esmaspäev, 27. märts 2017

Minu isa, tsoonimees



Õhtulehe lugu Jüri Kukest ja Jüri Luigest insprireeris mind üles ostsima oma isa vanu pilte tema vanglaajast. Mu isa Georg Vaher oli Tartu Ülikooli metsandusteaduskonna üliõpilane, kui ta Tartus arreteeriti. Tuldi talle tema isa Võru tänava majja, mille korteris ta elas, järele ja viidi kahe püssimehe vahel ära. Sinnasamma halli KGB majja, kus praegu muuseum asub. Süüks pandi talle seda, et ta varjas oma korteris onupojast metsavenda Enn Puru. Isa sai banditismile kaasaaitamise eest kümme aastat ja pidi neist ära istuma kaheksa. Mu isa vabanes 1956. aastal.

Hilisemas elus armastas isa sageli öelda, et ta on tsoonimees. Sain aru, et osalt oli see öeldud nalja, aga osalt ka uhkusega. Elu tsoonis oli karm ja igaüks seal ellu ei jäänud. Mu isa päästis see, et ta õppis kiiresti vene keele ära ja sai tänu sellele metsatöölt kontorisse. Ta üritas Vorkutast neli korda ära põgeneda, aga paraku (või õnneks, sest paljud, kes üritasid ja kätte saadi, lasti maha) ei läinud ükski kord õnneks. Elu tsoonis polnud isa sõnul ainult must ja masendav. Tõsi, võidelda tuli nälja ja sellest tulenevate tervusehädadega (mu isa kimbutas skorbuut ja ta kaotas juuksed), aga vanglakaaslased hoidsid kokku ja peletasid igavust ühiste muusika- ja teatriõhtutega. Need, kes oskasid, kirjutasid jutte ja lugesid neid teistele ette. Kõige rohkem andis meestele elujõudu aga lootus ühel päeval vabaneda ja tagasi koju jõuda. „Mäletan, et mõtlesin - kui ükspäev koju tagasi saan, siis ei kurda küll enam millegi üle,” meenutas isa naeratades.

Pildil minu isa (paremal) koos vanglakaaslastega Vorkutas. Elu oli karm, aga jõudu andsid kodustelt saabunud pakid ja lootus ühel päeval vabaks saada.

Siin veel mõned pildid mu isa tsooniaastatest:



Tüdruk, kes jäi maha. Isa pruut Lonni Vernik, kellega ta kurameeris enne arreteerimist.



Esimesed vangla-aastad. Pildi taha on kirjutatud: „Armsale emale mälestuseks, Georg. Vorkuta, 2. 11. 1953”.



Juba märksa reipam. Aasta on 1955.



Samuti 1955. Juuksed on „vangladideedi” tulemusel küll peaaegu et läinud, aga meel on siiski reibas ja tuju hea. Aasta enne vabanemist.



Tsoon. Vorkuta.



Minu isa Vorkutas 1955. aastal.



Vanglas oli tähtis roll sõprusel. Selle pildi taha on kirjutatud: „Mälestuseks parimale sõbrale-koolivennale Georgile, Hugolt. Vorkutas, 23. juunil, 1953.”



Georg ja Hugo 1953. aastal.



Hugo. Pildi taha on kirjutatud: „Mälestuseks parimale sõbrale neilt päevilt, mis jäävad kauaks mu hinge. Georgile Hugolt 19. 9. 1954, Vorkutas.”



See on eriti armas pilt. Tuleb välja, et tsoonis liikus ka neljajalgseid, kellega sõbrustada :). Isa Vorkutas 1955. aastal.



Esimesed hetked vabaduses. Valga raudteejaamas koos (vasakult) sõbrannade Anna Saaroni, Mari Müürsepa (Juhan Särgava ema) ja pruudi Lonni Vernikuga. 5. detsembril 1956.



Taaskohtumine Mari Müürsepaga, kes on põllumees Juhan Särgava ema ja kohtunik Helve Särgava ämm.



Georg ja Mari on taaskohtumise üle rõõmsad.



Siin aga koos sõpradega Jõgeval 1957. aasta suvel. Lõpuks ometi vabadus!



Tüdruk, kes jäi Venemaale maha. Pildil on isa venelannast pruut Vorkutas, kes soovinud talle Eestisse järele sõita, aga isal olid selleks ajaks juba muud mõtted :).

