neljapäev, 18. jaanuar 2018

Inno mure Eesti pärast - vaja oleks riigireformi, mis on reform

Eesti praegune olukord.

Mind paneb Eesti puhul muretsema asjaolu, et eestlaste endi säästud, see on pensionifondide raha viiakse Eestist välja. See näitab, et eestlastel endil pole Eesti majandusse usku.

Pensionifondid on muidugi vaid üks tegur ja indikaator, aga nende maht ligi 4 miljardit eurot on küllalt suur Eesti mõistes.

Fondiraha väljavool näitab, et majanduslikus mõttes Eesti põleb. Nüüd üritatakse seda tulekahju lappida mingite kaltsudega, et see tuli eriti välja ei paistaks, aga maja põleb edasi. Et põleng kustutada, tuleks riigi kulutusi ja makse kõvasti vähendada, aga keegi seda teha ei julge. Seni on kärbitud vaid kosmeetiliselt, ja küllalt ebaeetiliselt, see tähendab erivajadustega inimestele mõeldud toetuste kärpimist ning maapiirkondade väljasuretamist. Saadud võit on marginaalne, kuna Eestis on sotsiaaltoetused niigi Euroopa madalaimad ja maapiirkonnad vaesed - kus midagi pole, sealt ei saa ka midagi võtta. Samas on tõusnud kõrgustesse kõikvõimalike ametnike palgad, kelle põhitöö on paberite liigutamine ühest hunnikust teise, maksude administreerimine jms.

Tegelikult tuleks kärpida tervet riiki, vähendada neid paberite liigutajaid, ja unustada ära see jutt, et oma riik ongi kallis pidada. Ei pea olema kallis, kui oskuslikult teha. Eriti veel IT-ajastul. Ja mis peamine, lõputu maksustamine ei vii pikas perspektiivis kuhugi, eriti Eesti puhul, mis on vaene. See on vaesuse ühest taskust teise tõstmine, mis ei anna midagi juurde. Maksustamine annab efekti ainult mõnes rikkas riigis, kus pole 200 aastat olnud õiget sõda ja kus inimestel on raha ning vara, et makse maksta. Eestis kannatavad vaesuse ringitõstmise tõttu kõik, kaasa arvatud näiteks riigikaitse, mis sõltub otseselt majanduse arengust, sest riigikaitsekulud on seotud protsendiga SKP-st. Kui SKP püsib madal, püsivad ka kaitsekulutused madalad - nii lihtne see ongi. Eesti pole saanud osta tanke, sest SKP seisis ligi 10 aastat paigal. Ja vastupidi, kui makse alandada, siis kasvab majandus ja saab kasvada ka kaitse-eelarve. See tundub pealtnäha uskumatu asi, aga nii see on.

Mis aga Eesti jaoks peamine - Eesti-suguses väikses riigis saab majandus kasvada ainult ja ainult läbi ekspordi, sest siseturg praktiliselt puudub. Eksport on aga otseses sõltuvuses investeeringutest. Kui aga Eestis pole oma majandusse usku, nii et isegi oma inimeste pensioniraha investeeritakse mujale, siis mis me räägime teistest riikidest pärit investeeringutest. Kui oma inimestel pole Eestisse usku, siis pole seda teistel.

Üks on selge - usk tuleb taastada ja tulekahju kustutada. Seda saab teha ainult läbi karmide maksukärbete, millega peavad kaasnema kärped kulutustes. Eesti tee rikkusele on läbi riigi õhemaks lihvimise - muud varianti lihtsalt pole. Vastasel korral ootab Eestit ees Ukraina saatus - see on üsna kindel. Ja sellist tulevikku, mu sõbrad, ei soovi ma isegi vaenlasele.

Üks asi veel: Eesti jookseb tühjaks, sest inimestel pole kuskil elada. Selle välistamiseks ja inimeste tagasi toomiseks tuleks käivitada üle-Eestiline elamuehitusprogramm, mida on võimalik rahastada laenuga. Euroopast lausa pakutakse raha 0-intressiga. Kui soomlased seda teevad ja seeläbi omale eestlasi elama meelitavad ja majandust arendavad, siis miks ei võiks Eesti sedasama teha, et oma inimesed tagasi tuua? Kui samal ajal majandus kasvab ja raha juurde tuleb, pole laenude tagasimaksmine mingi probleem. Eestlased ei saa jääda igaveseks amortiseerunud pindadele virelema - see oleks kuritegu tulevaste põlvede, laste suhtes. Tuletan meelde, et 1980ndate lõpus, mil Eesti iive lakke kerkis ja oli kaks korda kõrgem kui praegu, oli käimas elamuprogramm, kus igale perele ehitati uus korter. Ja see mõjus, isegi nõuka ajal. Mõjus nii, et hakati laulma, kuidas maa tuleb täita lastega. Eesti on nüüd vaba ise tegema ja otsustama: tehkem siis nii, et lauluisu tagasi tuleks!

Sellisena kujutati elu aastal 2018 ette aastal 1918


Päris meeleolukas, kas pole. Vaala-buss. :)

Toomil on õigus: Euroopa Liit meenutab üha rohkem Nõukogude Liitu

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Tegelikult on Jana Toomil õigus: Euroopa Liit meenutab üha rohkem Nõukogude Liitu. Ja seda mitte viimasel ajal, vaid juba üsna pikka aega.

Euroopa Liit seda muidugi ei tunnista, kuna neid, kes mäletavad või teavad, milline oli tegelik elu NLiidus, on Euroopas väga väike hulk. Vähesed teavad, milline nägi see „kurjuse impeerium” välja seestpoolt, ja tõtt-öelda üsna sarnane sellega, milline on praegune Euroopa Liit. Kus kusagilt keskusest surutakse väikse kliki poolt, keda keegi pole kunagi valinud, miljonitele inimestele peale „õigeid mõtteid” ning siis presenteeritakse seda kui rahva tahet. Euroopa Liidu traagika on see, et nõnda on võimalik inimesi lollitada lühikest aega, aga mitte igavesti. NLiidus saadi sellest lõpuks aru ja see viis liidu hukuni. Sarnaselt NLiiduga on ELiit rong, mis sõidab kuristikku. Erinevalt NLiidust on aga Euroopa Liidust võimalik õnneks enne õudset lõppu välja astuda ja seda juba tehakse või vähemalt kavandatakse seda.

