reede, 16. november 2018

Kas kardetakse sõda? Uus USA suursaadik keeldus Eestisse tulemast

USA president Donald Trump pakkus uueks suursaadikuks Eestisse Mira Ricardeli, kes keeldus tulemast. Väljavõte businessinsider.com veebist.

Sellest on juba neli kuud möödas, kui USA suursaadik James D. Melville, Jr. ootamatult Eestist lahkus, põhjendades seda Trumpi poliitikaga.

Aga kas see oli ikka Trumpi poliitika?

Tavaliselt on Eesti olnud koht, kus saadikud tahavad olla ja kuhu leitakse kohe uus inimene. Nüüd on midagi muutunud - keegi ei taha (või ei julge???) enam Eestisse tulle.

Trump pakkus Eesti suursaadiku kohta endisele Valge Maja julgeolekunõunikule Mira Ricardelile, kes aga kohe keeldus, nagu kirjutavad USA allikad.

Miks keegi Eestisse tulla ei taha? Kas kardetakse lähenevat sõda? USA Kongressi raport igatahes maalib Eesti olukorrast väga musta pildi.

Lähebki sõjaks: USA Kongressi raport peab võimalikuks sõja algust Balti riikides 2019. aastal

Väljavõte USA Kongressi kaitsealasest raportist.

USA Kongressi kaitsealane raport loetleb üles USA sõjalised nõrkused ja üks nendest on asjaolu, et Balti riike ei suudeta kaitsta. Raport peab võimalikuks sõja algust Balti riikides juba 2019. aastal, mil Venemaa tungib Balti riikidesse rahu tagamise eesmärgil. USA vastu seista ei suuda ja kannab väga suuri kahjusid.


teisipäev, 13. november 2018

Peaminister valetab: mitte e-Eesti ei aita riigil raha säästa, vaid inimeste kannatlikkus


Peaminister Jüri Ratas väidab, et e-Eesti aitab kokku hoida 4-7 protsenti SKP-st igal aastal, see on siis ligi miljard eurot.

Tegelikult peaminister valetab. Avalik saladus on see, et e-asjaajamine on SUURENDANUD paberite välja printimist ametiasutustes. Lisaks on suurenenud pettuste hulk, mille hulka kuuluvad valimispettused stiilis, et vanadekodus korjavad hooldajad ID-kaardid kokku ja hääletavad „ära”. Sama lugu on kodudes vanaemade-vanaisadega, kellelt on võetud võimalus vabadeks ja salajasteks valimisteks. Keskerakond tagus varem pidevalt seda trummi, nüüd enam mitte. Huvitav, miks?!

Mis puutub tuludeklaratsiooni täitmist 1 minutiga, millega Eesti riigi juhid uhkustavad, siis on seegi pettus, ja seda inimeste arvelt, sest inimestelt on võetud võimalus eri liiki maksusoodustusteks, mis on näiteks väga levinud Soomes. Eestis maksavad kõik „täie rauaga”, olenemeta sellest, kas oled erivajadusega lapse või vanuri hooldaja, paljulapselise pere vanem või remondid oma kodu. Eesti maksusüsteem soodustab lastetuid majapidamisi, see on juba ammu selge. Ja seepärast on sündide arv kukkunud viimase 200 aasta madalaimale tasemele, isegi madalamale kui oli sõdade ajal. See on täielik katastroof, aga riigi juhid kiitlevad. Häbenema peaks.

Aga mis peamine - Eestis aitab raha kokku hoida mitte e-asjaajamine, vaid inimeste kannatlikkus. Asutused on maapiirkondades täielikult kokku tõmmatud, aga inimesed kannatavad selle ära, sest nad on harjunud kannatama. Näiteks erivajadustega inimeste pealt hoitakse Eestis julmalt aha kokku ja keegi ei iitsata. Samuti pole Eesti liitunud siiani konventsiooniga, mille järgi peab kõigil olema inimväärne eluase. Mis on huvitav, sest Eesti valitsus on salaja liitumas migrantide vastuvõtmisega seotud konventsiooniga, aga oma inimesed elavad hullemini kui sõja ajal. Jälle näide, kuidas Eesti riik, see tähendab ametnikud ja juhid vihkavad kõige rohkem oma inimesi. Millest see küll tuleb?!

pühapäev, 11. november 2018

Isadepäev


Tänasel isadepäeval on paslik postitada minu lemmikpildid Innost koos lastega. Esimesel pildil on Inno koos Juulikesega. Oleme just teada saanud, et Juulikesel on angelmani sündroom. Inno näost on näha, kui kallis Juuli talle on :) Teisel pildil on nad lennukis, teel Lissaboni poole. Kolmandal pildil Inno koos Roosiga Portugalis ühes väikeses külakeses mõnusasti einestamas ja neljandal sel kevadel Prantsusmaal, teel Hispaania poole. Head isadepäeva, meie kõige armsam-lahedam-vahvam, maailma parim issi!




P.S. Kuidas siis isadepäeva tähistame? Kuna meie pere hindab üle kõige mõnusat, stressivaba koosolemist, siis ikka kodus, oma soojas ja hubases toas. Serveerisime issile hommikul kohvi ja toast'i ning lubasime tal päev otsa „poistefilme” vaadata. Praegu vaatab ta näiteks sarja esimesest maailmasõjast. Meie jälle pikutame tema lähedal ja tunneme end samuti mõnusasti.

Mõnusat ja stressivaba isadepäeva ka kõikidele teile! :)))

laupäev, 10. november 2018

Kas riigijuhid on lolliks läinud?

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem sellest, et riigijuhid on lolliks läinud. See, et Venemaa ja USA presidendid ajavad naljakat juttu, pole enam eriline uudis. Aga Eesti puhul on hoiatav märk, kui Eesti president hakkab segast panema. Näiteks võrdleb roboteid autistidega.

Võibolla tuleb see asjaolust, et riigijuhid on endale liiga suured ülesanded võtnud. Eesti president on sõitnud mõne kuuga mitu tiiru ümber maailma ja tegeleb golbaalsete küsimustega. On loomulik, et see, mis toimub kodus, jääb kaugeks. Nii on see ka paljude teistega. Kõik ajavad mingeid globaalseid asju, kaasa arvatud kliima soojenemine ja muu, samas kui kodus on asjad üha rohkem käest ära. Eestis on tõsine probleem autistlikud noored, nende tulevik, aga president mõtleb hoopis robotite peale.

Autiste on Eestis üha rohkem ja see on tõsine probleem, mis arvatakse olevat seotud vaktsiinide ja vaktsineerimisega. Ehk, nagu sõjas öeldakse, collateral damage (tõlkes: loomulik kahju). Vaktsiinide kasutamisega kaasneb loomulik kahju. See pole suur, aga on olemas ja kuna vaktsiine kasutatakse rohkem siis on seda rohkem. Hea näide oli seagripp, mille vaktsiini tõttu said tuhanded inimesed omale puude - narkolepsia - kogu eluks. Sellised juhtumid on üha levinumad ja nendega tuleks tegeleda.