Vabadusvõitluse hind. Jüri Kukest, Jüri Luigest, minu isast ja Inno vanaisast



Soovitan teil kindlasti lugeda tänasest Õhtulehest Arvo Uustalu artiklit „Vanglakaaslane legendaarsest vabadusvõitlejast: Jüri Kukk suri näljastreigi ajal, kuid see oli teadlik samm tema kõrvaldamiseks”. Seal jagab koos Kukega tsoonis olnud Võru ettevõtja Jüri Luik oma mälestusi kunagisest vanglakaaslasest ja avaldab ka arvamust, mis Kukele saatuslikuks võis saada.

Hetkel peab Jüri Luik Võrus Paju tänaval legendaarset Pommionu poodi ning tegeleb ilutulestikuäri ja helindamisega. Mõni aeg tagasi tekkis tal mõte lüüa kaasa ka kohalikus poliitikaelus ning lõi ühes Võru kirikuõpetaja Jüri Palloga valimisliidu „Võru eest”. Üsna varsti pärast seda tegi Luik Innole etpaneku olla selle valimisliidu Võru linnapea kandidaat.

Jüri Luik istus kinni okupatsiooniarmeesse minemisest keeldumise pärast, mida ma ausalt öeldes seni ei teadnudki. See tõestab veelkord, et vabadusvõitlejatest on vaja rohkem rääkida. Need mehed ja naised, kes ohverdasid aadete nimel oma vabaduse, väärivad meie sügavat austust.

Nii minule kui Innole on vabadusvõitluse ja eriti vangis istunud vabadusvõitlejate teema väga südamelähedane, sest minu isa Georg Vaher istus kaheksa aastat Vorkuta vangilaagris metsavenna varjamise (tol ajal nimetati seda banditismile kaasaaitamiseks) eest ja Inno vanaisa Eduard Tähismale määrati banditismi (tegelikult Omakaitse, tänapäeva mõistes Kaitseliidu liikmeks olemise) eest 25+5 aastat, millest ta jõudis Irkutski vangilaagris ära istuda viis aastat. Inno vanaisa suri vangilaagris ega jõudnudki tagasi kodumaale. Minu isa isa Gustav Eduard Vaherit üritati samuti poja pärast Irkutskisse viia, aga vanaisa tuli poole maa pealt tulema, astudes küüdirongi pealt maha ja sõites lühimaarongidega läbi Venemaa koju Osulasse tagasi. Minu isale mõisteti kümme aastat, aga ta pääses koju tagasi pärast Stalini surma, olles ära istunud kaheksa aastat.

Küll on tore, et on neid, kes vastu pidasid ja tagasi tulid, mõtlen ma nüüd. Tänu neile saame rohkem teada neist, kes ei tulnud, ja mõistame, mis on vabadusvõitluse tegelik hind.

Siin veel üks vaade tänase Õhtulehe loole:

pühapäev, 26. märts 2017

Piletita reisijate aeg NATO-s saab läbi

Väljavõte Sunday Timesi veebist.

Nii nagu arvata võis, saab piletita reisijate aeg NATO-s läbi. Nagu kirjutab Sunday Times viidates Saksa allikatele, esitas USA president Donald Trump nädal aega tagasi Washingtonis Saksa kantsleri Angela Merkeliga kohtudes viimasele ligi 350 miljardi euro suuruse NATO-arve. Summa on välja arvutatud 2002. aastast alates, mil Merkeli eelkäija Gerhard Schröder lubas, et Saksamaa panustab 2% SKP-st, aga pole seda teinud. USA on pidanud puudujäägi katma.

Pole siis ime, et sakslased Trumpi üle irvitasid, et Trump ei tahtnud Merkelile kätt anda. Aga mille eest? Et Saksamaa oma kohustuste peale vilistab?

Saksamaa olevat olnud väga solvunud. NATO-s on ainult mõned riigid 28-st, kes 2014. aastal võetud kohustust täidavad ja 2% SKP-st kaitsele kulutavad: USA, Eesti, Suurbritannia, Kreeka ja Poola. Ülejäänud on nn freeriderid, piletita reisijad, kes teiste najal liugu lasevad.

Väha õige lähenemine. See, et Venemaa praegu NATO üle irvitab ja Balti riigid värisevad tuleb just sellest, et suurem osa NATO riike pole võetud kohustusi täitnud.

Mis oli märtsiküüditamiste tegelik põhjus?