Ja siis räägitakse, et Eestis on inimesed kõige tähtsamad. Kus nad siis on?!

Väljavõte Delfi veebist.

Ausalt öeldes vanduma ajab see Estonian Airi ja Nordica asi. See on ühelt poolt näide, kui palju, või õigemini kui vähe Eestis oma inimestest hoolitakse. Transpordiettevõte on ju eelkõige teenus inimestelt inimestele, see pole lihtsalt Brüsseli ametnike jaoks odav riigi-tuk-tuk (või on?!), aga suhtumine on küll selline, et hoia ja keela.

Teiselt poolt käitub riik ise, või õigem oleks öelda, et teatud ametnikud käituvad ettevõtjana nagu viimased rullnokad ja pätid, ning siis eeldatakse, et ülejäänud ettevõtjad oleksid ausad. Ausalt, paha hakkab, kui seda kõike vaadata ja kuulata. Tekib tahtmine Eestist emigreeruda - peale kõike seda, mis juba nähtud. Tekib jõuetuse tunne, kui näed, et midagi ei muutu, või läheb ainult hullemaks. Selle peale muidugi öeldakse Eestis, et oma arvamuse võid pista sinnasamusesse, selle pärast keegi midagi muutma ei hakka, ja üldse, kui emigreeruda tahad, siis head teed sul minna.

Üha enam saab selgeks, et inimesi pole Eestile vaja, see on lihtsalt ühe hämara seltskonna projekt, et mõnusalt ära elada, umbes nagu Ukraina või Põhja-Korea. Tänu Soome lähedusele on majandus enam-vähem korras, aga muidu ei erineks Eesti millegi poolest Ukrainast.

Ning sellise suhtumise tõttu polegi loota, et sellest Nordicast mingit asja saab. Sest keegi ei jõua sellist nõmedat teenust rahva raha eest lõputult üleval pidada.

Lühikirjeldus sellest, kuidas Eestit tegelikult ei huvita IT

Eestis räägitakse, kui oluline on IT, aga tegelikult on need ainult sõnad. IT ala ei huvita tegelikult eriti kedagi, seda näitab hästi ID-kaardi jamade ajal avalikkusse lekkinud siseinfo otsustajate tegelike teadmiste ja huvide kohta. IT on Eestis lihtsalt asi, millega poliitikud armastavad rahvusvahelisel areenil uhkustada, aga tegelikku huvi või sisu ei ole.

Võtame sellise lihtsa asja nagu IT koolitus. Eestis räägitakse, kui oluline see on ja sinna pumbatavatest rahadest. Töötukassa pakkus võimalust osaleda IT-koolituse programmis Vali-IT, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Ehk siis Euroopa Liidu raha. Võtsin ühendust ja soovisin osaleda. Selleks aga pidi minema testi tegema NB! Tallinnasse. Ehk siis Võrust Eesti teise otsa, 250 km kaugusele. Keegi seda kinni ei maksnud - ise pidi ostma pileti. Lihtsalt selleks, et teha ära ühes Tallinna vanalinna arvutiklassis üks väike arvutitest ja 15 min vestelda.

Testi tegin ära ja sain positiivse tulemuse. Edasi oli vestlus ja sealt tuli välja, mullegi üllatusena, et IT-spetsialiste vajatakse ainult Tallinnas, muu Eesti on IT koha pealt tume maa ning seetõttu toimub koolitus ainult Tallinnas ja praktika samuti Tallinnas ning edasi on võimalik töötada ainult Tallinna ettevõttes. Kui tahad omaette kuskil metsa sees töötada, siis tuleb enne seda Tallinna firmas 7-8 aastat  kella 9-17 kontoritööd teha ja ennast tõestada, või umbes nii.

Kuivõrd see Euroopa Liidu maksumaksja poolt kinni makstud koolitus toimub AINULT Tallinnas, siis tuleb ise leida 3,5 kuuks Tallinna elamine, mida keegi kinni ei maksa. Ja koolitus pole mingi väike kursus nädalavahetustel või õhtuti, vaid igal tööpäeval tihe programm hommikust õhtuni higistamist. Nõnda 3,5 kuud järjest.

Mis oli minu jaoks ausalt öeldes kerge šokk, sest ma sain aru, et IT on just selline valdkond, kus saab töötada eemalt, võrgus ning kus on vaja loomingulist keskkonda, näiteks Lõuna-Eesti kaunite kuplite vahel. Ja kus saab töötada paindliku graafiku alusel. Vähemalt Soomes on see nii, kus IT-töökohad on üle maa laiali. Kadunud IT-guru Steve Jobs ütles, et kood on kunst, looming, aga tuleb välja, et tegelikkus on kaugel sellest - see on tuim nühkimine kahekast viieni mingis Tallinna kiviaguli umbses kontoris.

Ja mis ma veel kuulsin. Kui lootsin, et IT-spetsialistide palgad on ikka vähemalt keskmine ja üle selle, siis Vali-IT programmis osalenutele (pärast mitu kuud kestvat praktikat ettevõttes) pakuti miinimumpalka.

See näitab, kui vähe tegelikkuses Eestis hoolitakse IT-st. Ja ma ütlen ausalt: kogus see Eesti IT on üks tühi kest, seetõttu pole Eesti projektid mujal maailmas kuhugi jõudnud, sest need pole muud kui bluff. Seda näitab hästi ID-kaardi jama, või õigemini suur saamatus ja asjatundmatus, mis kogu seda asja saatis. Eesti e-teenused jooksevad pidevalt umbe ja pole mõeldud inimeste jaoks, nagu näitas hästi Heidit Kaio kolgata tee e-ehitisregistri kasutamisel.