Kui Eestis aga juhtide kõnesid analüüsida, siis ilmselt leiab palju rohkem juttu mingitest robotitest ja isegi tulnukatest kui autismist ja narkolepsiast. Millest see tuleb? Kas sellest, et juhid on ravimifirmade poolt ära ostetud? Või ei taha nad tunnistada ebameeldivaid asju ja nendega tegeleda. Või lihtsalt on kahmatud omale liiga palju globaalseid asju, mille kõrval kodused teemad kahvatuvad ja välja ei paista.

Samas on elu maailmas lokaalne. Ka kliima soojenemine tuleb sellest, et liiga palju tegeletakse globaalsete asjadega ja liiga vähe kohapeal. Eesti on maailmas seoses oma põlevkivi põletamisega üks suuremaid saastajaid, aga pole kuulda olnud, et Eesti juhid selle teemaga tegeleksid, ei kohalikul ega laiemal tasandil. Samas allkirjastatakse kõiksugu kliimaleppeid, mille järgi tuleks põlevkivitehased kohe kinni panna. Elektriauto akude laadimine põlevkivist toodetud energiaga on ökoloogiline nonsens. Kus siin on loogika?

Aus vastus on: loogikat polegi. Maailma juhid tiirutavad mööda maailma ja peavad utopistlikke kõnesid ning allkirjastavad ebarealistlikke leppeid, samas kui elu planeedil maa muutub üha saastunumaks ja inimese elu rippub üha suurema juuksekarva otsas. Üha rohkem elatakse tänases päevas, selle asemel, et näha, millegi see tulevikus viib.

Kuni ühel päeval oleme kõik autistid siin maakeral, kel pole õhku, mida hingata, vett, mida juua ega toitu, mida süüa.

reede, 9. november 2018

Eesti lapsed on maailmas ühed suuremad purjutajad - ja selles ei nähta probleemi!

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Eestinen.fi vahendab uudist selle kohta, kuidas Helsingis tekitab elevust „Islandi ime” ehk see, et laste ja noorte alkoholi tarvitamine on kukkunud tipust väga madalale. Kuidas seda saavutati?

Lugu on väga lihtne: Islandi vanemad veedavad rohkem aega oma lastega ja jälgivad, mida lapsed teevad, ning annavad ise positiivset eeskuju. Lisaks eraldatakse suuri summasid laste harrastuste jaoks, mida vaadatakse kui investeeringut tulevikku.

Eesti on praegu laste ja noorte alkoholi tarvitamiselt nii Euroopa kui maailma tipus (taustaks olgu märgitud, et Eesti suur eeskuju USA on selles osas väga madalal, Islandi tasemel) - aga pole näha ega kuulda, et selle probleemiga tegeldaks. Näiteks Islandil leppisid kõik erakonnad kokku, et toetavad laste ja vanemate koosolemist võimalikult palju, ühiseid harrastusi - jällegi, pole kuulda, et Eestis üldse selles suunas midagi tehtaks.

Eesti lapsed upuvad alkoholi sisse, kõik vaatavad seda pealt, ja midagi ette ei võeta. Lapsed on omapäi ja joovad ning tarvitavad narkootikume. Eks see tuleb sellest, et otsustajad on isegi alkoholist läbi imbunud. Kurb.

Tehnokraat Ansip on filosoofiaga hädas: ei tea, kust tuleb liberalism


Euroopa üks juhtivaid liberaale, belglane Guy Verhofstadt viitas, et liberalism on prantslaste väljamõeldis (sai alguse Prantsuse valgustuajastust), mille peale Andrus Ansip ütles, et liberalismi alusepanijad on Hayek, von Mises ja Milton Friedman.

Mis muud, kui et Ansip on hädas. Pehmelt öeldes. Tehnokraadid nagu Ansip võiks jääda ikka oma liistude juurde nagu exceli tabelid ja muu.

Ansip vabandab end hiljem välja, et arvamusi võib olla mitmeid:


Krimmi okupeerimise taga on hoopis Obama?

Väljavõte Raadio Vaba Euroopa veebist.

Viimasel pressikonverentsil keskenduti Eestis põhiliselt sellele, et Trump CNN-i ajakirjanikule sõna ei andnud, aga tegelikkuses oli iva hoopis muus - nimelt viitas Trump sellele, et endine president Barack Obama lasi Krimmi okupeerida.

„Obama lasi Venemaal suure tüki Ukrainat ära võtta,” ütles Trump, „seda tegi Obama režiim.”

Tõepoolest, kui Ukraina paarkümmend aastat tagasi tuumarelvast loobus, seda USA pealekäimisel, siis lubas USA vastutasuks garanteerida Ukraina riikliku terviklikkuse säilimise. Seda aga ei juhtunud, sest Obama ei julgenud midagi Ukraina kaitseks ette võtta. Miks - see on põhiküsimus. Pidevalt on süüdistatud Venemaad, aga teine osapool Ukraina küsimuses oli USA, mis juttude järgi on Venemaast sõjaliselt peajagu üle. Miks USA midagi ette ei võtnud? Ukraina oli samas osalenud kõigis USA sõjalistes aktsioonides Iraagis ja Afganistanis.

Eesti jaoks on see samuti oluline küsimus, sest Vene agressiooni korral ei pruugi USA appi tulla, kui presidendiks juhtub olema selline argpüks-sitaratas nagu Obama. Tagantjärele rusikatega vehkimisest, nagu praegu teeb Euroopa Liit, pole midagi kasu. Mis läind, see läind. Reageerima oleks pidanud kohe.

Ühtlasi on Ukraina hoiatav näide, et kriisiolukorras ei saa kellegi teise peale loota. See on ka nii igapäevaelus, kus sõbrad võivad järsku kõrvalt ära kaduda, kui asi kuumaks läheb. NATO peale loota ei saa, eriti kui peasekretär on Jens Stoltenberg, kes oli Norra peaminister ja tegi püksid täis, kui Breivik veresauna korraldas. Peale seda oli vaeseke nii läbi, et talle tehti soe koht Brüsselis NATO juures.

neljapäev, 8. november 2018

Eesti on milleski ka maailma parim ja see on koolisüsteem


Eesti koolisüsteem on maailma parim. PISA-testides on eesti noored parimad. Millegipärast aga ei avaldu see paremus hiljem kõrghariduses, samuti ettevõtluses. Võibolla on koolisüsteemis mingi viga - liiga palju tuubitakse ja vähe on loovust?

Eesti majandustiiger on surnud


Eesti majandustiiger on surnud, nagu tuleb välja Euroopa riikide majanduskasvu väljavaadetest 2019. aastaks. Eesti kasvuks prognoositakse vaid 2,8 protsenti.