Märtsiküüditamiste kohta Eestis 1949. aasta märtsi lõpus, mille käigus viidi ära ligi 20 tuhat inimest, on räägitud, et see oli seotud talunike soovimatusega ühineda kolhoosidega. Lisagem veel, et küüditati kõige jõukamad ja paremal järjel olevad talunikud. Tööandjad. Ehk nö maa sool.

Aga see pole veel kõik. Nagu dokumendid näitavad, siis operatsioonis Priboi ehk Murdlaine võeti 1949. aastal paralleelselt nn kulakute ehk suurtalunikega ette nn bandiidid ehk metsavennad ja nende sugulased.

Miks? Sest need kaks üksust töötasid koos. Metsavennad õõnestasid nõukogude võimu ja suurtalunikud varustasid neid toidu ja muu vajalikuga. Metsavennad olid paljudel juhtudel ise kas suurtalunikud või nende sugulased, sest ainult neil oli pärast sõda piisavalt võimekust metsas redutada. Ma tean seda oma Pärnumaal elanud sugulaste järgi. Nad pidasid Eesti üht suuremat Laulaste talu, samal ajal tegelesid metsavendlusega ja viidi kõik minema ning tapeti maha. Talu suurus oli ligi 400 hektarit ja selle asemele tehti kolhoos.

Seoses küüditamiste ja küüditatute vara hõivamisega lõigati läbi nabanöör. Metsavendadel polnud enam, kust ammutada toitu ja muud vajalikku. Ning pole siis ime, et 1950ndate algul pärast küüditamist tehti otsustav lõpp metsavendlusele. Enne seda oli nii Eestis kui Läänes lootus, et metsavendade kaudu on võimalik nõukogude võim Balti riikides kukutada.

Miks ma sellest nüüd kirjutan? Eesti praegune kaitsekava näeb pärast vaenlase rünnakut ja okupatsiooni ette kaitseväelaste ja kaitseliitlaste pagemist metsa, sarnaselt metsavendadega. Metsa lähevad ka Eestis baseeruvad NATO liitlasväelased, kokku kümned tuhanded inimesed. Selleks on lausa mõned metsavendade-laadsed punkrid ette valmistatud. Aga ma hoiatan: erinevalt 1940ndatest aastatest on nüüd olukord sootuks teine. Talusid lihtsalt enam pole. 1940ndatel elas Eestis enamus inimesi maal. Aga 1949. aastal likvideeriti ligi 10 000 talu ja neid ei tekkinud enam ei nõukogude ajal ega pärast seda. Töökohad maal kadusid, inimesed olid sunnitud liikuma linnadesse. Kunagistest taludest on järel ainult riismed. Kui ringi liikuda, siis on näha, et maapiirkonnad on jäänud päris tühjaks. Mõnest talukohast on tehtud suvila, enamik on lihtsalt lagunenud. Maal on vaid üksikud majapidamised, kes hangivad enamiku toidust ja muu vajaliku poest. Maaettevõtjad elavad ise samuti juba linnas ja sõidavad maale „tööle”. Praegused metsavennad jäävad metsas kohe nälga.

Isegi Eesti hilisemad kuulsad metsavennad, vennad Voitkad, kes olid redus vene kroonu eest, ei käinud taludes, vaid külastasid 1980-1990ndatel aastatel maapoode ja koolimaju. Enamik nendest poodidest ja koolimajadest on tänaseks juba kinni pandud. Poed ja koolid on jäänud ainult linnadesse. Elu jätkuv kontsentreerumine linnadesse muudab Eesti alade hõivamise vaenlasele väga mugavaks, seda ei tasu unustada. Aga ükski poliitiline jõud pole Eestis tahtnud maaelu arendada, sest kõik otsustajad on linnades, enamik Tallinnas. Kõik otsused tehakse lähtuvalt Tallinna huvidest.

laupäev, 25. märts 2017

ELi riigid uuendasid truudusevannet. Aga kas see aitab?

Väljavõte Delfi veebist.

Euroopa Liidu riigid uuendasid täna, pärast Suurbritannia lahkumist uuesti truudusvannet. Umbes nagu abielupaarid seda teevad, kui suhe on kärisemas, aga seda loodetakse tseremooniaga päästa. Tegelikkuses sellest muidugi mingit abi pole, eriti eesti rahva jaoks, millele liit on vee peale tõmmanud.

Näiteks Island, mis liitu ei kuulu, saatis pärast kriisi kõik võlausaldajad pikalt ja on nüüd järjest paremas seisus.

