vigurvänt Ellake täna :D Käeke on veel lahases, aga tuju on juba väga hea ning tehtud on juba ka üksjagu pahandusi-trikke-nippe. Ella on meil selline väike kavalpea, et ei püsi pudeliski paigal. Nagu mina temavanusena :D Nii mu isa mu kohta ütles - "ei püsi pudeliski paigal." Ella on samasugune.

Nüüd siis operatsioonist juba pea kakskümmend päeva möödas ning kõik on jälle nagu varem. Tõsi, paremat kätt veel hästi kasutada ei saa, aga pole häda, Ella kasutas ka varem mõlemat kätt. Vasakut kätt isegi rohkem ja me arvasime juba, et ta on vasakukäeline. Nii et kõik asjad saavad tehtud :)

Nüüd tuleb veel natuke vähem kui neli nädalat lahasega ringi käia ja siis saab Ellake sellest lahti. Veidi enne oma sünnipäeva 17. juunil :D

Siis saab Ella kolmeaastaseks. Juba on teada ka sünnipäevasoovid. Mõistagi hästi palju nukke, aga lisaks sellele ka arstikomplekt, sest Ella tahab olla doktor Ella. Või "doke Ella" nagu ta ise ütleb :D

KUIDAS MEIE OMA LAPSI KASVATAME

 HEAD EMADEPÄEVA, KALLID SÕBRAD! 

Valisin tänase päeva pildiks nimme selle, kus olen Juuliga, sest puuetega lapsed vajavad tänases Eestis kõige enam kaitset.
Ühtlasi illustreerib see pilt seda, millise põhimõttega meie Innoga oma lapsi kasvatame. Nad on meil IGAL POOL kaasas. Poes, tänaval, mänguväljakul, reisidel, tööd tehes. IGAL POOL. 

Kõik see kehtib loomulikult ka Juuli kohta. Mis siis, et ta on puudega ja teda tuleb paljudesse kohtadesse tõsta või tarida. Juuli on meie pere täieõiguslik liige ning teisiti ei tuleks see kõne allagi. Ta on kõikidesse meie tegevustesse kaasatud. 

Niisamuti peaks see olema ka ühiskonnas - et kõik, ka nõrgemad, kes vajavad abi, oleksid teiste tegevustesse kaasatud. Et neid ei jäetaks maha, vaid võetaks ühes. Isegi, kui see veidike teiste tegevusi aeglustab. 

Elu ei peaks olema võidujooks, vaid mõnus ühine kulgemine. Kus me tunneme üksteise seltskonnast rõõmu. Ja kus oma sõna saavad sama valjusti kaasa öelda nii nõrgad kui tugevad, nii haiged kui terved.

Emad! Teie ülesanne on rääkida oma lastele puuetega inimestest. Et nad on samasugused inimesed nagu me kõik. Et neil on samasugused inimõigused. Õpetage oma lapsi puuetega inimestesse hästi ning hoolivalt suhtuma. Tehke seda juba täna!

LOOJAK

 Loojak on siin niisama ilus kui päikesetõus. Mulle meeldib see avarus, mäed. Vaadata, kuidas päike loojub mägede taha. Millised värvid on loojakul täna. Kas kollane, punane või oranž. 

Pea tulevad koju kitsed, nad tulevad igal õhtul samal ajal. Nad lähevad mööda seda teed, mis jääb lillepõõsa taha.

Kitsekarjus pakkus meile paar päeva tagasi juustu ja see on tõesti hea. Inno sööb seda rohelise salatiga ja mina niisama. 

Täna tõusis tuul, oliivipuu oksad kõiguvad tuules maruliselt ja minu kleidisaba tahtis lendu tõusta, kui aiaväravat kinni panema läksin. Homme on jahedam, 27 ainult. 

Enam ei ole kuulda enam ainsatki häält. Üle väikese linnakese on langenud rahu.

AEG PUHATA

Kallid sõbrad! Suur tänu, et te mind meeles pidasite. Nii tore oli eile vaadata, kuidas õnnitlusi muudkui kogunes. Ma ei jõudnud lõpuks enam järge pidada :D

Sain Ellaga haiglas olemisest endale jälle mingi vastiku viiruse külge, no eks magamatus ka, Ella põõnas, aga mina valvasin, et temaga ikka kõik korras oleks, ja eks see avaldas oma mõju. Nüüd, kus Ella juba terveneb, jäin mina jälle haigeks.

Aga ärge muretsege! Mul on veel meeles C-vitamiini ja ingveritee soovitus, nii et pikutan ja puhkan ning turgutan nüüd natuke ennast ka. Inno tegi eile mu lemmikut lihapallisuppi ja täna teeb ta vorstisuppi, selle järele on küll isu.

Pärastpoole vaatan veel õnnitlused üle ning soojendan end nende paistel. Aitäh :)

Siin teile paar lillekest meie hoovist :)

SÜNNIPÄEVAARUANNE

 Siin jälle mõned uued lilled aias :)

Praegu on hästi ilus aeg - iga päev on aias midagi uut, mõni uus lill või lillepõõsas õide puhkenud. Varem pole ma seda niimoodi jälginud, aga nüüd olen ma näinud kõiki aastaaegu järjest ning hakanud üha enam looduse muutumist tähele panema. 

Ka on muutunud mu soojatundlikkus. Kui enne tundus mulle pluss 25 piir, siis nüüd on kõige parem temperatuur pluss 30, 20-22 kraadiga panen aga lausa kampsuni selga :D Inimene muutub vastavalt sellele keskkonnale, kus ta elab, midagi pole teha.