Põhjus on paljuski selles, et hinnad on Eestis kruvitud Soome ehk maailma tipu tasemele, kust edasi pole enam kuhugi minna. Palgad on aga jäänud toppama, mistõttu pole võimalik produktiivsuses edasi minna. Seetõttu voolab massiliselt haritud ja oskustega töötajaid Eestist välja, töökäsi napib ja seega ka neid, kes võiks Eesti majandust edasi viia. Asemele tuleb odavat tööjõudu, kes hoiavad elus Eesti madala produktiivsusega ettevõtlust. 

Ühtlasi tähendab see, et EESTI ELATUSTASE EI JÕUA MITTE KUNAGI SOOMELE JÄRGI. Vastupidi, on oht, et Eesti jääb järjest enam maha Soomest. Eesti on ja ilmselt ka jääb majanduslikult Soome mahajäänud perifeeriaks.

Miks lapsed ei sünni - sest laste kõrvalt ei saa tööl käia


Eesti otsitakse põhjuseid, miks lapsi ei sünni. Üha levinud on trend, et lapsed sünnivad suurtes peredes, kus on niigi juba lapsi. Ja kus lapsi pole, sinna ka ei sünni. Miks see nii on?

Vastus on tegelikult lihtne: laste kõrvalt ei saa tööl käia. Nii lihtne see ongi. Eriti veel, kui lapsi on mitu ja/või mõni neist erivajadusega. Siis peab olema vähemalt üks vanematest, kes ei käi tööl. Üksikvanema puhul on asi veelgi keerulisem.

Tänapäeva töökohad on sellised, mis nõuavad intensiivset pühendumist ja kus ei saa lubada töölt puudumist. See on loomulik, majandus on muutunud väga intensiivseks ja efektiivseks. Muidu ei tule tulemust ja kasumit. Töötajatelt eeldatakse pidevat kohalolekut, lisaks õhtused koosolemised ja nädalavahetuse seminarid. Kui oled hea palgaga vastutaval tööl, pead olema kättesaadav 24/7. On täiesti selge, et laste kõrvalt sellist asja olla ei saa. Ehk peadki valima: kas karjäär või lapsed. Mõlemat korraga ei saa.

Ei aita ka see, kui sul on raha kogutud ja maja-auto olemas - kõige selle ülalpidamine on kallis, inflatsioon sööb säästud ning ikka tuleb tööle minna. Lihtsam on siis juba ilma lasteta.

Praegu on tavaks, et sul peab enne lapsi kõik olemas olema. Aga millal see juhtub? Raha kogumiseks ja kõigeks muuks kulub 20-30 aastat, selle aja peale on inimene juba vanuses, kus lapsi enam ei saa. Seega polegi võimalik, et lapsed sünnivad. See, et Eestis üldse lapsi sünnib, on suur ime, sest riigi poliitika on äärmiselt laste vaenulik ja kogu koorem on vanemate õlgadele pandud. Tänapäeval pole enam ka vanaemasid-vanaisasid abis lapsi hoidmas, sest ka nemad käivad tööl, sest pensioni-iga on tõstetud elueaga peaaegu võrdseks.

Praeguses elukorralduses laste kõrvalt tööl käia ei saa. Või kui käid tööl ja teed karjääri, siis pole laste saamine võimalik. Seepärast lapsi ei sünnigi ja sündivus Eestis on langenud viimase 200 aasta madalaimale tasemel, kuigi räägitakse, et inimesed elavad paremini kui kunagi varem ja palgad on megahead. Teistpidi vaadates: palgad ongi seepärast head, et lapsi pole.

kolmapäev, 7. november 2018

Eesti ongi failed state?

Väljavõte Postimehe veebist.

Kuhu küll Eesti on jõudnud 30 iseseisvuse aastaga?! Eestlased peavad end ise põlisrahvaks kuulutama, et ellu jääda.

Muidu kogu aeg räägiti, et eestlastel piisab püsimajäämiseks vaid riiklikust enesemääramisest - iseseisvusest. Nüüd aga tuleb välja, et eestlased peavad end kaitsma sellesama iseseisvuse, Eesti riigi eest.

Loomulikult, see, mis praegu Eestis toimub on katastroof. See on ühe rahva katastroof. Kus rahva poolt loodud riik rahvast kägistab ja hävitab. See on kole ja julm, võrreldav küüditamistega. Aga erinevalt Stalinist või Hitlerist tegelevad sellega eestlased ise, Eesti riigi etteotsa pandud juhid. Kes on hullunud, samamoodi nagu kunagi hullusid Stalin ja Hitler. Ainult selle vahega, et kui Stalin ja Hitler kujutasid oma hulluses suurimat ohtu teistele rahvastele, siis Eesti riigi hullunud juhtkond kujutab ohtu enda rahvale.

Eestlased ja eestlus on praegu viimase 200 aasta suurimas kriisis. Seni pole ükski juht ega otsustaja käinud välja usutavat ettepanekut, kuidas sellest välja tulla. Poliitikas tegeletakse ainult lehmakauplemise ja maadejagamisega, aga oma ninast kaugemale ei vaata mitte keegi, kui võibolla Rein Taagepera välja arvata. Jana Toomil on õigus - kui nii jätkatakse, sureb eesti rahvas välja.

Eestil ja eestlastel olid 30 aastat tagasi kõik trumbid peos, aga need on kõik maha mängitud. Seda põhiliselt üksikute tegelaste huvide ja rikastumise nimel. Olukord Eestis on isegi hullem kui Ukrainas, sest eestlasi pole 40 miljonit inimest, vaid ainult alla miljoni. See kustub väga kiiresti, liivlased on siin hoiatav näide.

Ühtlasi tuleks tunnistada, et Eesti riik praegusel kujul on ebaõnnestunud, failed state, seda eelkõige eestlaste ja eestluse suhtes ning tuleks täielikult ringi mõelda ja teha. Senisel kombel jätkates on lõpp väga kiire ja kole.

teisipäev, 6. november 2018

Nüüd on selge, miks Ratas Kasahstanis käis


Nüüd on selge, miks peaminister Jüri Ratas Kasahstanis käis. Ta valdab vene keelt ja seetõttu on ta pandud Brüsselis idapoolsete riikidega asju ajama, et taastada vana siiditee Hiina ja Euroopa vahel. Kasahstanis on seal väga tähtis roll, kuna ta jääb tee peale.

Soome juba käivad Hiinast rongid, edasi tuleb tunnel Eestisse ja siis edasi Euroopasse. Selleks on ka Rail Balticut vaja - et varustada tervet Euroopat Hiina kaubaga, ja vastupidi, vedada Euroopast kaupa, näiteks autosid ja muud Hiinasse.