Kes ei usu, siin on Islandi majanduskasvu graafik:

source: tradingeconomics.com

Ja siin Eesti kasvu graafik:

source: tradingeconomics.com

Siin on Islandi rahvaarv:


Ja siin Eesti rahvaarv:


Kommentaarid on liigsed. Ja neile, kes ütlevad, et rahvaarvu kasvu taga on immigrandid: 93% Islandi rahvastikust on islandlased.

Eesti vindub ja jääbki vinduma, rahvaarv kukub ja rahva lõpp läheneb. Varem öeldi, et Euroopa Liit on vajalik, kuna tagab Eesti julgeolekut, aga elu näitab, et ka see on puhas bluff. ELi riigid on viimased, kes Eestile appi tulevad. Ainus, kes suudab ja tahab aidata on USA ning tolle liitlane Suurbritannia, kes sellest mõttetust liidust üldse välja astus.

EL on täiesti perse kukkunud projekt nagu oli kunagi NSV Liit ja viimane aeg on seda tunnistada.

Kui on küsimusi, siis olen meeleldi nõus vastama!

Kohvik tutvustab Vene uuemat sõjatehnikat: soomustransportöör BMD-4M



Võimaliku Venemaa rünnaku puhul on hea tunda vaenlase sõjatehnikat. Üks peamisi ründerelvi on soomustransportöör BMD-4M (bojevaja mašina desanta), tanki moodi asi, mida on võimalik lennukilt koos meeskonnaga otse maapinnale lasta ja mis suudab liikuda vees nagu saarmas. Sellistega tuleb Eesti võitlejatel võimaliku konflikti korral rinda pista.







reede, 24. märts 2017

Arvo Sarapuu on ikkagi pätt

Midagi pole teha, kohvikulised on rääkinud: 50 hääletajat leidis üksmeelselt, et prügiskandaali sattunud Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu on pätt. Ainult 24 leidis, et ta seda ei ole :(

Mis puudutab küsitlust erakondade toetuse kohta, siis esimeses voorus võitis võimsa ülekaaluga EKRE. Teda toetab tervelt 51 kohvikulist. Reformierakond ja Keskerakond jäävad kaugele maha, vastavalt 14 ja 11 häälega. See sunnib küsima, kas ei olegi äkki EKRE tegelikult Eesti kõige suurema toetusprotsendiga erakond?

neljapäev, 23. märts 2017

Palju õnne meile Edgariga! Kuidas kõik algas?

Facebook informeeris mind täna väga olulisest tähtpäevast. Nimelt tähistame mina ja Edgar täna ühe aasta täitumist meie Facebooki sõprusest. Mul endal ei tulnud see meeldegi, aga Facebook, näe, on asjaga kursis ja andis teada :). Jagasin seda teadet kohe ka kõikide oma sõpradega ja nüüdseks on seda laikinud ka Edgar.

Siin Edgar (kujutis Facebookist):



Ja siin mina (samuti Facebookist):



Tegelikult tunneme Edgariga üksteist küll juba üheksa aastat, aastast 2008. Kohtusime esimest korda Rahvarinde aastapäeva pidulikul tähistamisel Kumus, kuhu Edgar meid Innoga kutsus.

Siin sellest üritusest ka üks pilt (Delfi Publikust). Inno arvab, et jätsin siis Edgarile väga sügava mulje :). Noh, ei tea. Võib-olla tõesti, sest ta surus mu kätt väga pikalt :). Aga jah, selline näen ma välja siis, kui mul meik peal ja soeng tehtud on. Tavaliselt ma ennast meikida ei viitsi. Hõbedane kleit, mis mul seljas, on muidugi ka väga ilus :).

Pilte Contra sünnipäevast kümme aastat tagasi!

Kohvik arvab, et tähistada tuleb elu, mitte surma. Eile oli Contra sünnipäev Urvaste vanas koolimajas. Facebookis on sellest mitmeid pilte üleval, aga siin on pildid Contra sünnipäevast kümme aastat tagasi, 2007. aasta 22. märtsil :).



Laua taga istuvad Albert Gulk, Veiko Märka ja Aarne Ruben, seisab Contra. Laua all pikutavad Contra pojad Herbert ja Verner.



Esineb legendaarne Räpina luuletaja Aapo Ilves :).



Osa publikust. Muide, teises reas paremal istub praegune Võru linnapea Anti Allas koos oma abikaasa Elina Allasega :). Pildistab Priit Salumaa.



Contra on hoos!



Jaak Urmet ehk Wimberg.