Kadunud on ka eestlaslik korralikkus ning tubli tüdruku sündroom. Nüüd keskendun ennekõike elu nautimisele, ütlen "ei," kui ma midagi teha ei viitsi või kui ma midagi õigeks ei pea (varem mitte) ega muretse liiasti, kui midagi kohe tehtud ei saa. Täna ei jõudnud? Nojasiis? Teen homme või ülehomme või kuu aja pärast :D 

Peaasi on see, et meel on rõõmus ning hing helge. Mure ja süütunne on raisatud emotsioonid. Parem nautida päikest, lilli, naervaid lapsi oma ümber, elu ja armastust :) 

SÜNNIPÄEVAHOMMIK

Kui teid huvitab, kuis algas mu sünnipäevahommik, siis palun väga - kohvikese ja kausikese Hägen Dazsi jäätisega (Muumi kausist muidugi!) trepi peal kõrgel taevas siravat päikest nautides :D 

 Täna tuleb meil siin 28 kraadi sooja :) 

TEINE LISSABONIS KÄIK JA NATUKE SÜNNIPÄEVAJUTTU KA

  Eile õhtul jõudsime koju nii hilja, üheteist ajal, et ei jõudnudki täpsemalt kirja panna, mis asju me eile Lissabonis ajasime. Nonii!

Kõigepealt läksime siis Ellaga kella kümneks Dona Estefania haigla hoovi peal olevasse väikesesse majja, mil silt "consultas externas." Nagu eelmiselgi korral, oli seal tohutu rahvasumm ning meeletu järts. Umbes viiskümmend inimest oli järjekorras. Võtsime aga jälle pileti ja jäime ootama. Kuskil poole tunni pärast kutsuti meid registratuuri, kust saime järjekordse pileti. Nüüd jäime ootama arsti juurde pääsu.

Ootasime jälle umbes pool tundi, siis kutsuti meid kabinetti nr 11. Seal vaadati me haigla poolt väljastatud kutsekaarti ning juhatati ühte teise kabinetti, kus arst ja õed Ella käe üle vaatasid ning ta haavast niidid välja võtsid. Ellake natuke kartis, aga õed olid väga lahked - näitasid talle multikaid ja küsisid, mis on tema lemmikjäätis, strawberry or chocolate. "Chocolate," ütles Ella ning ta tuju oligi juba parem. Niidid olidki välja võetud!

Seejärel saadeti meid veel Estefania haigla rehabilitatsiooniosakonda, kus Ella esmalt ootesaalis teiste lastega mängis. Seejärel tuldi meid kutsuma ning sõbralik rehatädi pani Ellale uue "käekaunistuse" - sedapuhku pehmema. Seda tuleb Ellakesel nüüd kanda viis nädalat, pärast seda pannakse veel üks tilluke side, mida tuleb kanda kaks nädalat. Õnneks on uus kips kergem kui eelmine ega ole ka nii jäik. Oma sünnipäevaks 17. juunil peaks Ella niisiis käesidemest vabanema. Ehk jaanipäevaks :D

Haiglakäigud tehtud, helistasime issile, kel oli Lissaboni hullus liikluses õnnestunud leida invaparkimiskoht (Juulil on invakaart) ning kes oli vahepeal Roosi ja Juuliga lähedal asuvasse Saldanha kaubanduskeskusesse sööma läinud. Suundusime Ellaga ka sinna ning tegime ühe mõnusa sušilantši. Pärast seda läksime Roosi tungival nõudmisel otsima laste seas praegu väga populaarset mullijoogi müügikohta, mis asus Saldanha lähedal. Leidsime selle ning ostsime Roosile selle kaua igatsetud mullijoogi.

Siis veel Corte Ingles'ist läbi. Corte Ingles on mu lemmikkaubamaja juba sellest ajast, kui ma 2003. aastal esimest korda Lissaboni tulin. Armusin sellesse ülikonnas teenindajatega kaubamajja esimesest pilgust. Ta on lihtsalt nii stiilne. Sa ei peagi sealt midagi ostma, juba läbi jalutada on lahe. Kõik teenindajad on ülikonnas ning lisaks on seal veel ka hästi palju turvamehi. Kõik üliviisakad. Vanasti Lissabonis elades (2003-2005) käisin sealt kord nädalas ingliskeelseid ajakirju ostmas. Mul oli siis vähe raha, aga ühe ajakirja jaksasin osta ikka.

Hiljem oleme Innoga aeg-ajalt sealses toiduosakonnas käinud - sealt saab selliseid asju, mida mujal ei müüda, näiteks musta leiba, mille järele mul praegu suur igatsus on. Eile sinna ei läinud, sest meil on veel kodus näkileiba, tellisime seda pakiga Soomest, küll aga põikasin oma sünnipäeva puhul taas läbi vanast tuttavast ajakirjaosakonnast, kust ostsin endale paar uut ajakirja. Siis veel igale lapsele paar mänguasja ja tehtud.

Omale ma sünnipäevakinki ei ostnud ja ütlesin ka ülejäänud pereliikmetele, et ainult omatehtud kingid. Täna hommikul ulataski Roosi mulle mitu karpi omatehtud üllatusi - joonistusi ja muid meisterdusi :D Jõin trepi peal kohvi ja sõin ära kausikese jäätist, vaadates, kuidas päike kõrgel taevas sirab. Idüll.

Kohe kindlasti on see üks mu kõigi aegade paremaid sünnipäevi. Ellake paraneb ning kõik mu pereliikmed on rõõmsad ning rahuolevad. Ei oskagi midagi rohkemat tahta.

Ülal Elluškin arstikabineti ukse taga ning siin lapsed koos issiga Lissaboni mullijoogipoes.