On ju selge, et ELi rahaga ei ehitataks uut kiirraudteed ainult selleks, et Tallinnast saaks 3 inimest päevas Varssavisse sõita. Ja nüüd hakkab saama selgemaks, miks planeeritakse Eestisse suuri mammutprojekte - loomulikult Hiina põhjatut turgu silmas pidades. Ärimehed ei maga, nagu öeldakse. Ja vetsupaber ning kanamunad on alles algus.

pühapäev, 4. november 2018

Tõepoolest, misasju jagavad Eesti juhid Kasahstanis?


Kasahstan on üks Venemaa olulisemaid liitlasi. Kui vaadata Vene televisiooni, siis on kasahhid pidevalt Moskvas käimas ja Venemaa juhid vastavalt Astanas.  Kasahstani sidemed Venemaaga on kindlasti tihedamad kui Eesti sidemed USA-ga.

Nüüd kui Eesti on Venemaa suhtes kehtestanud kõige karmimad sanktsioonid ja võitleb tulihingeliselt nende sanktsioonide eest, siis mida on Eestil jagada Venemaa liitlase Kasahstaniga? Pealegi on tegemist täieliku diktatuurirežiimiga, mis on sada korda hullem kui Venemaa. Eesti pidi ajama ju väärtustest tulenevat poliitikat, või mis?! Või on nii, et kui on vähe kaugem maa, siis ei mängi väärtused enam rolli?

Igal juhul väga kentsakas lugu. Käib mingi pimesikumäng. Ilmselt on ka Eesti hakanud järgima teisi Euroopa Liidu riike, kes teevad juba pikemat aega tsirkust, et ajavad Venemaaga asju läbi kolmandate riikide, kuna otse justkui ei kõlba. Antud juhul siis diilitab Eesti läbi Kasahhi Venemaaga. Rahvale aga aetakse kodus puru silma, et Venemaa on halb. Nii nagu 1939. aastal, mil Eesti juhtkond Staliniga sobinguid tegi, aga rahva eest kõike varjati. Rahvalt korjati 1939. aastal lausa relvad ära, et rahvas kodumaad kaitsta ei saaks. Ilmselt kordub nüüd sama. Eesti suurim julgeolekurisk on lollid poliitikud ja nendest puudust kahjuks pole.

Taevale tänu, et on olemas Euroopa Liit, mistõttu Eesti juhid enam riiki niisama lihtsalt maha mängida ei saa.

Eesti parim pensionikindlustus on töö Soomes


Eestis arutatakse praegu, mis teha pensionitega ja kuidas inimestele tagada suurem pension. Aga seal pole midagi arutada: kuivõrd pensioni suurus sõltub üksnes palgast ja palk on Eestis võrreldes Soomega 3 korda väiksem, siis parim pensionikindlustus on töö Soomes.

Soomes vajatakse väga palju töötajaid ja põhimõtteliselt saaks enamuse eestlasi Soome tööle ära paigutada. Korraldada kiired ja soodsad ühendused Eesti ja Soome vahel. Teha tasuta keelekursused, hankida vajalikud load. Kõike seda saaks, kui oleks tahtmist.

Seda on Eestis mitmed ettevõtjad ise tunnistanud, et alla 2000 euro suuruse palgaga pole võimalik Eestis ära elada. See on tõsi, sest hinnad on Eestis samad mis Soomes ja Soomes ongi minimaalne palk täiskohaga töö eest 2000 eurot. Eestis aga maksavad töötajatele 2000 euro suurust palka üksikud ettevõtjad. Ülejäänud kasutavad ära lihtsalt inimeste rasket olukorda.

OK, ettevõtjaid on raske milleski süüdistada, nemad lihtsalt kasutavad võimalust ära. Aga poliitikud peaks seisma rahva huvide eest. Ometi nad seda ei tee. Soomes töötamist ei soosita Eestis ühel lihtsalt põhjusel: sest oligarhid, kes Eestit valitsevad, seda ei soovi. Nende huvides on, et eestlased töötaksid Eestis näruse palga eest, et oligarhid saaks suurema osa aastast Hispaania lõunarannikul peesitada. Nii see on ju!

Näiteks Soomes põhjapoolsed omavalitsused teevad kõik selleks, et soomlased saaks paremad võimalused töötamiseks Norras, kus palgad on Soomest mitu korda kõrgemad. Soomes soodustatakse igati Norras töötamist, Soome omavalitsused veavad inimesi Norrasse bussidega tööle. Põhja-Soome kutsekoolides korraldatakse Norra ettevõtetele kohtumisi õpilastega. Eesti ja Soome vahel on palgaerinevus veel suurem, keel on sarnane, aga pole kuulnud, et Eesti valitsus, kes peaks eestlaste huve esindama, teeks mingeidki samme selleks, et eestlastel oleks mugavam Soomes tööl käia. Samas tähendab töö Soomes eestlaste elatustaseme kiiret tõusu, suuremat palka ja pensioni, mis peaks olema kasulik kõigile Eestis.

Aga seda ei tehta. Selle asemel nämmutatakse pensionide teemal ja otsitakse võimalusi, kuidas Eesti ülipisikese palga pealt suuremaid pensione välja pigistada. See on mõttetu nämmutamine, sest nagu öeldud, sõltub pension ainult palgast ja kui palk on väike, siis on seda ka pension, prae teist või või sees. Miks on aga Eestis palgad väiksed - sest oligarhid, kelle kätte on Eestis koondunud ettevõtted seda ei soovi ja poliitikud ripuvad oligarhide lõa otsas. Otse öeldes: poliitikud on Eestis nagu kupjad, kes söövad uue aja mõisnikel, oligarhidel peost, ning teevad kõik selleks, et eestlasi sunnismaistena Eestis väikse palgaga kinni hoida.

Samas nii Eestil kui eesti rahval, majandusel tervikuna läheks paremini, kui inimesed käiksid Soomes tööl ja nende sissetulekud oleksid praegusega võrreldes mitu korda kõrgemad. See oleks kasulik kõigile Eestis, välja arvatud üksikud oligarhid.

Olgu lisatud, et Soomes on minimaalne palk täiskohaga töö eest ligi 2000, mediaanpalk 2500 eurot (Eestis 800 eurot), keskmine pension on Soomes 1600 eurot kuus (Eestis 400 eurot) ja minimaalne ehk nn rahvapension on Soomes 1000 euro ringis kuus (Eestis 200 eurot).

Kordan veel: Eestile ja Eesti majandusele oleks kõige kasulikum, kui kõik eestlased Soomes tööl käiksid. See oleks võimalik, kui seda toetataks. Aga seda riiklikult ei toetata, sest oligarhid on vastu ja poliitikud ripuvad oligarhide lõa otsas. Ja see on peamine põhjus, miks Eesti pole viimase 25 aastaga Soomele järgi jõudnud.

Eesti meenutab üha enam nõukogude liitu, kus räägiti kogu aeg USA-le järgi jõudmisest ja kommunismist, aga seda kunagi ei tulnud, sest juhtkond seda ei soovinud - neil oli niigi hea. Sama kordub Eestis, kus juhtkond elab luksuses ja külluses ning rahvas on vaene ja nälgib.