Mina :)



Anti ja Elina soovivad Contrale õnne.



Contra, Gulk ja Wimberg.


Veiko tunneb ennast mõnusalt.

kolmapäev, 22. märts 2017

Suur pettumus! Kender sai igava ärimeeste karistuse

Täna siis selgus, et prokurör küsis lapsporno tootmises süüdistatavale kirjamehele Kaur Kenderile mitte tingimisi vangistust, vaid rahatrahvi. Mis on ka normaalne, sest Kenderit ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Oleks olnud väga imelik, kui ta oleks vangi saadetud.

Kender ise vist lootis vangi saatmist, sest võrreldes vanglakaristusega rahatrahv ikka nii šeff ei ole. Ei saa end kõrvutada näiteks Oscar Wilde'i või Josef Brodskyga. Isegi de Sade'iga mitte, sest erinevalt de Sade'ist, kes oli hull ja veetis seetõttu suure osa oma elust hullumajas, ei lastud Kenderit sinnagi. Vaene Kender. Rahatrahv on selline igav ärimeeste karistus. Samas prokurör ilmselt sellest lähtuski - et Kender pole mitte kirjanik, vaid ärimees. Kes on osavalt, kirjamehe kuulsuse taha peitudes lapspornot turundanud. Nii et ärimehele ärimehe karistus - TRAHV.

Samas võib Kenderi unistus vanglast isegi täituda, sest kui kui ta rahatrahvi ära ei maksa (millele ta vihjas, öeldes, et tal on vähe raha), võidakse talle asenduskaristusena arest määrata. Või ÜKT. Kender loomulikult ei maksa, sest ta tahaks ikka Brodsky olla, ja nii peab kohus tast ikkagi selle Brodsky tegema. Saab siis näha, kes ses vägikaikaveos peale jääb: kas süsteem, kes Kenderit vägisi igavate ärimeeste kategooriasse surub, või Kender, kel kindel soov vangis istunud kirjanikuks saada.

Eesti saeb oksa, millel ise istub

Väljavõte Vene-vastaste sanktsioonide mõju aruandest.

Öeldakse, et raha ei kasva puu otsas, aga Eesti otsustajate arvates see nii on. Nimelt, nagu selgub Vene-vastaste sanktsioonide aruandest, siis on kõige suurem kahjusaaja Eesti. Sest Vene-suunalise ekspordi osa vähenemine on Eestis kõige ulatuslikum. Venemaa ekspordi maht oli veel 5 aastat tagasi 1,5 miljardit eurot aastas. Nüüd poole väiksem. Kaduma on läinud 800 miljonit eurot aastas. Aga samas, nagu teada, on Eesti olnud üks kõige häälekamaid Vene-vastaste sanktsioonide pooldajaid. Ehk siis: seal ongi see haigekassa ja muude asutuste raha. Sellepärast tuleb panna kinni koole ja haiglaid, makse tõsta, kaovad töökohad ja noored eestlased.

Olgu lisatud, et sanktsioonid on aidanud Venemaal keskvõimu tugevdada ja president Putin tunneb end kindlamalt kui kunagi varem. Miks? Sest tegelikkuses sanktsioonid ei toimi. Vene gaas voolab Saksamaale ja Saksa autod Venemaale nagu poleks midagi juhtunud. Muutunud on ainult see, et oht Eesti julgeolekule on pärast sanktsioonide kehtestamist suurem kui kunagi varem. Sanktsioonid on olnud Eesti seisukohalt täiesti mõttetu ja jabur.

Kui Eesti tegevust analüüsida, siis tundub olevat nagu skisofreeniku, idioodi käitumine. Kes omal veenid läbi lõikab ja räägib, et see on maru kasulik. Kui samas Kalevipoega lugeda, siis ausalt öeldes ei imesta. Eestlane ongi loomult idioot. Enesehävitaja. Või vähemalt on seda otsustajad. Pole siis ime, et rahvaarv kukub kivina, nii et tuleb maailma pealt virtuaalseid elanikke juurde kraapida. Kahjuks. Aga nagu öeldakse, siis mõistus pole oma teha. Kuigi põhiseaduses pole sõnagi e-residentidest, et Eesti riik peaks nendega tegelema. Seaduse järgi on Eesti riigi peamine ülesanne tegeleda oma rahva ja kultuuri säilitamisega. ESTONIANS FIRST. Aga Eesti riik pole sellega hakkama saanud, mis tähendab, et rahva seisukohalt on riigi tegevus ebaõnnestunud. TOTAL FAIL. Olgu veel üle korratud, et riigi alustala on majandus ja majanduse alustala on eksport. Eesti riik aga tegeleb süstemaatiliselt ekspordi vähendamisega.