Kui vaatan, mis mujal toimub, siis ausalt - Eesti mahajäämus on juba päris suur. Eesti küll alustas kiiresti, kuna varem valitses tühjus, aga saamatuse ja asjatundmatuse, ehk siis vähese hariduse ja koolituse tõttu on mahajäämus suur. Ja koolitust, nagu välja tuleb, sisuliselt ei pakutagi.

Imetamine on hariduslik küsimus

Soomes imetavad rohkem haritumad emad, väljavõte eestinen.fi veebist.

Miks läheb haritud naiste lastel paremini? Üks põhjus võib olla selles, et haritumad emad imetavad oma lapsi rohkem. Imetamine aga mõjutab lapse arengut. Näiteks, nagu vahendab eestinen.fi, annab Soomes 80 protsenti kõrgharidusega emadest lastele rinda 6 kuud või kauem. Väiksema haridusega emadest teeb seda vaid 20 protsenti.

Ehk siis: imetamine on hariduslik küsimus. Üks põhjus, miks parema haridusega emade lapsed on edukamad tuleb osaliselt sellest, et lapsed saavad kauem rinda. Nüüd proovitakse Soomes hakata seda vahet vähendama selgitustööga, mis on suunatud just madalama haridusega emadele.

kolmapäev, 17. jaanuar 2018

Kapitalil on kodumaa - Apple saadab välisriikidest 38 miljardit eurot USA-sse



Ainult lollid eestlased on need, kes oma raha välismaale viivad. Isegi Eesti pensionifondide raha viiakse mujale. Pole siis ime, et hea palgaga töökohad luuakse mujal.

Kas Sass Henno on tegelikult naine?

Nagu kaks tilka vett: Sass Henno ja Kersti Kaljulaid, väljavõte Õhtulehe veebist.

Vaatasin täna Õhtulehest pilte ja tekkis küsimus, et kas Sass Henno, või see isik, kes selle nime all esineb, et kas ta on tegelikult naine. Sest ta näeb välja täpselt nagu Kersti Kaljulaid, kes on teadaolevalt naine.

teisipäev, 16. jaanuar 2018

Tubli, Urmas Reinsalu! Anonüümsed kaebajad väärivad ülimat põlgust

Ka mina leian, et Urmas Reinsalu käitus Tiit Ojasood kaitstes õieti. Väljend „kanakarja kambakas” on samuti õige, sest Ojasoo süüdistajad on käitunud kui kaagutavad kanad - arutult ja loo sisusse süvenemata.

Ojasoo ühe intsidendi põhjal vägivallatsejaks tituleerimine on sääsest elevandi tegemise õpikunäide. Ühes demokraatlikus riigis ei saa olla nii, et näitan kellegi pihta näpuga ja ise plagan põõsa taha. Kui sa kedagi süüdistad, siis tuleb seda teha oma nime all ja rääkida ära, nagu asi oli. Oma nime all. Muidu läheme tagasi sellesse aega, kus kohut peeti kardina taga ja timukal oli kaetud nägu, et teda ära ei tuntaks.

Kuna see konkreetne noor näitlejanna aga oma nimega välja tulla ei tahtnud, siis on tema Ojasoo vastased süüdistused ümmargune null, mida mitte keegi ei peaks tõsiselt võtma. Ja ta ise väärib samasugust põlgust nagu üks anonüümne kommentaator, kes teise inimese nurga tagant solgiga üle valab.

Kiitus Urmas Reinsalule, kel jätkus julgust Tiit Ojasoo kaitseks välja astuda. Minu isa saadeti anonüümse kaebaja pärast kaheksaks aastaks Siberisse ja mina selliseid aegu tagasi ei taha. Anonüümsed kaebused tuleks tähelepanuta jätta ning anonüümseks jääda soovivad kaebajad välja naerda.

Kui tahad kedagi milleski süüdistada, siis tee seda oma nime all. Sirge seljaga. Ainult nii väärid austust. Vastasel juhul pane oma suu kinni ja roni oma urgu tagasi.

Vau! Keegi asutus lõpuks meeste kaitseks välja

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Urmas Reinsalu on esimene poliitik Eestis, kes julgeb meeste kaitseks välja astuda. Vau!

Ma ilmselt ei eksi, kui ütlen, et mehi on Eestis viimased kümme aastat jõhkralt kotitud. Ja keegi pole julgenud mehi kaitsta. Kõikides suhteprobleemides ja laste hooldust puudutavates küsimustes on mehed olnud ühemõtteliselt need halvad, keda on tümitatud riiklikul tasemel.

Ehk hakkab jää lõpuks liikuma. Elu pole kunagi must-valge ja kõik pole kuld, mis hiilgab.

See ei tähenda, et vägivald oleks õigustatud, aga kui juba võrdsus, siis peab see kehtima kõigi suhtes. Mitte nagu nõuka ajal, kus kõik olid jutu järgi võrdsed, aga mõned olid ikka võrdsemad.

Või mis?!

esmaspäev, 15. jaanuar 2018

Seksikaima naispoliitiku valimisel on läinud ülivõimsalt juhtima Kaja Kallas!

Reformierakonna uuel võimalikul esinaisel Kaja Kallasel on vist palju fänne, sest tema poolt on hääletatud juba 51 korda (!!!). Teised kandidaadid jäävad temast ikka väga kaugele maha. Lähimatel konkurentidel Olga Ivanoval ja Oudekki Loonel (mõlemad Keskerakond) on kummalgi ainult 5 häält! Ülejäänutest ma parem ei räägigi.