Eesti oligarhide hulka võib liigitada ka pangad, kes pole huvitatud palgatõusust, sest siis ei võtaks keegi enam laenu. Nii lihtne see ongi. Soomes tööl käies on võimalik Eestis ilma laenuta maja ehitada, Eestis tööl käies aga mitte.

laupäev, 3. november 2018

Üks valdkond veel, kus Eesti on alla käinud: jalgrattad


Nõuka ajal sõideti Eestis palju jalgratastega, kõik teed ja tänavad olid rattaid täis. Igale poole sõitsid rongid, kuhu sai ratta kaasa võtta, tasuta. Selle üle siis jälle irvitati, et mida lollust. USA-s ja mujal osteti võidu autosid ja tulemus oli see, et autod ei mahtunud ühel hetkel enam teedele ära. Linnades olid tohutud ummikud. Ja muidugi olid linnad tossu täis.

Nüüd on Läänes nii, et tänavad on rattaid täis, Hollandi Houteni linnas on isegi jalgratastele antud autode ees eesõigus. Aga Eestis, eriti Tallinnas on täisvõim antud autodele, autode jaoks ehitatakse üha uusi ja uusi, üha laiemaid tänavaid. Taustaks olgu öeldud, et Tallinna teedesse ja tänavatesse on maetud ja maetakse jätkuvalt lõviosa Eesti saadavast eurorahast. Tallinna tänavad on paksult tossavaid autosid täis. Ja nagu arvata on, siis jalgrattaid Tallinnas näha pole. Sest see on nii ohtlik, minna jalgrattaga tänavale, mis on autosid täis.

Autode tulv on omane arengumaadele. Kuidas aga sai kõrgelt arenenud Eestist paarikümne aastaga arengumaa? Kas keegi oskab seletada?

Miks Eesti käis iseseisvudes alla?


Täna on Euroopas EqualPayDay ehk päev, kus naistele on meestega võrreldes kogu aasta palk välja makstud. Edasi kuni aasta lõpuni naised nagu palka ei saakski.

Mingis mõttes on see Eestis kummaline, sest näiteks minu ema ja isa said võrdset palka. Nad elasid nõuka ajal ja naiste palgad olid meeste omadega võrdsed. Läänes selle üle irvitati, ja Eestis ka, et mida Leida Peips? - tegi meestele silmad ette. Teenis meestest mitu korda rohkem. Valiti NSV Liidu ülemnõukogusse. 

Irvitati seda, et naised olid trammi-, trolli- ja bussijuhid. Et naised sõitsid taksot, ja juhtisid isegi lennukeid, või suuri ettevõtteid. Läänes oli see täiesti mõeldamatu, ja isegi põlastusväärne. Seal istusid naised kodus, tegid köögis süüa ja kasvatasid lapsi. Aga et naine teeb tööd ja teenib meestega võrdselt, või isegi rohkem - see oli mõeldamatu, lausa põlastusväärne. 

Minu vanaema näiteks teenis rohkem kui mu isa - oli pensionil ja kasvatas loomi. Ning andis minu isale raha auto ostmiseks. Kas te kujutate ette, eksole! Vanaema kasvatas üksi üles neli last (mees küüditati Siberisse ja suri seal - ta sai banditismi, st Eesti iseseisvuse eest võitlemise eest 25+5 aastat), vanaema pension oli laias laastus pool keskmisest palgast, ligi 50 rubla kuus. Ühe veise eest sai ligi 1000 rubla ja ta kasvatas üles igal aastal ühe veise. Lisaks viis ta piima puki peale, villa ja marju kokkuostu. Vanaema sissetulek oli ligi 200 rubla kuus. Praeguses vääringus on see ligi 3000 eurot. Ja mu vanaema polnud ainus, sellised olid kõik tema sõbrannad, kõik naised, kes ümberringi elasid. Vanaema lasi ehitada mitu maja, ilma laenuta!

Ma ei hakka kirjeldama pensionäride elu täna. See on täielik tragöödia võrreldes nõukogude ajaga. Aga see polegi peamine. Mis ma tahan rääkida, et Eestis on tekkinud tohutu palgalõhe naiste ja meeste vahel, mis on Eesti jaoks suur tagasiminek. 50 aastat tagasi polnud mingit palgalõhet ja nüüd on tohutu palgalõhe. Ja mis kummaline, nüüd räägitakse Soomes, Rootsis, Saksamaal, Šveitsis ja mujal, kuidas naised on hakanud auto-, bussi- ja isegi lennukijuhtideks. Naislendurid, kelle üle veel paarkümmend aastat tagasi irvitati, on saanud staariks. Eestis aga valitseb suur segadus. Ma kujutan ette, et Kersti Kaljulaid, kes oma edu võlgneb 100 protsenti nõukogude ajale, ei suuda täna mõista, kuidas naislendurid, kelle pärast (tema arvates) NLiit kokku varises, on nüüd kogu arenenud maailmas peavool.

Mis sellest välja lugeda? Aga seda, et nõukogude ajal oli Eesti väga eesrindlik riik, eesrindlikum ja arenenum kui enamus tänaseid nn arenenud Lääneriike ja et viimased paarkümmend aastat on Eestis olnud suur tagasiminek, eriti mis puudutab naiste rolli ühiskonnas ja nende sissetulekuid.

Miks see nii juhtus? Miks käis Eesti iseseisvudes alla?

reede, 2. november 2018

Uskumatu, aga tõsi: American Dream on tõenäolisem Taanis kui USA-s


Ameerika puhul räägitakse küll nn American Dreamist, lehepoisist miljonäriks, põhjast tippu jõudmisest, aga tegelikkuses on Ameerika viimane koht, kus seda unistust täita.

Kõige tõenäolisem on Ameerika unistus täita Taanis, Soomes või Rootsis, kus valitseb suurem võrdsus, selgub juuresolevast World Economic Forumi ülevaatest. Sotsiaalne mobiilsus on suurem seal, kus valitseb suurem võrdsus.

Eestis on selles osas samuti veidi nö mööda pannud. Eesti võttis eeskuju USA-st ja Eestis valitseb samuti väga suur ebavõrdsus, aga sellega on vähenenud võimalused põhjast tippu jõuda. Paradoksaalsel kombel oli see võimalus nõuka ajal, kus Kersti Kaljulaidi sugune vaesest perest tüdruk sai parima hariduse ja tänu sellele tõusnud tippu.

Eesti häda NLiidus polnud inimestele loodud võrdsed võimalused, nagu ekslikult arvatakse ja arvab president Kersti Kaljulaid, vaid vaba turumajanduse puudumine. Soome on ses mõttes nagu Nõukogude Eesti, ainult et vaba turu võimalustega. Ja lubatud on eraomandus, mida NLiidus samuti polnud.