Ja mis USA-sse puutub, siis on USA osa Vene ekspordis sisuliselt olematu. Mistõttu ei imesta, et USA Vene-vastaseid sanktsioone agaralt toetab. Kogu maailm, Trump ja Putin vaatavad seda tsirkust pealt, kuidas eesti rahvas kõigi silme all ära kustub.

Kas ma olen loll, või mis?!

Järelehüüete meedia

Väljavõte Delfi veebist.

Ma olen seda juba varem täheldanud ja kirjutanud, aga nüüd paistab see eriti silma - Eesti meedia põeb surma-fetišit. See väljendub surma ja surijate teema erakordses võimendamises. Ja mis on eriti groteskne - eluajal mõnest tegelasest nagu Aleksander Einselnist või Eri Klasist või isegi Jaak Joalast ei kirjutatud lõpus suurt midagi, või kui, siis tänitati, aga niipea, kui vanameistrid hinge heitsid, läks lahti hirmus lein ja hala ning järelehüüdeid sadas nagu seeni pärast vihma. Umbes nagu Stalini või Brežnevi matuste ajal. Mis toimub? Ma ei tea ühtegi teist maad maailmas, kus tegeldaks nii laiaulatuslikult surma fetišeerimisega. Kus surijad on kogu aeg esiplaanil ja esikülgedel. Kas midagi muud ja ilusat tõesti ei ole või? Öeldakse, et meedia on elu peegel, aga ma kohe ei taha uskuda, et Eesti ongi selline surijate riik. Trumpi kirutakse, et ta räägib ajakirjanduse kohta FAKE NEWS. Aga kas see surnute teema leierdamine pole siis FAKE NEWS?

Kui näiteks USAs sureb mõni üle maailma kuulus filmistaar, siis mainitakse see korraks ära ja ongi kõik. Aga Eestis läheb lahti hirmus andmine, mis kestab nädalaid. Kus iga kanal võistleb teisega järelehüüete dramaatilisuse ja arvuga. Ja muud polegi lugeda.

Aga samal ajal sünnib Eestisse palju toredaid kodanikke, tuleviku Eesti ülesehitajaid. Võiks neist ka vahelduseks kirjutada. Ma ei saa aru, mis neist surnutest ümmardada. Nende elu on ju elatud. Kõik. Samal ajal kui tähelepanu vajaks lapsed ja noored: kuidas neil läheb, mis nemad elust arvavad. Kohe lähevad valimiskastide juurde 16-17-aastased noored. Mis nemad asjadest arvavad? Ma ei usu, et nad ainult surnute ja surma peale mõtlevad.

Tallinna Televisioonis hõõguvad pinged?

Lugesin tänasest Õhtulehest üllatusega, et Tallinna Televisioonis (TTV) tegeldakse nüüd ka loomapiinamisega. Nimelt olevat saates „Maagiline maailm” (täiesti kreisi saade, mida ma tookord isegi vaatama juhtusin) esinenud kana röökinud terve nädalavahetuse kastis enda väljaheidete sees ja oli nii suures näljas, et pidi oma väljaheiteid ka sööma. Oh appi, appi! Mis toimub seal?

Tuleb välja, et üks loomasõbrast töötaja (kelle nime artiklis ei nimetata), kes kanakese esmaspäeva õhtupoolikul avastas, tegi sellest Facebooki postituse, kus arvas, et sekkuma peaks loomakaitse. Kana omanik, kes on, nagu artiklist välja tuleb, TTV reporter Lauri Liikane, olevat toimetusest ära läinud ja kana sinna jätnud. Postituse teinud TTV töötaja ähvardas kana omanikku, et kui too kana koju ei vii, siis ta teeb tema kohta avalduse, aga too olevat jälle ilma kanata minema läinud. Paraku ei õnnestunud Õhtulehel kana pärast muretsenud inimest kätte saada, sest tema telefon oli välja lülitatud, ning ka postitus kanapiinamisest on tänaseks Facebookist eemaldatud.