ELLA NÄDAL PÄRAST ÕNNETUST

 

Ja ongi Ella õnnetusest märkamatult nädal möödunud. Operatsioon oli läinud esmaspäeval, 1. mail, ehk täpselt nädal tagasi. 

Täna on väike tibu juba nagu enne õnnetust - reibas ning rõõmus ega püsi pudeliski paigal. Siin siis issiga legodega mängimas. Parema käega veel midagi teha ei saa, kuna see on lahases, aga Ella kasutas ka enne mõlemat kätt, nii vasakut kui paremat, nii et probleemi ei ole. Kõik asjad saavad tehtud ning mängulusti see ei kahanda.

Nüüd siis veel paar päeva antibiootikumi võtta ning 10. mail taas Lissaboni lastehaiglasse kontrolli. Näis, kas saab selle suure lahase väiksema vastu vahetada. Haav ise on paranenud väga ilusti.

Ise olen ka juba mitu ööd korralikult maganud ning reipus hakkab tagasi tulema.

Aitäh kõigile heade soovide ees!

Meelelahutusjuhend: vabaaja artistlik haldamine

Vaba aeg on suurepärane viis stressi maandamiseks ja üldise heaolu parandamiseks. Kui tegeleme vabaaja tegevustega, saame end mõningaks perioodiks lahti ühendada oma igapäevastest kohustustest ja akusid laadida. See võib aidata vähendada stressitaset ja soodustada lõõgastumist. Igapäevased mured jäävad justkui ukse taha, kui inimene valib endale hobi või meelelahutuse, millega vabal ajal tegeleda saab.

Lisaks võib vaba aja tegevustega tegelemine kaasa tuua ka uute meelelahutusvormide arengu. Kui proovime uusi asju ja katsetada erinevaid tegevusi, avame end uutele kogemustele ja vaatenurkadele. See võib viia uute hobide ja huvide avastamiseni, millele me muidu poleks ehk mõelnud.

Üldiselt on vaba aeg meie elu väärtuslik osa, mis võib aidata meil lõõgastuda, vähendada stressi ja avastada uusi meelelahutuse vorme. Olenemata sellest, kas eelistame maalimist, sportimist või hea raamatu lugemist, on vaba aja veetmine töö- ja eraelu tervisliku tasakaalu säilitamise oluline osa.

Kuid tekib siiski küsimus, kas meelelahutust on võimalik maksimaalselt igapäevategevustega kombineerida? Kindlasti. Selleks ei pea suunduma alati kasiino või arkaadiamängude keskusesse, et veeta oma aega mängides. Piisab siiski ka muusikaliste tegevustega tegelemisest, ning vaba aeg saab meelelahutuslikult sisustatud. 

Meelelahutuslikult tuleks ette võtta järgmised eesmärgid:

1. Leidke endale meelepärane vabaaja tegevus – Vaba aeg on lai mõiste, mis hõlmab paljusid erinevaid tegevusi, nagu maalimine, skulptuur, fotograafia, kirjandus, muusika jne. Alustage vabaaja veetmise tegevuse valimisega, mis teile kõige rohkem meeldib. Nii on sul lihtsam selles valdkonnas oma oskusi arendada ja süvendada.

2. Leidke aega vaba aja veetmiseks – kui soovite vabaaja veetmise kunsti omandada, peate selle jaoks ka aega leidma. Leidke oma ajakavast periood, kus saate valitud tegevusele pühenduda. Sõltuvalt teie ajakavast võib see olla nii vähe kui 30 minutit päevas või kuni paar tundi nädalas.

3. Seadke saavutatavad eesmärgid – kui alustate esimest korda vabaaja veetmisega sihikindlikult ning rutiini osana, võib olla ahvatlev seada kõrgeid eesmärke. Siiski on oluline seada saavutatavad eesmärgid, mis aitavad teil oskusi arendada ja motiveerida. Alustage väikeselt ja suurendage edenedes järk-järgult oma eesmärkide suurust.

4. Õppige teistelt – alati on midagi õppida teistelt inimestelt, kes suhtuvad kirglikult samasse vabaaja tegevusse nagu teie. Osalege töötubades, tundides või liituge veebirühmadega, et suhelda teistega, kes jagavad teie huvisid. Saate õppida uusi tehnikaid, saada tagasisidet oma tööle ja jagada ideid teistega.

5. Harjutage regulaarselt – mis tahes oskuse omandamise võti on korrapärane harjutamine. Varu iga päev või nädal aega, et harjutada valitud vabaaja tegevust. Olgu selleks siis kitarri akordide harjutamine või akvarellitehnikate kallal töötamine, regulaarne harjutamine aitab teil arendada oma oskusi ja saada valitud tegevuses paremaks. Öeldakse ju,”Harjutamine teeb meistriks.”

6. Lõbutse ja naudi seda aega – vabaaja veetmise kunsti valdamise kõige olulisem aspekt on nautimine. Ärge võtke ennast liiga tõsiselt ja nautige õppimise ja täiustamise protsessi. Olenemata sellest, kas loote midagi uut või naudite lihtsalt lemmikajaviidet, pidage meeles, et hobid on selleks, et nendega vabal ajal tegeleda.

Vaba aeg ning meelelahutus käivad käsikäes ja neil hetkedel, kus miski ei toimi nii nagu peaks, ei tohiks kindlasti meelt heita. Tehke paus ja tulge probleemi lahendama uuesti vaid siis, kui tunnete et olete selleks valmis. Peale surutud kohustused ei muuda vabaaja veetmist meeldivaks ning põhjustatakse sestap ebavajalikku meelehärmi.