Ja NB! Soome on jätkuvalt Eestist edukam! Kuigi veel 15 aastat tagasi prognoositi Soomele kadu ja Eestile edu. Eesti aga stagneerub oma ameerikaliku poliitikaga üha enam. Ja Eesti hea start oli 1990ndate algul võimalik seetõttu, et nõuka ajal olid inimestele loodud võrdsed võimalused. See andis tohutu eelise, mis tänaseks hakkab ära kustuma. Tänased Kersti Kaljulaidid hulguvad ringi kusagil Lasnamäe tühermaal, nagu ajalehtedest võib lugeda.

teisipäev, 30. oktoober 2018

Eesti on EL-ist valesti aru saanud - tegelikult ei tohi enam midagi kärpida

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Ühes asjas on Mäggil õigus - Eesti ei tohiks riigiaparaati väga õhukeseks lihvida. Sest kokkuvõttes tähendab see elu väljasuretamist igalt poolt mujalt peale Tallinna.

Euroopa Liidus ei tohigi midagi kärpida, sest kõiki kärpeid vaadatakse sinu kahjuks. Eesti on kärpinud nii et laibad taga ja mis sellest sai - Euroopa Liit lõpetab ära kõik toetused. Eesti on saanud suure tünga. Kreekas ei kärbitud midagi ja neile on kriis lihtsalt kinni makstud, kaasa arvatud sündimata eestlaste hinnaga.

Laiemas plaanis on Eesti lihtsalt EL-ist valesti aru saanud. Tubliduse eest karistatakse. See on umbes sama nagu vene kroonus, kus mulle tehti „põhitõed” ruttu selgeks. Algul püüdsin olla tubli ja tegin kõik ilusti ära. Aga siis laoti ja laoti uusi ja uusi ülesandeid, kuni olin täiesti ära kurnatud. Grusiinist rühmaülem ütles selle peale, et ma olen kroonust valesti aru saanud - paremini hakkama saamiseks tuleb vähem teha. Kui keegi tuleb ja palub midagi teha, siis saadad pikalt. Kui nii tegin, siis algul pidin veidi kaklema, aga pärast oli elu palju lahedam. Ei pidanud enam suurt midagi tegema, ja minu eest tehti lõpuks kõik asjad ära. Need, kes õppust ei võtnud, need jäidki ise kõike tegema, lõpuni välja. Läksid koju, käed rakkus ja tervis läbi, läbi pekstuna.

Täpselt sama on EL-is - kes vastu seisavad, neilt ei nõuta lõpuks mingeid kärpeid, ja teised maksavad nende arved kinni, kes aga kärpima hakkavad, need jäävadki kärpima. Nii on, vaielge palun vastu!

Milleks on lastetutele autot vaja?


Eestis on häda, et autod ei mahu teede ja tänavate peale ära, eriti Tallinnas, aga ka mitmel pool mujal. Tõesti, olukord on katastroofiline, ja seda eriti keskkonna saastatust silmas pidades. Tallinnas on saastatus eriti suur. Hommikul võistlevad omavahel liiklusummikutes need, kes niisama oma edeva auto välja ajanud, kui need, kes peavad lapsed õigeks ajaks lasteaeda, trenni või kooli viima.

Teed ja tänavad on avalik hüve, nagu vesi, õhk, loodus ja viimasel ajal ka internet. Erinevalt õhust ja veest ja internetist, mida Eestis on palju, on teed selline hüve, mida kõigile ei jätku. Umbes nagu vesi kõrbes. Kõrbealadel vee tarbimist piiratakse, aga millegipärast Eestis teede kasutamist ei piirata. Kuigi võiks ja peakski.

Eestis on kahte tüüpi inimesi: ühed teevad lapsi, teised ostavad autosid. Enamasti on nii, et mida vähem lapsi, seda edevamad autod ja seda rohkem neid peres on. Ja kel lapsed, neil pole raha osta õiget autot. Teedel saavad need kaks gruppi kokku ja enamasti on võitjad need, kel lapsi pole, kuna neil on suuremad, uhkemad ja võimsamad autod. Laste puudumist kompenseeritakse hobujõududega. Lapsed ja lastega pered surutakse teedel kõrvale, nad on sunnitud kõrvale tõmbama.

Eesti on piltlikult öeldes kõrb, kus vett jagub ainult tugevamatele, valdavas osas ilma lasteta inimestele, samas kui lapsed ja lastega pered vaevlevad janu käes. On selge, et selline areng pole jätkusuutlik ja viib hukatusse.

Kas see peab nii olema Eestis, kus räägitakse, kui olulised on lapsed ja et ilma lasteta puudub Eestis tulevik? Küsida võib ka nii, et miks on lastetutele üldse autot vaja? Mille jaoks? Palju parem ja tervislikum on sõita ühistranspordi või jalgrattaga. Auto on vajalik ainult väikeste lastega peredele, eriti kui lapsi on palju, sest ühistranspordiga on väga raske, kui mitte võimatu kaasa võtta väikseid lapsi, eriti kui seda teeb üks vanematest. Autoga on see võimalik. Auto oleks väikeste lastega peredele vahend elu hõlbustamiseks.

Eestis, kus lapsed peaks olema esikohal, peaks olema nii, et lisaks firmadele on auto lubatud vaid lastega peredele. Ja punkt. Ja lastega peredele võiks olla riigi poolt auto lausa tasuta. Ülejäänud käivad jala, jalgrattaga või ühistranspordiga. Või äärmisel juhul mopeediga. Paljud probleemid laheneks iseenesest, kaasa arvatud sündide arv.

Skeem oleks selline, et kõigile on ette nähtud tasuta ühistransport, ainult et lastetute puhul on see tramm, troll, buss, rong, lastega perede puhul ka auto, nende endi soovil ja valikul. Loomulikult ei keela keegi ka lastega peredel tasuta bussiga sõita. Ja need, kel pole lapsi ja tahavad autoga sõita, samuti välismaalased, kes Eesti teedel ilma lasteta sõidavad (soomlased, kes kasutavad Eesti teid ja tänavaid Lätist kauba toomiseks) peavad selle lõbu eest lisamaksu maksma.

Kas pole tulevikku vaatav ja keskkonnasõbralik mõte?!

P.S. Samuti peaks olema igale väikeste lastega perele tagatud oma maja, kui perel endal pole jaksu seda soetada. Et poleks nii, et vallalised ja lastetud elavad uhketes villades, aga paljulapselised pered peavad kitsastes oludes avariipindadel hakkama saama. Eluase on samuti hüve, mida tuleb jagada vastavalt vajadusele, mitte selle põhjal, palju igaüks jaksab omale krahmata.

pühapäev, 28. oktoober 2018

Soomes ei tohiks lasta ühegi lapse andel raisku minna, aga Eestis?