Nii et erakonnad, pange oma hääletusmasinad tööle! Teie naiste au on hädaohus, kui Kaja nii pika puuga ära paneb! :D

Pilte jaanuarikuisest Lissabonist :)

Kui 2016. aasta jaanuari algus oli Lissabonis veel päris jahe, siis lõpu poole läks juba väga soojaks - 23. jaanuaril oli juba 23 kraadi sooja :). Jälgime ka nüüd Portugali ilma pidevalt ning praegu rõõmustamiseks põhjust pole - täna on ainult 13 kraadi. Aga neljapäeval on juba 17 ning siis jääb 16-15 kraadi peale. Kevad hakkab tasapisi lähemale liikuma :). Siin aga mõned pildid kahe aasta tagusest ajast:



Jaanuari keskpaik oli veel üpris jahedapoolne. Mul on sukad jalas :) Pilt on tehtud teel Praca do Comerciole :).



Lullu! :)



Rua Augusta, Lissabon. Meie tavaline jalutamise tänav jaanuari keskpaigas.



Aastane Roosike meie lemmikrestorani uksel. Seljas Lissabonist ostetud riided ja saapad :)



23. jaanuaril läks korraga soojaks ja Inno oli üliõnnelik. Tegime Praca do Comerciol selfi.



Pärast jalutasime Rua da Liberdadel. Ohh, kui mõnus see oli! :)

Miks, jumala pärast, ei küsi Eesti riik Euroopa Liidult abi?????

Erivajadustega lastele peavad olema tagatud kõik samad õigused ja võimalused, mis tavalistele lastele. Väljavõte Soome terviseameti veebist.

Vaatasin täna AK Nädala saadet ETV pealt erivajadustega laste olukorrast Eestis ja pidin pikali kukkuma: sotsiaalministeeriumi ametnik Signe Riisalo soovitab erivajadustega vanematele tõsimeeli oma laps ära anda, kuna riik ei suuda lapsi piisavalt toetada ja lastele erivahendeid soetada.

Ma arvasin, et sotsiaalne darvinism on Eestis vaid eriti küüniliste kaabakate mõtteviis, aga et seda mõtteviisi esindab valitsusasutus - no see on uus teadmine. Eesti on samas liitunud kõigi samade lapsi ja erivajadustega inimesi puudutavate lepega, mille alusel PEAVAD erivajadustega lastele olema TAGATUD kõik võimalused, mis tavalastele. Ja NB! See ei tähenda, et erivajadustega laste niigi kurnatud vanemaid sunnitakse kõiki neid võimalusi tagama, nagu Eestis on olnud kombeks. See tähendab eelkõige riigi poolseid hooldajatoetusi vanematele, abivahendite soetamist, tugiisikute palkamist. Selleks, et lapsel oleks võimalus kasvada koos vanematega, nii nagu kõigil teistel lastel. Laps peab saama võimaluse elada oma pere keskel nii nagu iga teine laps ja viisil, et see ei koormaks vanemaid. Näiteks Soomes ehitatakse sellistele peredele eraldi korterid, kus on kaldteed ja liftid ning rohkem ruumi erivahendite, nagu kärude jaoks. NB! See on elementaarne! Lisaks makstakse kinni laste eritoit. Eesti on endale võtnud samasuguse kohustuse. Mida lihtsalt ei täideta, põhjusel, et erivajadustega laste vanemad on kurnatud ja ei suuda enda ja oma laste õiguste eest seista. Omamoodi nali on see, et Eesti trügib juba ÜRO julgeolekunõukokku - endal püksiperse sitane ja paljas ning tahab hakata teisi õpetama.

On loomulik, et vanemad ei pea end erivajadustega last hooldades rihmaks pingutama - selleks tuleb luua võimalused, nii nagu iga kodanik ei hakka hommikul ise maanteid oma labidaga lahti lükkama või otsast ühiskondlikke hooneid ehitama - selleks on loodud vastavad rutiinid ja institutsioonid. Eestis aga sunnitakse erivajadustega laste vanemaid, piltlikult öeldes, iga päev ise maanteid puhastama ja ministeeriumihooneid ehitama - sellega vilistatakse kõigi nende lepete ja konventsioonide peale, millega Eesti liitunud on. Tegelikult on neile lepetele vilistatud muidugi juba aastaid, ja erivajadustega laste vanemad ning eriti erivajadustega lapsed ise on jäetud täiesti saatuse hooleks - lihtsalt nüüd on hakanud vanemad rohkem häält tegema, kuna neilt on hakatud niigi nappe toetusi kärpima.

Üks asi on veel imelik - kui Eestil pole raha, et oma kohustusi täita, siis tuleks abi küsida. Sõjalist abi kõlbab Eestil küsida, aga erivajadustega laste jaoks ei kõlba. Millest see tuleb? Soome riik küsib Euroopa Liidult abi iga väiksemagi asja puhul, näiteks koondatud töötajate ümberõppeks, küsitakse iga asja jaoks miljoneid eurosid, ja seda antakse. NB! Abi küsib Soome, üks Euroopa jõumaiad maid. Ja neile antakse. Lõuna-Euroopa riigid küsivad kogu aeg abi oma inimeste jaoks ja neid aidatakse. Miks, jumala pärast ei küsi Eesti abi Euroopa Liidult erivajadustega laste toetuseks? Mis viga on? Häbi on või?

Ma panen siia Eesti ilmselgelt pimeduses kobavatele ametnikele ühe lingi Soome terviseameti veebist, kus on selge sõnaga seletatud ära, et erivajadustega lastele tuleb tagada kõik samad võimalused, mis tavalastele. Ja kui Eestil neid võimalusi pole, siis TULEB NÕUDA EUROOPA LIIDULT VÄLJA NEED VÕIMALUSED. Eesti lapsed pole millegipoolest kehvemad Soome lastest.

TAGUGE SEE OMALE PEALUU SISSE, AMETNIKUD, SEE ON TEIE TÖÖ JA PÜHA KOHUS AIDATA EESTI LAPSI JA NENDE VANEMAID!!!