Üldmeelelahutuse pidevalt muutuv maastik: suundumuste ja uuendustega kaasas käimine

Meelelahutustööstus on pidevalt arenev maastik, kus koguaeg kerkib esile uusi trende ja uuendusi. Nende muudatustega sammu pidamine on oluline ettevõtetele ja üksikisikutele, kes soovivad püsida arengust ees ja olla selles dünaamilises tööstusharus asjakohased. Siin on mõned näpunäited, kuidas üldmeelelahutuse pidevalt muutuva maastikuga sammu pidada:

• Olge kursis tööstusuudistega: Üks parimaid viise, kuidas olla kursis üldise meelelahutuse viimaste trendide ja uuendustega, on regulaarselt lugeda valdkonna väljaandeid ja uudisteallikaid. See hõlmab veebisaite, ajaveebe, ajakirju ja sotsiaalmeedia platvorme, mille eesmärgiks on lugejate valgustamine uute ja innovaatiliste teemade suhtes.

• Osalege tööstusüritustel ja konverentsidel: tööstusüritustel ja konverentsidel osalemine on suurepärane viis olla kursis üldise meelelahutuste viimaste arengutega. Need üritused toovad kokku valdkonna juhid, uuendajad ja spetsialistid, et arutada meelelahutustööstuse uusimaid suundumusi, tehnoloogiaid ja strateegiaid.

• Võtke tehnoloogia omaks: Tehnoloogia on meelelahutustööstuse üks suurimaid muutuste käivitajaid. Uusimate tehnoloogiate ja platvormidega kursis olemine on oluline kõigile, kes soovivad selles valdkonnas edu saavutada. See hõlmab selliste uute tehnoloogiate mõistmist nagu virtuaalreaalsus, liitreaalsus ja tehisintellekt, aga ka uusi sisu levitamise platvorme, nagu voogedastusteenused ja sotsiaalmeedia.

• Tarbijatrendide jälgimine: tarbijate käitumise ja eelistuste mõistmine on meelelahutustööstuses ülioluline. Tarbijate suundumusi ja eelistusi jälgides saavad ettevõtted ja üksikisikud olla ajast ees ja kohandada oma pakkumisi vastavalt muutuvatele nõudmistele.

• Tehke koostööd erivaldkonna professionaalidega: koostöö teiste meelelahutustööstuse professionaalidega on tõhus viis kursis püsimiseks ning uute trendide ja uuendustega tutvumiseks. Võrgustike loomisel teiste spetsialistidega saavad üksikisikud oma töö jaoks väärtuslikke teadmisi, ideid ja inspiratsiooni.

Üldiselt on meelelahutustööstuse trendide ja uuendustega kursis püsimine hädavajalik kõigile, kes soovivad sellel dünaamilisel ja pidevalt muutuval maastikul edu saavutada. Neid näpunäiteid järgides ning pidevalt õppides ja kohanedes saavad üksikisikud ja ettevõtted meelelahutustööstuses edu saavutada. Nutz kasiino on Eestis üks neist ettevõtetest, mis sõltub suuresti trendide arengust ning mängijate huvist. Selle kindlustamiseks peetakse au sees erinevate meediate informatsiooni uute trendide kohta. 

Siin on mõned populaarsed meelelahutustööstuse ajaveebid ja uudisteallikad, mis käsitlevad uusi suundumusi ja arenguid:

• Variety: Variety on meelelahutustööstuse juhtiv uudiste ja analüüside allikas, mis hõlmab filme, telesaadet, muusikat ja palju muud. Nad pakuvad igapäevaseid uudiseid, ülevaateid ja uusimate trendide ja arengute funktsioone.

• Hollywood Reporter: Hollywood Reporter on meelelahutustööstuse uudiste lugupeetud allikas, mis hõlmab kõike alates filmidest ja televisioonist kuni muusika ja digitaalse meediani. Nad pakuvad värskeid uudiseid, analüüse ja eksklusiivseid intervjuusid tööstuse siseringi isikutega.

• Deadline: Deadline on meelelahutustööstuse, sealhulgas filmide, televisiooni ja digitaalmeedia uudiste ja analüüside allikas. Need hõlmavad kõike alates uutest projektidest ja castingu teadaannetest kuni kassaaruannete ja reitingute analüüsini.

• IndieWire: IndieWire on populaarne meelelahutustööstuse ajaveeb, mis keskendub sõltumatule ja alternatiivsele filmile ja televisioonile. Need hõlmavad paljusid teemasid, sealhulgas uusi väljaandeid, valdkonna uudiseid ja kriitilist analüüsi.

• Adweek: Adweek hõlmab reklaami ja meelelahutuse ristumiskohta, keskendudes meelelahutustööstuse turundusele ja brändingule. Nad pakuvad põhjalikku analüüsi ja teadmisi viimaste turundusstrateegiate ja suundumuste kohta.

Multimeedia ja sotsiaalmeedia uuendused on üldmeelelahutuse lahutamatu osa. Mida enam keskendutakse aga tehisintelektile, seda enam areneb ka tööstus. Kõik meelelahutustööstusega seotud harud sõltuvad aga suuresti info jagamisest laialdasele publikule. Meediaväljaanded nagu Deadline, Variety ning Adweek võimaldavad levitada infot omaala spetsialistidest kuni tavakodanikuni.

Kuidas jalgpall ja meelelahutus ühendavad fänne kogu maailmas

"Gridiron Glamour" on väljend, mis viitab ameerika jalgpalli (inglise keeles "gridiron football") ja selle seotusele glamuuriga. See võib hõlmata kõike alates glamuursest riietusest, ilusatest staadionitest ja luksuslikest VIP-tsoonidest kuni säravate tähtede ja glamuurse meelelahutusprogrammini.