Eestis räägitakse pidevalt sellest, kuidas lapsevanematel pole laste ringide jaoks raha. Tahaks taas meenutada, et ajal, kui lugupeetud president Kersti Kaljulaid koolis käis, olid KÕIK ringid tasuta. KÕIK. Tänu sellele sai vaese pere tütrest president.

Nüüd aga pooldab seesama president üha suuremat kihistumist, kus üha suuremal osal lastest pole võimalik ringidest osa võtta, kuna nende peredel pole selleks raha.

Soome lastekaitsevolinik Tuomas Kurttila rõhutab, et Soome pole nii rikas, et ühegi lapse andeid raisku lasta. Eesti paistab olevat selle taustal vägagi rikas. Või mis?!

Kui suured on puuetega laste toetused Soomes?



Kuna Riigikogu hakkab nüüd - lõpuks ometi! - puuetega laste riiklike toetustew tõstmist arutama, siis on paslik tuletada meelde, kui suured on nad meie naaberriigis Soomes.

Perusvammaistuki ehk põhiline puudetoetus (makstakse näiteks alla viieaastasele astmahaigele lapsele, üle viieaastasele lapsele, kes alla pissib, või lapsele, kellel on teravilja või piima talumatus) - 92, 14 eurot kuus.

Korotettu vammaistuki ehk kõrgendatud puudetoetus (makstakse näiteks suhkruhaigele lapsele või lapsele, kelle haigus nõuab, et tema eest iga päev hoolitsetaks) - 215 eurot kuus.

Ylin vammaistuki ehk ülim puudetoetus (makstakse lapsele, kelle eest tuleb hoolitseda ööpäevaringselt, Eesti mõistes siis sügava puudega lapsele - näiteks raske nägemis- või kuulmispuudega lapsed, autistid, angelmanid) - 416, 91 eurot kuus.

Eestis saab hetkel keskmise puudega laps 69 eurot ja raske puudega laps 80 eurot. Kõige suuremat ülekohut teeb Eesti riik sügava puudega lastele, kelle puue on võrdsustatud (!) raske puudega lapse puudega ja seetõttu makstakse sügava puudega lastele ka sendipealt sama palju raha kui raske puudega lastele. Samas on sügava puudega laste vanemate hoolduskoormis palju suurem, sest kui raske puudega laps vajab hoolt iga päev, siis sügava puudega lapse eest tuleb hoolitseda ööpäevaringselt, 24/7.

Vabaerakonna ettepanek diferentseeriks raske ja sügava puudega lapse toetuse ja see ongi minu meelest selle muudatusettepaneku juures kõige olulisem. See lõpetaks aastaid kestnud ebaõigluse, tagades sügava puudega lapsele 241 eurot kuus. Ka raske puudega lapse toetus tõuseks märmimisväärselt, 161 euroni kuus.

Väide, et teeme enne süsteemi korda ja vaatama siis, kas ja mida tõstame, on täielik bullshit. Niisugust juttu võib ajada ainult totaalne ajukääbik. Toetusi tõsteti viimati aastal 2006 ehk kaksteist aastat tagasi! Selle aja peale on juba mitu korda tõusnud lastetoetused ning lisandunud veel suure pere toetus, mida makstakse kõikidele suurtele peredele reaalsele vajadusele vaatamata.

On aeg puuetega lapsi kasvatavatele peredele see auvõlg lõpuks ometi välja maksta. Nõnda oleksid meie toetused umbes pool Soome toetustest. Ja aitaksid natukenegi puuetega lapsi kasvatavate perede elujärge parandada. Mu mõistus tõrgub uskumast, et leidub mõni valitsuse või Riigikogu liige, kelle südametunnistus sellele vastu saab olla. No ei usu lihtsalt!

Pildil sügava puudega, 24/7 hoolt vajav Juulike, kellele riik maksab praegu sendipealt sama palju kui raske puudega lastele ehk 80 eurot kuus.

neljapäev, 25. oktoober 2018

Tähelepanu! Riigikogu hakkab arutama puuetega laste toetuste tõstmist!

Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis 22. oktoobril ühehäälselt heaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu esimesele lugemisele saatmise, kuigi Jüri Ratase juhitav valitsus ei toetanud uuest aastas puuetega laste toetuste tõstmist. Selline info seisab siis Riigikogu koduleheküljel.

Muudatus tähendaks seda, et keskmise puudega laps hakkaks saama senise 69 euro asemel 138 eurot, raske puudega laps senise 80 euro asemel 161 ning sügava puudega laps, kes on seni samuti iga kuu ainult 80 eurot saanud, 241. 

AGA Jüri Ratta valitsus on sellele vastu. Ei soovi puuetega lapsi kasvatavate perede närust olukorda parandada. Ei hooli puuetega lastest.

Kohvik loodab, et terve mõistus siiski võidab ja see toetuste tõus tuleb. Juba järgmisest aastast. Sest seda on nii kaua pikisilmi oodatud. Ja see on tõesti vähim, mida valitsus saab puuetega laste heaks teha.  

Hoiame eelnõu arutelul silma peal ja naelutame igavesse häbiposti kõik rahvasaadikud, kes sellele vastu on.

Täiendatud! Eelnõuga soovitakse tõsta puuetega laste toetused määrani, mis vastaks lapse puudest tulenevatele tegelikele lisakulutustele, nagu on toodud ühe soovitusena välja ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportis. Eelnõu näeb ette tõsta keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetuse kahekordseks ning sügava puudega lapse toetuse kolmekordseks.

Järgmisena arutab seda Riigikogu täiskogu oma korralisel istungil neljapäeval, 8. novembril kell 10. 00. 

Ida-Euroopa on uus Aafrika

Uue seriaali Deutschland 86 plakat.

Telest hakkas jooksma uus Saksa seriaal Deutschland 86. See on jätk sarjale Deutschland 83, mis jutustas Ida-Saksa luure tegevusest. Uus seriaal viib meid Aafrikasse, kus maailma vägevad paar kümnendit tagasi madistasid. Seda kutsuti Proxy Wars.

Nüüd aga on kummalisel kombel saanud Ida-Euroopast uus Aafrika, kus maailma vägevad omavahel mõõtu võtavad. Taas, mitte otse, vaid nn proxy'de kaudu. Eesti ning teised Ida-Euroopa riigid on need nn proxy'd, kuhu juba kogutakse relvi. Nagu öeldakse, kui etenduse algul tuuakse lavale püss, siis lõpus teeb see pauku.

Eesti puhul on muidugi iseäralik see, et Aafrika nn proxy sõjad läksid Eestist mööda. Kokkupuudet oli ainult niipalju, et Tallinna kommivabrik Kalev ja teised suuremad ettevõtted tootsid kaupa Aafrika riikidesse. Nii Lääs kui NLiit ja tema liitlased võitlesid Aafrika pärast. Aafrikasse viidi (loe: müüdi) väga palju relvi ja toimus üks pidev sõdimine, vabaduse sildi all loomulikult. Surid miljonid inimesed.