Kaja Kallas kui üks täitsa tavaline turumutt

Kui enne arvasin Kaja Kallasest palju, pidades teda isegi keskmisest targemaks naisterahvaks, siis pärast möödundnädalase Ekspressi läbi lugemist, kus ta süüdistab Hanno Pevkurit tema „ära kabetamises” ja kirjeldab, kuidas Pevkur talle hilisõhtul sms-i saatis, võib igasuguse kahtluseta nentida, et tegemist on täitsa tavalise turumutiga. Ekslik mulje sellest, et tegu on targa naisega, tekib ilmselt seetõttu, et selle konkreetse turumuti isa oli kunagi tähtsa koha peal, aga kui lähedalt vaadata, siis on ikka turumutt mis turumutt. Kes plätrab välja asju, mida talle on usaldatud isiklikes vestlustes, ja käitub nii, nagu tal jääks sealjuures veel õigust ülegi.

Nüüd on siis see turumutt teatanud, et tahab Reformierakonna esimeheks saada. No ja Eesti esimeseks naispeaministriks vist ka. Eks ta ole. Turumuttidel on ikka suured ambitsioonid olnud - enesehinnang on hirmus kõrge, isegi kui muud isikuomadused järele ei tule. Kallasel jääb kõige enam puudu taktitundest ja lihtsast inimlikust tagasihoidlikkusest. Väärikusest ka. Kuid just neid omadusi on lausa hädasti vaja ühe erakonna esimehel, vahet pole, mis soost ta on. Pevkur paistab temaga võrreldes selles loos sada korda sümpaatsem ja sobib seetõttu ka Reformierakonna esimeheks palju paremini.

Õieti on Reformil palju paremaid esimehekandidaate kui Siim Kallase tütar. Jürgen Ligi näiteks - terav, aga samas alati taktitundeline. Mitte kunagi labane nagu Kaja Kallas nüüd Hanno Pevkuri kallal hambaid teritades. Isegi Keit Pentus-Rosimannus oleks parem kandidaat, kui tingimata naisesimeest tahta. Yoko Alender oleks superkandidaat - tark, tagasihoidlik, väärikas. Isegi vana hea Gräzin ajaks asja ära. Liina Kersna, Maris Lauri - jälle väga targad ja samas väärikad naised. Nimekirja võiks jätkata.

Kallas tegi aga end selle Ekspressile antud looga täiega täis. Kahjuks. Aga paraku on see nii. Midagi ei ole teha, vaata siit otsast või sealt otsast.

USA-Vene koalitsioon murdis ISISe selgroo ja Eestis ollakse vait?

Venemaa ja USA leppisid Süürias kokku koostöös, väljavõte CNNi veebist.

Veel paar aastat tagasi peeti Iraagis ja Süürias võimu laiendavat islamiorganisatsiooni ISIS-t paratamatuseks ning terve maailm, kaasa arvatud väike Eesti elas Süüria ja Iraagi põgenike hirmus. Kuni sekkus sõtta Venemaa ja tänaseks on ISIS praktiliselt ajalugu.

ISIS-e selgroo murdmine toimus Venemaa ja USA koostöös. See oli suur asi, miljonid iraaklased ja süürlased said võimaluse tagasi kodumaale pöörduda, migrantide voog on vaibunud. Eestis ollakse millegipärast vait, kuigi veel aasta tagasi peeti Eestis massilist migratsiooni ja sellega seotud terrorismi peamiseks ohuks.

Miks Eesti ei kiida Vene-USA koalitsiooni edu Süürias ja Iraagis? See on viimaste aastakümnete kõige suurem saavutus. Võrdväärne Natsi-Saksamaa purustamisega teise maailmasõja ajal.

pühapäev, 14. jaanuar 2018

Nii võideti Talvesõda - kerged ja mobiilsed üksused, motti-taktika ja Molotovi kokteilid

Soome kerge ja mobiilne üksus Talvesõjas. Kujutis raamatust Finland at War 1939-1945.

Soome kasutas Talvesõjas ülekaaluka vaenlase vastu oma eeliseid: leidlikkust ja loomingulisust. Nn motti-taktika (motti on tõlkes ruum, ruumimeeter puid) võeti kasutusele sõjategevuse käigus spontaanselt, seda polnud keegi ette planeerinud. Sõduritel oli varustuses ainult relv ja rõivastus, talvel suusad, rohkem mitte midagi. Soomlaste kuulsaim relv oli automaatrelv Suomi, mille kohta venelased kasutasid väljendit „valge surm”. Seda on peetud üldse üheks parimaks relvaks maailma ajaloos. See oli nii hea, et venelased võtsid hiljem selle sõjas ise kasutusele ja neid valmistati ligi 3 miljonit tükki.



Motti-taktika puhul võeti vaenlaste üksused nö kotti ja tehti kahjutuks, jupikaupa. Kasutati ära seda, et Punaarmee sõjamasin oli küll suur, aga väga kohmakas ja aeglane. Soome üksused olid väledad ja mobiilsed.

Mottiryssä tähendas kotti püütud venelaste üksust, mis tuli hävitada - piltlikult põletamisele kuuluvat ruumi puid.

Motti-taktikat on sõjategevuses kujutatud George Lucase Tähesõdade filmis, kus Endori metsaplaneedi elanikud ewokid suutsid efektiivselt isoleerida ja hävitada Impeeriumi walkerid.

Lisaks olid soomlased väga head laskurid. Üks soome snaiper - Simo Häyhä - olevat paari kuuga maha lasknud koguni üle 500 punaarmeelase. Venelased panid tema pea eest välja suure preemia, aga mees jäigi kätte saamata.

Ühtlasi kasutasid soomlased venelaste puhul kurnamistaktikat, mida kasutavad jahimehed: venelasi aeti 24 tundi mööda metsa taga nagu loomi, kuni nad olid täiesti jõuetud ja kokku kukkusid - ning siis hävitati ära.