Paljud NFL-i meeskonnad pakuvad oma fännidele ja VIP-külalistele luksuslikku elamust, mõnedel staadionitel eraldi VIP-tsoonid, kus külalised saavad nautida kõike alates kõrgekvaliteedilisest toidust ja jookidest kuni eksklusiivsete istekohtadeni. Mõnedel meeskondadel on isegi eraldi VIP-sissepääsud ja parkimiskohad. Ekstreemsematest näidetest on isegi kasiinobox (Casino box for VIP).

Ameerika jalgpallist on saanud Ameerika Ühendriikide oluliseim spordiala, millele lisandub ka palju glamuuri ja tähelepanu meedia poolt. NFL-i mängijad on sageli tuntud oma stiilse riietumise ja elustiili poolest, mis on pälvinud ka fännide ja ajakirjade tähelepanu.

Jalgpall ja glamuur on kaasaegses maailmas tihedalt seotud ning paljud tuntud jalgpallurid on muutunud tõelisteks meediaikoonideks ja stiilseteks trendiloojateks. Paljud jalgpallurid kasutavad oma sotsiaalmeedia kanaleid, et näidata oma elustiili, riietumisstiili ja isiklikke hobisid, nagu reisimine ja moe jälgimine. Lisaks on paljud tuntud brändid loonud koostööprojekte jalgpalluritega, et luua ainulaadseid rõivakollektsioone ja turunduskampaaniaid.Jalgpallurid ise on hakanud ka rohkem tähelepanu pöörama oma välimusele ja stiilile. Nad osalevad moesündmustel, teevad koostööd tuntud brändidega ja on muutunud stiilsete trendiloojate ja moeikoonideks. Seda trendi on eriti tugevalt märgata sotsiaalmeedia kanalites, kus jalgpallurid jagavad oma stiilseid rõivaid ja aksessuaare, luues seeläbi uusi moesuundi. 

David Beckham on kindlasti üks neist näidetest, kus mood ja jalgpall on pidevas koostöös. 1990ndate peamine tõmbetegur oli David’i pidev soengustiili muutus ning see meelitas nii fänne kui ka moeaustajaid looma samasid soenguid. Inglismaa üheks peamiseks jalgpallifavoriidiks muutus David Beckham juba 1990ndatel, kui ta alustas mängimist Manchester United’i tiimi koosseisus. Moega on Beckhamil aga kodune liit, sest tema abikaasa Victoria Beckham (Spice Girls- Posh Spice) on moelooja ja ikoon. Beckhamil on ka osake moefirmast Kent & Curwen, kellega koostöös on loodud eraldi rõivabränd.

JALGPALL ON ERALDI MEELELAHUTUSVORM

Jalgpall on muutunud populaarseks meelelahutusvormiks kogu maailmas, kus miljonid fännid on end jälgimas mänge ja oma lemmikmeeskondi ja -mängijaid. Lisaks tegelike mängude põnevusele ja draamale pakub jalgpall ka platvormi mitmesuguste meelelahutuslike tegevuste ja sündmuste jaoks.

Üks populaarsemaid jalgpalli meelelahutuse vorme on poolaja saated. Poolajapauside ajal kostitatakse fänne sageli kuulsate muusikute ja tantsijate etteastega, samuti muude meelelahutustega, nagu akrobaatika, ilutulestik ja valgusshowd. Need saated on loodud selleks, et hoida fännid mängupausi ajal kaasas ja meelelahutuses ning on sageli mängukogemuse tipphetk. Enim populaarne on selline tegevus Ameerika Ühendriikides ja Super Bowl ürituse ajal.

Teine jalgpalli meelelahutuse vorm on mängueelne ja -järgne tegevus. Enne mänge kogunevad fännid sageli parklatele ja muudele staadioni ümbruses asuvatele aladele, et, süüa, grillida, juua ja kaasfännidega suhelda. Pärast mänge peetakse paljudel staadionidel ka järelpidusid, kus fännid saavad jätkata meeskonna võidu tähistamist.

Viimastel aastatel on jalgpallimeeskonnad ja -liigad hakanud uurima ka muid meelelahutusvorme, nagu virtuaalreaalsuse kogemused ja interaktiivsed mängud. Näiteks on mõned meeskonnad loonud virtuaalreaalsuse kogemusi, mis võimaldavad fännidel mängu kogeda mängijate või treenerite vaatenurgast, teised aga interaktiivseid mänge ja võistlusi, milles fännid saavad osaleda enne mängu, mängu ajal või pärast mängu.

Üldiselt käivad jalgpall ja meelelahutus käsikäes ning see sport pakub platvormi mitmesugustele tegevustele ja sündmustele, mis meeldivad igas vanuses ja igas huvides fännidele. Olenemata sellest, kas tegemist on poolaja etenduste, saripidude või virtuaalreaalsuse kogemustega, on fännidel palju võimalusi mängu nautimiseks peale lihtsalt väljakul toimuva tegevuse jälgimise.

MEIL ON PERES NOOR ANDEKAS KUNSTNIK

Roosist on sirgumas noor kunstnik. Ta maalib ja joonistab nii palju, et mul on tegu tema tööde kaustade vahele saamisega ning tal on alati kõrval sketchbook, mida ta hoolsalt täidab. Siin mõned näited tema viimase aja töödest. Ülal linnamaastik öösel ning siin koidiku ajal:

Need siis akvarelltehnikas, siin vildikatega joonistatud pildid (millised nüansid!): 

Maalida meeldis ka mulle, käisin Rakvere kunstiringis ja osalesin isegi 12-aastasena näitusel, aga Roosi on täiesti teine klass. Nii hästi mina joonistada ega maalida ei osanud.

ERINEVUSED EESTI JA PORTUGALI HAIGLASÜSTEEMI VAHEL

NB! Pildil on Juulike!