Nii-nii-nii. Paistab, et Tallinna Televisioonis hõõguvad tõsised pinged, kui juba ühe kana pärast sedasi närvi minnakse. Kas keegi teab asja kohta midagi täpsemalt? Ja kes oli kolleegi peale kaevanud teletöötaja? Kahtlustan, et tegemist on naisterahvaga ;)

teisipäev, 21. märts 2017

Kuidas ma oma iPhone'i ära pesin

Täna päeval avastasin midagi enneolematut. Nimelt ei leidnud ma kusagilt oma telefoni. Üks sõber saatis Messengeri kaudu teate, et ma oma telefoni sisse lülitaks, et tal oleks mulle midagi põnevat rääkida. Aga ma ei leidnud oma telefoni mitte kusagilt. Ometi, eile oli telefon veel ilusti alles.

Hakkasin oma eilseid käike läbi kammima. Nii, käisin tegemas ÜKT-d. Seal oli üsna tolmune lammutustöö, mistõttu sai jope mustaks ja pidin selle pessu panema. Tulin koju, panin jope pessu ja ... Nüüd meenus mulle, et telefon oli jope taskus. Aga kas ma telefoni siis taskust välja ei võtnud? Läksin vaatasin restil kuivavat jopet ja .... aaarggghhhh ... leidsin selle taskust - loomulikult telefoni. Mis oli tõesti ilus puhas. Nägi välja nagu uus. Selline ilus ja läikiv. Pesust läbi käinud ju. Pilti ees polnud. Panin igaks juhuks laadijasse. Ikka ei midagi. Täiesti kutu. Ma ei usu, et tast enam asja saab. Ikkagi tund aega pesus olnud.

Aga õnneks oli mul olemas Tele2-lt enne jõule kingiks saadud täiesti tutikas Huawei. Millist Irja on juba mitu kuud kasutanud ja ei kurda. Igati tipp-topp riistapuu. Ja hakkasin seda kohe ühendama. Androidi puhul on see hea asi, et Google'i kontod ühendatakse kohe ära ja e-mailidega pole mingit probeemi. Kõik minu Google'i konto ligi 10 tuhat meili on nüüd ilusti telefonis kättesaadavad. Mis on üks suur Androidi eelis - et Google'i kontodele on hea juurdepääs, iPhone'iga oli alati jama nende meilidega. Lihtsalt telefon ei näidanud neid.

Nagu alati, ei mäletanud ma oma paroole, aga needki sai ära uuendada. Ja siis seesamunegi, et iCloudi kontolt tuli kontaktid ja kalander üle tuua, aga selleks avastasin, et on olemas Androidi jaoks maru vahvad äpid - Sync for iCloud ja Sync for iCloud Contacts. Muidugi, kõnede register ja sms-id üle ei tule niisama lihtsalt ja neid ei saa ka iCloudist kätte, kui nad sinna on salvestatud. See on ainus kadu. Üks variant on, aga selleks tuleb telefon arvutiga ühendada ja info arvutisse arhiveerida, aga mina seda enam teha ei saanud. Pluss, NB!, Androidi puhul tuleb meeles pidada, et Google'i kontole kõneregistrid ja sms-e ei salvestata, need tuleb eraldi telefoni salvestada, sest muidu kaovad nad ära, kui telefonile restart teha. Pole nii nagu iPhone'i puhul, et kõik arhiveeritakse automaatselt ära, kõned ja sms-id tuleb eraldi arhiveerida.

Tegelikult mulle isegi Android meeldib rohkem, kuidagi kasutajasõbralikum kui Mac OS. Ja mis peamine, Androidi peal töötab Bloggeri äpp, mida iPhone'is pole. Wordpressi äpp on ka täiesti olemas, ja Skype. Ja mis peamine, kontaktid on kõik ühes kohas koos meilidega. Vanasti Nokia puhul oligi peamine jeblamine nende kointaktidega. Vaatasin täna, et mul on telefonis 1500 kontakti kusagil. Vanasti, kui uue Nokia telefoni sain, siis tuli nad kõik ühekaupa ringi tõsta ja sageli läksid numbrid ja nimed omavahel sassi. See oli hirmus töö neid uuesti sorteerida ning mõned läksidki kaotsi, millest oli hirmus kahju. Nüüd tulid kõik ilusti üle ja on kindlalt omas kohas.