Punaarmee tankide vastu kasutasid soomlased põhiliselt nn Molotovi kokteili - süütevedelikuga täidetud 0,5 L viinapudeleid (koostis: 60% kaaliumkloraat - kasutusel tikkudes ja ilutulestikes, 32% söetõrv ja 8% bensiin). Kuigi süütepudeleid kasutati esmalt tankide vastu Hispaania kodusõjas, olid just soomlased need, kes ristisid selle tuntud relva Stalini-aja välisministri järgi. Nimelt olevat Molotov öelnud, et Vene pommituslennukid viskavad Soome ainult toiduabi pakke - soomlased vastasid sellele oma „pakkidega”. Selle nimega on süütepudelid üle maailma tuntud tänaseni. Soomes toodeti Talvesõja ajal ligi pool miljonit sellist „kokteili” ja neist said Soome vastupanu sümbolid. Süütepudelitega tehti Talvesõjas kahjutuks ligi 2000 vaenlase tanki.

Haakrist pärineb Soomest?

Punaarmeelt hõivatud tank T34 Soome sõjaväe teenistuse Jätkusõja ajal Karjalas 1944. aastal. Soomlased kasutasid tähisena oma haakristi, mille olid lühemad haarad. Kujutis raamatust Finland at War 1939-1945.

Seni on haakristi peetud Saksa tunnuseks sõja ajal, aga nagu kirjutab Soome 1939-1945. aasta sõjast kirjutav raamat (autorid Philip Jowett ja Brent Snodgrass), siis võeti Soomes haakrist kasutusele juba 1918. aastal lennukite tähisena.  Hiljem kasutati lühemate haaradega haakristi Soome sõjaväetehnikal.

Eesti 2018 on samas kohas, kus Soome oli aastal 1918

Soome parlament Eduskunta kogunes pärast valimisi 1908. aastal.

Eestis armastatakse rääkida sellest, kuidas Eesti ja Soome on ajaloo poolest väga sarnased. Tegelikkuses erinevad nad aga nagu öö ja päev. Esiteks pole soomlased kunagi olnud pärisorjad. Teiseks on Soomes kogunenud oma rahvuslikud võimuorganid, maapäevad ja hiljem parlament Eduskunta juba alates 19. sajandi algusest, sada aastat enne riiklikku iseseisvumist (eestlased olid siis veel pärisorjad). Võrdluseks, eestlaste esimene maapäev kogunes alles 1917. aastal, üks aasta enne riiklikku iseseisvumist. Enne seda ei saanudki Eestis midagi olla, sest tänases mõistes Eestimaad polnud üldse olemaski, Lõuna-Eesti oli koos Lätiga Liivimaa koosseisus. 1917. aastal üldse tekkis tänases mõistes Eesti.

Täna on Eesti laias laastus samas seisus, kus Soome oli 1918. aastal: eliidi projekt. Soomes tekkis rahvavõim alles pärast kodusõda 1918. aastal ning Talve- ja jätkusõda ehk Soome teist vabadussõda 1939-1945. aastal. Sõdades kindlustus Soomes rahvavõim, mis põhineb teineteisega arvestamisel.

Eestis on igaühega arvestamise mõte veel täiesti võõras: on ainult nn võitjad ja kaotajad. Demokraatia tähendab Eestis võitjate võimalust kaotajatele ära teha. Taasiseseisvumisel asendus nõuka-aegne nomenklatuur uue nomenklatuuriga ja laiemas plaanis midagi ei muutunud, lihtsa inimese jaoks läks elu isegi hullemaks. Säästud kadusid ja hinnad tõusid lakke. Samasugune on areng mujal endises NLiidus, kaasa arvatud Venemaal. Võib arvata, et Eestil kulub Soome taseme saavutamiseks kui mitte 100 aastat, siis igal juhul veel aastakümneid.

Kui Soomet võib pidada juba arenenud demokraatiaks, siis Eesti teeb demokraatlikul arenguteel esimesi samme. Eesti 100 on seetõttu väga petlik, eriti selle võrdlemine Soomega. Muide, kui Soome 100 oli üldrahvalik ettevõtmine kümnete tuhandete projektidega üle terve Soome sadade tuhandete soomlaste osavõtul, siis Eesti 100 on eliidi pidu, kus niigi üle kullatud uusnomenklatuur end veelgi kulla ja karraga ehib.

Soome kõrval tasub panna tähele, et ka Läti ja Leedu tähistavad tänavu oma 100. juubelit - räägime ehk nendest ka ;) Leedu on veel vana supervõim ja Lõuna-Eesti ehk vana Liivimaa põhjaosa on olnud ligemale 70 aastat Leedu võimu all. Kuidas ja miks leedukad, keda sakslased orjastada ei suutnud, kuidas nemad oma au, kuulsuse ja iseseisvuse kaotasid ja kuidas nad selle teadmisega täna elavad ja toime tulevad - päris põnev oleks lugeda sellest!

Soome näeb Eesti abistamist sõja korral eelkõige juurdepääsu lubamises - ja see on suur asi

Üks Eesti vabatahtlikest Soome Talvesõjas. Mehel on Jaapani päritolu Arisaka relv. Tegemist on ilmselt Eesti ohvitseriga, kuna selliseid karusnahast kraega jakke said omale lubada vähesed. Kujutis raamatust Finland at War 1939-1945.

Soome puhul on Eestis tõstatatud teema, kas ja kuidas tuleb Soome sõja korral Eestile appi. Eeldatakse, et konflikti korral toob Soome oma väed Eestisse. Soome on aga pakkunud oma territooriumi, et sõja korral Eestile abi pakkuda. Eesti pool on seda pidanud narrimiseks.

Tegelikkuses aga, Soome enda ajalugu arvestades on sel väga suur tähtsus. Nimelt Talvesõja ajal ei saanud Inglismaa ja Prantsusmaa oma abi saata Soomele just seetõttu, et Soome naabrid Rootsi, Norra ja Taani olid sellele vastu. Lõuna poolt oli Eesti omakorda Talvesõja ajal NLiidu liitlane. Soome oli seetõttu täielikus isolatsioonis ja väga-väga raskes olukorras. Soome ainus abiline oli taevaisa - külm - mistõttu külmusid Soome metsadesse ära nii punaväelased kui nende tehnika. Kaks aastat hiljem külmusid samamoodi ära Venemaale sisse tunginud sakslased.