Kui Eestis käib kõik nagu kellavärk, opid toimud siis, kui sulle öeldakse, siis Portugalis on nõnda, et kui sa ei ole urgente ehk kiireloomuline (kõigepealt on triaaž, kus tehakse kindlaks, kui kiire sinuga on - kas emergencia, muito urgente, urgente, puoco urgente või nao urgente). Ella oli pouco urgente ehk natuke kiireloomuline ning tema triaaživärv oli roheline.

Niisiis tuli temal natuke oodata. Kui 30. aprilli hilisõhtul arvasid arstid, et op toimub 1. mail kella 7-8 ajal hommikul, siis hommikul arvati, et suht ruttu hommikul. No ei toimunud :D Siis arvati, et lõuna paiku, ning lõpuks selgus, et ikkagi alles pärastlõunal. Seega tuli küllaltki kaua oodata, aga häiriv see polnud, sest haiglas oli palju tegevusi.

Ei tea, kuidas on lood Eesti lastehaiglas, aga meie palatis oli seina peal suur laiekraanteler, kust sai vaadata Disney kanali multikaid. Ella on suur Minnie-fänn ja talle meeldis väga. Siis sai aega veeta mängutoas, õed aitasid tilgutiga Ella sinna, ning mänguasju ka palatisse kaasa võtta. Minul oli võimalik käia duši all. Haiglas oli nii kohvik kui restoran, kust ma sain omale süüa osta. Õed lõbustasid sel ajal Ellakest.

Kui kõik kokku võtta, siis mul pole ootamise vastu midagi, kui see tähendab, et sind igal sammul poputatakse ning nunnutatakse. Mäletan, kui pooleteiseaastase Juuliga Tartu lastehaiglas olin. See jääb mulle eluks ajaks meelde. Esiteks juba see, et meid ei lubatud kiirabiautosse, mis Juuli Tartusse viis, vaid pidime Innoga selle sabas sõitma. Portugalis oleks selline asi mõeldamatu.

Kui Tartusse jõudsime, oli Juuli juba juhtmete küljes ning meid võttis vastu kulmu kibrutav ning ääretult külm neuroloog, kes teatas, et ilmselt on lapsel ajuvähk. Sain täieliku psühhotrauma. Rääkimata sellest, et lapsel polnud mingit ajuvähki. Lapsel olI Angelmani sündroom. Üllatas, et diagnoose pannakse näkku vaadates.

Siis veel see, et mind ei tahetud lubada Juuli kõrval ööd veeta. Tema voodikese kõrval oli tool, mis pidi kuuluma valveõele. Mina pidanuks suunduma vanematele mõeldud palatisse magama. Mind see muidugi ei huvitanud, istusin toolile ja ütlesin, et oma lapse kõrvalt ei lahku. Õde torises, aga mis ta teha sai. Portugalis oleks selline asi jälle mõeldamatu, vanemale on lapse voodi kõrval mugav lamamistool.

Siis äge ravimite peale pressimine, tänitamine rinnaga toitmise pärast ning seest õõnsaks võttev külmus. Mitte grammi võrragi sõbralikkust. Lihtsat inimlikkust.

Ehk siis need kaks kogemust olid kui öö ja päev. Ma olen valmis uskuma, et see ei ole nii kõikjal Eestis, aga kui Eestis on pigem nõnda, et vahel sa kohtad meditsiinisüsteemis sõbralikkust ka, siis Portugalis on nõnda, et võib-olla õnnestub mõnel harva ka ebasõbraliku arstiga kokku saada. Minul pole nõnda juhtunud.

Pildil Tartu lastehaiglast pärast nädalapikkust seesviibimist koju lastud Juulike (issi tuli meile Tartusse järele), kel polnud mitte ajuvähk, vaid Angelmani sündroom.

VIIS PÄEVA PÄRAST OPPI

 Siin siis kaks rõõmsat õekest täna lõuna paiku Lissaboni kaubanduskeskuses El Corte Ingles :D Legonurgas, kus me alati käime, kui sinna satume. 

Ja täna oli põhjust minna, sest vapper kahene Ellake ärkas hommikul vara, et saaksime siit Hispaaniast varakult Portugali pealinna poole teele asuda. Kuna sõit kestab ligemale kolm tundi, siis ärkasime juba kell seitse. Lapsed autosse ning teele!

Kõigepealt oli Ellakesel Dona Estefania haigla vastuvõtukeskuses haava ülevaatus, puhastamine ning uus sidumine. Alguses ta kartis hirmsasti, kuna viimati ju surgiti haavas ja see oli päris valus, aga kui arstitädi talle multikad pani (Portugali lastehaiglates on vist igas kabinetis telekas :D), oli ta juba üpris koostööaldis. 

Hurraa, selgus, et haav on ilusti paranenud ning arstid ütlesid selle kohta "very nice." Super, ma olin nii mures - no ma olen paniköör ka :D 

Seejärel saadeti meid haigla rehabilitatsiooniosakonda, kus sealsed tädid Ella käe samuti üle vaatasid. Tundus, et ka nemad jäid rahule.
Järgmised visiidid - uud sidumine ning uus rehabilitatsioon - on meil siis viie päeva pärast, 10. mail. Siis tuleb jälle Lissaboni sõita.
Lapsed ootavad seda juba innukalt, kuna loomulikult lubavad emme ja issi Ellal ja Roosil sellise kohutava läbielamise peale kaubamajast palju mänguasju osta. Nagu täna :D 

Aga las olla, Ella on selle kuhjaga ära teeninud. Ta on tõesti tubli ja oleks võinud palju hullemini minna. Ta on terve ja see on kõige tähtsam.