Nüüd, kui proxy sõjad Eestile lähemale tulevad, siis võibolla vaadatakse sellele veidi teise pilguga. Ühtlasi on arusaadav, miks Saksamaa sõjalistele kulutustele ja üldse sõdimisele nii jahedalt vaatab - pärast kaht ilmasõda ja aastakümneid Külma Sõja eesliinil olemist on sakslastel sellest kõigest villand saanud.

Aga uusi sõdida tahtjaid jätkub. Ja need on Ida-Euroopa riigid, nagu väike Eesti. Eeldused on samad, mis olid Aafrikas: suur hulk vaeseid ja rahulolematuid inimesi ning välismaalt kergesti mõjutatavad poliitikud. Edasi hakatakse õhutama sõda ja valmistuma sõjaks, varutakse relvi, leitakse vaenlased ning üks kord see sõda ka tuleb. Ukraina on hoiatav näide, kus kihistumine on samuti väga suur ja kus toimub pidev sõjategevus. Ning kus USA ühelt poolt ja Venemaa teiselt poolt omavahel mõõtu võtavad. Klassikaline Proxy War. Ukraina on üks suuremaid relvaostjaid maailmas ja sõjategevust jätkub seal arvatavalt aastakümneteks - küll selle eest juba hoolt kantakse. Ja näha on, et sõjatanner laieneb.

Mis sellest kõigest tulevikus saab on ehk samuti kõige parem näha Aafrikas: miljonid näljahädalised, kes otsivad oma kodumaalt teed teistele mandritele.

teisipäev, 23. oktoober 2018

Kas tööandjate ahnus suretab Eesti välja?

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Soomes valitseb suur programmeerijate ehk koodikirjutajate puudus. Väidetakse, et vaja oleks kohe 7000-9000 programmeerijat, muidu jääb Soome majandus kängu. Umbes sama juttu räägitakse ka Eestis, et kohe on vaja programmeerijaid, muidu tuleb maailma lõpp. Selleks sunnitakse valitsust lihtsustama välismaalt, näiteks Indiast pärit programmeerijate tööle tulekut Eestisse.

Ma olen mõelnud, et miks just Indiast. Levinud seletus on see, et Indias on palju inimesi. Ja et programmeerida suudab ainult teatud hulk inimesi, siis Indias on neid kõige rohkem.

Aga nagu vahendab eestinen.fi, siis on Soomes programeerijate puuduse TEGELIK põhjus asjaolu, et palka pole juba aastaid tõstetud. Et palgad on väiksed. Kui palk oleks kõrgem, siis oleks ka programmeerijaid - nii lihtne see ongi.

Nagu välja tuleb, siis palk ei tõuse IT-ettevõtetes sellepärast, et IT-firmade peamised kliendid on valitsusasutused, kes viivad hangetega teenuse hinna alla. Ja selleks, et suuta madala hinnaga teenust pakkuda, ei saa ka programmeerijatele rohkem palka maksta.

Soome puhul väidetakse koguni seda, et hind ei tõuse, sest tööturul on ülepakkumine vaatamata sellele, mida tööandjad avalikkusele räägivad. Siin tulebki mängu India - sealsete inimeste palkamise puhul pole määrav mitte nende hulk, vaid hind, mida nad töö eest küsivad. Hindud on valmis tegema tööd väga madala palga eest, kuna Indias ongi väga madalad palgad.

Eestis on sama lugu. Eesti riik kulutab miljoneid selleks, et meelitada Indiast ja mujalt odavat tööjõudu - ja seda tehakse IT-firmade pealekäimisel, nende lobby-töö tulemusel. Tuuakse välja mõni järjekordne kuukulguri välimusega puldiga auto ning kõik poliitikud heldivad. Kuna räägitakse, et valitseb suur tööjõu puudus. Jäetakse rääkimata see, et tööjõu puudus on suur mitte seetõttu, et inimesi pole, vaid seetõttu, et palgad on väiksed.

Sama asja saab üle kanda ükskõik mis sektorisse Eestis. Ka hotellides ja restoranides, tehastes, põllumajanduses, ehituses - igal pool valitseb suur töötajate puudus. Pole aga kuulnud, et valitsus eraldaks miljoneid, et Indiast põlluharijaid Eestisse meelitada. Miks? Olukord on ju sama: töötajate puudus nii IT-sektoris kui põllumajanduses tuleneb sellest, et palgad on madalad.

Samas pole kuulnud, et Eestisse oleks tulnud USA-st või isegi Soomest tööle mõni oma ala tõeline tipptegija. Loomulikult nad ei tule, sest Eestis ei maksta palka. Aga palka ei maksta seetõttu, et IT-firmade kliendid on valitsusasutused, kes ei ole võimelised maksma. Ja siis seetõttu, et e-Eesti, digiretseptid, ID-kaardid ja muu vajab arendamist, aga palgad on nirud, tuleb sisse vedada massiliselt inimesi Indiast ja mujalt maailmast, odavat tööjõudu. E-Eesti alustala on madalapalgalised hindud.

Aga siis võiks juba teha niisama ka ülejäänud majanduses. Indiast oleks tulijaid küllaga, toome nad kõik sisse, maksame miinimumpalka ja elu on nagu lill. Või ei ole?

Samas näeme, et nendesamade IT-firmade juhid, kes toovad välismaalt odavat tööjõudu, et nende juhtidel on niipalju raha, et luua koguni erakond Eesti 200. Ettevõtjad suplevad rahas, sest poliitikud on lasknud neil sisse tuua odava tööjõu, mistõttu nad saavad ise rohkem teenida. Ja nagu näete, siis selle asemel, et maksta selle teenitud rahaga eestlastest IT-töötajatele kõrgemat palka, ollakse valmis pigem looma erakond, kulutama selleks miljoneid, et kõik jätkuks vanaviisi: et toodaks Indiast ja mujalt Eestisse odavaid programmeerijaid, et ei peaks jumala eest Eesti enda inimstele kõrgemat palka maksma.

Kokkuvõttes võib sama mustrit laiendada tervele ülejäänud majandusele ja seega taandub kõik ettevõtjate ahnusele. Nad on pigem valmis poliitikuid ära ostma või isegi oma erakonna tegema, et jumala eest mitte Eesti inimestele kõrgemat palka maksta.

Taustaks olgu lisatud, et need ettevõtjad, kes töötajatele head palka maksavad, pole kordagi kurtnud, et neil töötajatest puudus oleks.

Kui miski Eesti välja suretab, siis on see kõige labasem tööandjate ahnus. Ja see ei puuduta loomulikult ainult tööandjaid. Samal põhjusel on Eesti pensionifondide tootlus kõige kehvem terves Euroopas. Eesti valitsus, poliitikud lasevad sel kõigel sündida, sest nad on kas ära ostetud või ise läinud poliitikasse selleks, et see nii oleks ja jääks.