P.S. Kuigi Eesti on Soomele väga lähedane, osales Talvesõjas teadaolevalt ainult 153 eesti vabatahtlikku (Jätkusõjas oli eestlasi juba 2500 ringis). Võrdluseks, rootslasi oli Talvesõjas 8760, neist paljud Soome 1918. aasta kodusõja veteranid. Lisaks oli 727 Norra vabatahtlikku, veidi üle 1000 taanlase ja 346 ungarlast.

Algab seksikaimate naispoliitikute valimise teine voor!

Eesti seksikaimate naispoliitikute valimise esimene voor on lõppenud ja teine voor algab! Rõõm on teatada, et teise vooru pääses edasi lausa kaheksa poliitilist naist: Viktoria Ladõnskaja (16 häält), Züleyxa Izmailova (14), Kaja Kallas (13), Oudekki Loone (12), Helle-Moonika Helme (9), Olga Ivanova (9), Anna-Maria Galojan (7) ja Kadri Simson (7). Päris tihe rebimine niisiis.

Nagu lubatud, lähevad otse teise vooru ka lugejate poolt välja pakutud Heljo Pikhof (SDE) ja Maret Maripuu (Reform).

Üllatuslikult jäid seksikaimate seast välja Urve Palo, kes sai kohvikulistelt ainult neli, ja Kristiina Ojuland, kes sai kolm häält. Urve ja Kristina ajad on ilmselt möödas, midagi ei ole teha. Üksnes kolm häält sai ka kunagine Edgar Savisaare silmarõõm Evelyn Sepp.

Kõik hääletama! :)

Eesti ei plaaninudki 1939. aastal NLiidule vastu hakata?

Eesti puhul on 1939. aastal märgitud, et Eestil ei jäänud muud võimalust kui NLiiduga kokku mängida. Aga kas see ikka on tõsi? Erinevalt Soomest ei kuulutanud Eesti 1939. aastal NLiiduga läbirääkimiste ajal välja mingit mobilisatsiooni. Taustaks: see oli aeg, mil Stalin ähvardas Balti riike ja Soomet sissetungiga, kui esitatud nõudmistele ei alluta. Nõudmised tähendasid Punaarmee väeosade sissetoomist. Miks Eestis ei kuulutatud välja isegi mitte mobilisatsiooni?

Kuivõrd mobilisatsiooni välja ei kuulutatudki, mis on imelik, siis ei saanud olla Eesti poolt ka ühtegi lasku Venemaa suunal, mis oleks hiljem aidanud okupeerimist tõendada. Selle asemel valiti vaikiv alistumine ja liitlassuhe NLiiduga sõjas Soome vastu.

Taustaks veel: vanemad inimesed on rääkinud, et Päts ja Laidoner kartsid mobilisatsiooni välja kuulutada seetõttu, et nad olid hirmul enda elu ja saatuse pärast. Olid nad ju lasknud vangistada ja represseerida sadu Eesti sõjaväelasi - Vabadussõja veterane. Repressioonid algasid Eestis juba enne 1940-1941. aastat, seda alates 1934. aastast.

Kuivõrd Eestis pole ajaloost õpitud, siis ajalugu kordub: Eestis jätkuvad poliit-majanduslikud repressioonid ka uuemal ajal, mis tähendab, et Eestis on väga raske astuda sõtta: see tähendab automaatselt kodusõda - hea näide on Ukraina. Võimaliku kodusõja tõttu on omakorda väga keeruline Eesti liitlaste olukord: neil on väga raske sekkuda kodusõtta ja valida poolt, nagu see on olnud mitmel pool Lähis-Idas.

P.S.

Mis Soomesse veel puutub, siis Eesti lennuvälju kasutati Talvesõjas Helsingi pommitamiseks. Ja 450 000 punaarmeelase ning tankiarmee vastu oli Soomel Talvesõjas esialgu välja panna vaid 21 600 meest suuskadel. Kuidas Soome sellises olukorras vastu panna suutis ja 200 000 punaarmeelast hävitada - seda imestatakse ja imetletakse sõjandusringkondades tänaseni. Üks on aga kindel - suur roll oli Soome ühtsusel. Üheskoos - Yhdessä - oli ka Soome 100. juubeliaasta moto. Eesti juubeliaasta moto on: Igaüks enda eest pea seljas (kuristikust alla). Soome rahvas usaldab oma juhte ja juhid usaldavad rahvast, Eestis on vastupidi: juhid ei usalda rahvast ega rahvas juhte. Hea näide oli 2008-2009. aasta kriis, kus juhid lõid rahvale noa selga, erinevalt Soomest ja teistest Põhjamaadest, kus juhid tulid rahvale appi. Ere näide on Island, kus välispangad saadeti pikalt ja rahvale anti laenuamnestia 10 aastaks.

Soomes ei jäeta kedagi maha, Eesti arengut saadab abitute ja väetite laipade rida.

Soome edu nii Talvesõjas kui muidu ka on tõestus selle kohta, et sõjalisest võimsusest pole midagi kasu, kui ühiskond on muudmoodi mäda ja nõrk. Samas suudab ka sõjaliselt palju nõrgem ühiskond end kaitsta kriisiolukorras, kui ta on ühtne.

Talvesõjaga sai alguse Soome-Saksa koostöö, mis kestab tänaseni: Soomes toodetakse Mercedese ja Porsche sõiduautosid ning seal on maailma suurimate hulka kuuluv Meyeri laevatehas.

Soome sõdurid Talvesõjas 18. jaanuaril 1940. Kujutis raamatust Finland at War 1939-1945.

Eesti häda: Eesti rikkad ei arenda Eestit

Eesti häda pole vaesus, vaid see, et rikkad lahkuvad.

Eesti võttis pärast taasiseseisvumist kursi rikkaks saamisele. Selles polnud midagi imelikku: rikkus annab palju võimalusi. Eestis loodi soodsad tingimused rikkaks saamisele, maksud olid väiksed. Loodeti, et kui Eestis tekivad rikkad, aitavad nad riiki edasi viia, nagu see toimub USA-s.