Nägime vastuvõtukeskuses ka seda poissi, kes oli koos oma emaga meiega ühes palatis. Nood tulid kohe Ellat tervitama - Portugalis on nõnda, et kui korra koos, siis alati sõbrad :D Ella kohe lehvitama: "Hi!" Ta ütleb nüüd siin kõigile rõõmsalt "Hi!" ja saadab oma väikese käega võluvalt õhusuudlusi - kuna haigla õed teda ennast kogu aeg niimoodi tervitasid ja talle õhusuudlusi saatsid :D

Ühesõnaga, tore päev oli! Väsitav, kuna vastuvõttu tuli oodata pea kaks tundi, aga sellest polnud midagi, kuna arstide ja õdede ülevoolav sõbralikkus korvas kõik. Best day ever, olid lapsed ühel nõul. 

Tore, kui ka haiglaskäik võib olla best day ever!

Siin Ella pärast arstivisiite Corte Ingles'is kuhjaga ära teenitud jäätist söömas: 

VEEL ÜKS PILDIKE PARANEVAST ELLAKESEST

Siin meie pesamuna täna hommikul aias, tema kojutuleku auks õide puhkenud lillepõõsa ees :) 

Siin lillepõõsas lähemalt: 

KOLM PÄEVA PÄRAST OPPI

Nonii, siin on meie väike armas Ellake siis täna - aias koos issiga päikest nautimas. Väljas on 23 kraadi ning päike soojendab mõnusalt. Käeke on lahases ja tuleb veel kuus päeva antibiootikumi võtta, aga tuju on hea. Ka uni on hea, Ella magas terve öö norinal, ning samuti isu. Tahaks juba õega ringi joosta, aga peab olema ettevaatlik, et käele liiga ei tee.

Nüüd siis puhkame ning taastume. Homme läheme Lissaboni lahast vahetama ning 10. mail kontrolli. Siis otsustatakse, milline on edasine raviplaan. Kas on vaja teraapias käia või mitte.

Ellu ise räägib, et doktor tegi tema käe korda ning et tal on nüüd parem. On kuidagi palju asjalikuma ning tähtsama olekuga :D

KAKS PÄEVA PÄRAST ELLAKESE OPPI

Siin siis Ellakesele opijärgsel lõunal Lissaboni Dona Estefania haigla poolt serveeritud eine. Puudu on ainult sai, mille järele Ella esmajärjekorras haaras. Aga muidu on kandikul siis lasanje, juurviljasupp, õun ning kauss rohelise salatiga. Ei mingeid piimatooteid. Enne seda toodi veel mahla ning hommikul magusat putru. 

Ellale maitses kõige rohkem sai, mille ta sõi ära tervenisti. Salatiit mugis ta ka kahe suupoolega ja lasanjest võttis mitu suutäit. Õunast sõi ära ühe kolmandiku. 

Isu oli lapsel hea. Pärast oppi tahtis ta ainult rinnapiima ja Portugali arstid kiitsid, et väga hea, et laps veel piima saab, kuna ema rinnapiim aitab lapsel pärast operatsiooni paremini taastuda.
Naljakas - kui ma Juuliga Tartu lastehaiglas olin, Juuli oli siis pooleteisene ning tal olid krambid, siis vaatasid arstid viltu, et "juba pooleteiseaastane" veel piima saab. Ella on aga varsti kolmene :D Selline erinevus siis Eesti ning Portugali arstide vahel. 

Täna, kaks päeva pärast oppi, tunneb Ellake end juba väga hästi -jaksab isegi joosta ningt mängida. Enne magamaminekut andsime talle antibiootikumi, mida ta peab võtma kaheksa päeva, siis rinnapiima peale ning tibu jäi norinal magama. Valuvaigistit ei olnud tarvis anda, sest Ella käsi ei valutanud. 

Ise sain ka hästi magada. Oma voodi on ikka teine tera võrreldes haigla lamamistooliga :D Söönud polnud ma ka kaks päeva midagi, kui välja arvata kaks haigla kohvikust ostetud pastel de natat ning kaks pastel de bacalhaod. Inno oli ostnud koju terve laari sushit. See oli küll väga hea! 

PÄRAST ELLAKESE OPPI

See pilt on siis tehtud meie väikesest kaheaastasest Ellast eile hommikul Lissaboni Dona Estefania haigla palatis, öö pärast operatsiooni.Mis siis juhtus? Juhtus see, et pisike piiga üritas õe klaasist juua, aga komistas koos klaasiga ning kukkus klaasile otsa nõnda õnnetult, et see vigastas tema rannet. Haav oli päris suur, umbes mu väikese küüne pikkune, ning kuna tuli ka verd, siis otsustasime pärast haava kinni sidumist kindluse mõttes Portalegre haiglasse kontrolli kihutada. Suure ähmiga jäid isegi Ella kingad maha.

Portalegresse jõudes selgus haava uuesti lahti tehes, et verejooks on peatunud, kuid sealsed arstid arvasid, et Ellal võib olla närvivigastus ning ta vajab plastilist kirurgiat. Kuna nemad seda seal ei tee, siis saadeti meid edasi Lissaboni. Haigla organiseeris transpordi ning meie Ellaga sõitsime Portugali pealinna. Inno koos Roosi ja Juuliga sõitis tagasi koju, kus jäi närviliselt uudiseid ootama.

Siinkohal pean ütlema paar sõna selle toreda mehe kohta, kes meid Lissaboni kohale viis. Ta küll ei osanud inglise keelt, aga sai minu jutust aru, ning tegi meie heaks absoluutselt kõik, mis tema võimuses ning rohkemgi veel. Aitas Ellat süles tassida, registreeris meid minu eest haiglasse sisse, lõbustas Ellat, rääkis arstile, mis meil juhtus, ja nõnda edasi.

Kohapeal selgus, et Ellale siiski kohaliku tuimestusega operatsiooni teha ei saa, kuna temavanuse tegelase käsi on nii pisike, et on võimatu näha, mis seal on. Lisaks kisas Ella ka nagu ratta peal, kuna talle ei meeldinud, et tema käe kallal surgiti. Arstid otsustasid, et jätavad meid ööseks sisse ning teevad Ellale hommikul narkoosi all operatsiooni. Avavad vajadusel haava veidi rohkem, et näha, mis seal on. Kas on närvivigastus või mitte. Raske südamega olin nõus ning meid Portalegresse tagasi viima pidanud härrasmees sõitis minema. Kell oli juba ühe ligi öösel ning helistasin Innole, kes kodus uudiseid ootas, et ta ei peagi meile Portalegresse järele tulema. Roosi ja Juuli juba magasid.

Ses mõttes super Portugalis, et sind viiakse ja tuuakse haigla transpordiga, kuhu vaja, sa ei pea ise kuhugile sõitma. Muidu oleks Inno pidanud meid Lissaboni viima ning pärast öösel tagasi sõitma.
Kuna oli narkoosiga op, siis ei tohtinud Ella enne seda kuus tundi midagi süüa ega juua. Huvitaval kombel tohtis ta aga juua rinnapiima - seda tohib lapsele anda neli tundi enne operatsiooni, nagu meid palatisse sisse kirjutanud tore hispaanlasest "nurse" Juan lahkesti selgitas. Ja nii pugis Ella endal enne magamaminekut kõhu punni ning sai veel ka öösel kella nelja paiku rinda. Pärast seda jäi ta - tilguti külge ühendatuna - oma voodikeses norinal magama.

Hommikul anti meile teada, et kuna Ella operatsioon pole väga "urgent," siis võetakse teised, kel kiirem, enne ette ning meie suundusime aega veetma mängutuppa, kus oli igasuguseid lahedaid mänguasju ning lademetes raamatuid. Opisaali sõidutati Ellake üleeile kella nelja ajal. Enne seda selgitasid arstid mulle kõike väga põhjalikult, olles valmis kannatlikult vastama mu ligemale sajale küsimusele narkoosi ning operatsiooni üksikasjade kohta.

Portugali arstide kohta peab ütlema, et nad on ülisõbralikud ning suhtuvad sinusse nagu hättasattunud sõbrasse. Mitte ükski küsimus ei ole liiga rumal ning sinu aitamiseks tehakse kõik endast olenev. Sinna juurde käib muidugi ka väikese patsiendi kõikvõimalik nunnutamine ning lõbustamine, millest ei väsi arstid ega õed ning isegi mitte haigla koristajad mitte kunagi. Ellast sai hetkega haigla staar. Õed kuulasid vaimustusega, kuidas väike Ella, endal tilguti küljes, neile "ABC" laulu laulis, üteldes kõik tähed õiges järjekorras, ning mängisid temaga igal vabal hetkel.

Op ise kestis kaks tundi ning kirurg Maria tuli mulle esimesel võimalusel selgitama, et Ella haava avades selgus, et klaas oli ta käe närvi läbi lõiganud ning see mõjutab tema kahe keskmise sõrme tundlikkust. Kuna me aga kohe reageerisime ning operatsiooni sai teha sisuliselt kohe, siis paraneb Ella täielikult. Hurraa! Huvitaval kombel pidi selliste juhtumitega sageli olema nii, et vanemad tulevad lapsega haiglasse alles nädala pärast, kui lapse käsi enam hästi ei liigu, siis aga on juba raske või võimatu närvi ära parandada.

Ella käe närv parandati niisiis ära ning nüüd on väike käeke lahases. Reedel läheme taas Lissaboni sidet vahetama ning siis 10. mail veel järelkontrolli. Sidet peab Ella kandma kuus nädalat.

Muidu on temaga kõik korras. Eile tõi haigla transamees meid tagasi Portalegresse, kus toimus Ellakese südamlik taaskohtumine issi ja õekestega. Roosi oli ostnud Ellale vahepeal terve kotitäie mänguasju ja praegu on pisike piiga üliõnnelikult kodus.

Nii et läks hästi. Aga jätke siis ka meelde, et kui laps kätte lõikab, siis parem on alati KOHE haiglasse kontrolli minna. Isegi siis, kui verejooks peatub. Sest teie ise ei näe, kas närv on vigastatud või mitte, küll oskavad seda öelda arstid.

Minul on aga totaalne pingelangus. Olen kaks ööd järjest üleval olnud. Sain küll Ella voodi kõrval lamamistoolis pikutada, aga und ei tulnud, sest muretsesin Ella pärast. Õed olid maailma parimad - valvasid Ellat, kui ma duši all käisin ja tõid meile süüa. Vaimset väsimust seepärast polegi, ainult füüsiline. Kui sul on haiglas olles kogu aeg tunne, nagu su ümber oleksid parimad sõbrad, siis see on hoopis teistsugune tunne, kui kõrgi ning kättesaamatu meedikuga suhelda. Või noh, muidugi on ka Portugali arstid meedikud, aga nad ei käitu nagu meedikud. Nad tulevad ja istuvad su kõrvale, lohutavad, julgustavad, selgitavad - nii kaua kui vaja. See jätab hinge nii hea tunde.

Nii hea on kodus olla ja lõpuks oma voodis pikutada! Ella on okei ja temaga saab kõik korda. See on kõige tähtsam.

Ülal meie murumuna opijärgsel hommikul haigla palatis saia mugimas ning siin mõned hetked enne oppi haigla mängutoas mängimas. Õed aitasid koos tilgutiga sinna liigutada.