Mis aga juhtus tegelikult? Paljud kasutasid võimalusi, said kiiresti rikkaks, aga selle asemel, et tagasi anda, nagu seda teevad USA rikkurid, viidi oma raha mujale. Urmas Sõõrumaa ostis teenitud raha eest kallid autod ja Hispaaniasse villa, Hansapanga asutaja Rain Lõhmus kolis Šveitsi, Tõnis Palts viis oma raha Venemaale ja Ukrainasse. Rääkimata Eesti startup-ettevõtjatest, kes esimesel võimalusel oma kohvrid pakivad ja lahkuvad.

Erinevalt näiteks Soome rikkuritest, kes võistlevad, kui palju suudavad Soome riigile makse maksta ja Soome investeerida, käib Eesti rikkurite hulgas võistlus, kes ostab välismaale kallima villa või auto. Ja siis pole ime, et tavalised inimesed võtavad neist rikkuritest eeskuju - lähevad ja viivad oma raha samuti mujale. Või ostavad omale kalli auto, selle asemel, et maksta töötajatele veidi rohkem palka. Eesti on seetõttu vaatamata 25 aastat kestnud iseseisvusele jätkuvalt väga vaene maa, elu Eesti maapiirkondades on võrreldav Ukraina ja Moldovaga. 25 aastat tagasi loodeti Eestis, et 20 aastaga jõutakse Soomele järele, aga mahajäämus on endiselt väga suur. Eriti suur on lõhe, kui arvestada pensionäre, erivajadustega inimesi, lastega peresid.

Ehk siis: Eesti rikkad pole täitnud neile pandud ootusi ja lootusi, pole Eestit arendanud. Selle asemel on kasutatud neile antud eeliseid, võetud Eestis teenitud raha ja see välismaale viidud. Isegi Eesti pensionifondide raha viiakse välismaale, mis näitab, et Eesti tulevikku pole kellelgi usku.

Kas on miski või keski, kes suudab taastada usu Eesti tulevikku? Või on rong lootusetult läinud, umbes nagu Ukrainas, kus riik on lastud kohalikel nn oligarhidel paljaks varastada ning kus käib kodusõda ja valitseb täielik minnalaskmise meeleolu.

Uusi maju pole vaja ainult noortele

Trepp on vanainimese jaoks suur mure ja risk.

Eestis on suur häda: enamus elamisi on kortermajades, kus pole lifti. Seni on räägitud, et vanad korterid ei kõlba noortele, aga tegelikkuses ei kõlba need vanadele. Ja vanu inimesi on üha rohkem.

Olen ise vaadanud oma kodumajas, kuidas vanemad inimesed, aga neid on majas enamus, kuidas nad treppidel komberdavad. Olen tihti kohanud vanainimest trepil kössakil istumas ja lõõtsutamas. Või sedagi, kuidas vanainimese jalg trepil vääratab ja ta kukub - pärast seda on kiirabi maja ees. Pole ime, et Eesti haigekassa on pankrotis.

Mis seal salata, trepp on väga suur risk, ja mitte ainult lastele, vaid vanuritele. Eesti majade häda on aga see, et puuduvad liftid. Ja kui need liftid ongi, siis on nad pisikesed, nii et isegi ratastooli või rulaatoriga ei pääse sisse.

Mis on lahendus? Ega muud lahendust pole, kui hakata uusi kortermaju ehitama. Ja seda kohe, ja palju. Raha, nagu räägitakse, on küllaga, Euroopa Liidust seda lausa pakutakse, vägisi. Nii et mis muud kui tuld! Aitab virelemisest - olgu see minu sõnum Eestile 100. aastapäeva puhul.

laupäev, 13. jaanuar 2018

Kohvik soovitab propagandavaba meediat - Soome TV

Väljavõte Soome rahvusringhäälingu Yle veebist.

Nõuka ajal sai vaadatud Soome TV-d eelkõige seepärast, et see polnud selline propaganda nagu Eesti TV või Kesktelevisioon (Moskva kanal).

Nüüd on sama lugu. Eesti ja Vene kanalid pakatavad propagandast ja kallutatud infost, millest on üha raskem tõest infot kätte saada. Samas Soome kanalid on jäänud sellisteks nagu nad olid - propagandavabaks. Soome meediat võib pidada üheks arenenumaks kogu maailmas, eriti tänasel päeval, kus liigub palju libauudiseid.

Seetõttu soovitab Kohvik hakata uuesti vaatama Soome TV kanaleid. Õnneks saab seda (veel?) teha Eestis takistusteta.

Meditsiini- ja sotsiaaltöötajad tuleks esmajärjekorras ära vaktsineerida



Eestis on läinud lahti hirmus kisa vastsündinute ümber, keda tahetakse hakata kohustuslikus korras vaktsineerima. Selle kampaania taga on meditsiinitöötajad. Samas on pooled meditsiinitöötajad ise vaktsineerimata.

Sama puudutab ka muid asju: meditsiinitöötajad ei tohiks olla ülekaalulised, ei tohiks tarvitada alkoholi ega suitsetada. Neil peaks olema kõrgemad standardid ja nad peaks näitama eeskuju. Tegelikkus on suisa hirmuäratav: väga paljud meditsiinitöötajad on mitte ainult alkohoolikud, vaid suisa narkomaanid, ülekaalulised, ning haisevad suitsu järele, ja sellele kõigele vaadatakse läbi sõrmede. Ning siis tagatipuks aevastavad, tatistavad ja rögastavad oma umbsetes kabinettides. Haiglad ja meditsiiniasutused on kohad, kus inimesed, kaasa arvatud vastsündinud ja väiksed lapsed saavad oma nakkused. Ning siis lahendusena surutakse peale laste vaktsineerimist, samas kui täiskasvanud käituvad ise vastutustundetult.

Soomes hakatakse alates märtsikuust KÕIKI meditsiini- ja sotsiaaltöötajaid kohustuslikus korras vaktsineerima. Aeg oleks seda teha ka Eestis.