Mis mulle Androidi puhul veel meeldib, akut saab telefonil eraldi vahetada ning mälu saab juurde panna. Huaweil on 8 GB sisemälu, millele saab lisada veel 32 GB. Kujutate ette. See pisike 32 GB micro SDHC kaart maksab vaid 10 eurot kuskil. Võrdluseks, iPhone kasseerib suurema mälu puhul juurde mitusada eurot. Mis veel hea, mälukaardi peale saab arhiveerida kõik andmed regulaarselt, nii et kui telefoniga midagi juhtub, siis saab andmed kaardilt kätte. Mälukaart vett ei karda. Vist. Igal juhul sim-kaart oli küll täiesti töökorras pärast pesu. iPhone'il on aga mälukaart sisse ehitatud, nii et kui telefon on kutu, siis kaardilt niisama lihtsalt andmeid kätte ei saa. Ja Huaweile saab sisse panna koguni 2 sim-kaarti, mis on ka suur pluss, näiteks välismaal telefoni kasutades. iPhone'i puhul võib sellisest luksusest ainult unistada. Ja iPhone'i sim-kaardi kättesaamine on veel lisaks omaette kunst-tükk, mida ilma spets kirjaklambrita teha ei saagi.

pühapäev, 19. märts 2017

Kas Edgar Savisaar naaseb poliitikasse? Dr. Inno selgitab



Viimastel päevadel on üha enam räägitud sellest, et teises ilmas ära käinud ühe jalaga poliitik Edgar Savisaar kavatseb sügisestel kohalikel valimistel kandideerida Lasnamäel Keskerakonna nimekirjas nagu tavaliselt. Täna pani Savisaar Facebooki pildi sellest, kuidas ta käis Võnnus oma perekonna kalmul. Seal oli näha üks ilma nimeta hauaplaat, mis on mõeldud Edgarile endale.

Uurisime kõigi haiguste spetsialisti Dr. Inno käest, kuidas on Savisaare tervis ja kas ta peab kuni valimisteni vastu.

Kohvik: Kuidas kommenteerite Edgar Saviaare tervist. Kas ta peab vastu?

Dr. Inno: Teate, hr. Savisaar on meid ennegi üllatunud, viimati seoses lihasööja bakteriga, kus isegi meedikud olid kindlad, et ta läheb ära. Aga näete, juhtus ime ja ta tuli tagasi, jäi ellu. Nii et siin on väga raske midagi öelda. Ta suudab üllatada. Kui tervis on täna kehv nagu ta räägib, siis homme ei pruugi see enam nii olla.

Kohvik: Aga ikkagi, mis on teie arvamus ja soovitus?

Dr. Inno: Me oleme praegu ametis selle bioonilise jalaga mis talle tehti ja mis on nüüd kohal. Aga sellega on veidi probleeme. See kipub olema, kuidas nüüd öelda, väga ergas. See vajab harjumist kõigepealt. Ja mis seal salata, eks Edgar on selle ratastooliga ära harjunud. Nüüd on raske uuesti ümber harjuda.

Kohvik: Ta ütles, et on voodis põhilise aja.

Dr. Inno: Eks me oleme siin jah soovitanud talle voodirežiimi. Meil oli siin üks viirus vahepeal ja veresuhkru näidud on ka veidi kõrged. Loomulikult mõjub südamele see kohtuprotsess. Keda see ei mõjutaks. Aga meie meedikud oleme siin optimistlikud. Teistmoodi ei saakski olla. Mitte nii, et me ei julgeks Edgrile öelda, kuidas asjalood on. Seda mitte. Aga me oleme sellised ettevaatlikult optimistlikud, ütleme nii.

Kohvik: Nii et midagi tõsist temaga pole?

Dr. Inno: Ei, seda mitte. Aga jällegi, asjalood võivad kiiresti muutuda. Aga me anname endast igas olukorras parima. Sada kümme protsenti, nagu öeldakse.

Kohvik: Savisaar võttis varem kõvasti napsu, kuidas sellega on?

Dr. Inno: Selle va käraka ja toitumisega on meil jah kõige suurem probleem. Varem oli meil siin Siret [Kotka], kes tema toitumist jälgis, aga nüüd tegeleb Siret rohkem nende kitsedega (Dr. Inno muigab omaette). Aga no vaatame. Eks me tema toidusedelit ikka jälgime ja vaatame, et seal midagi üleliia pole. Aga jällegi, temagi on inimene oma veidruste ja nõrkustega. Nii et, elame-näeme. Laias plaanis on temaga kõik korras.

Kohvik: Kas ta peaks end rohkem liigutama?

Dr. Inno: Siin on jällegi see asi, et kuidas. Seal Hundisilmal metsa sees pole ratastooliga just kuigi palju võimalusi liikumiseks. Ja bioonilise jalaga - no sellega on ka lihtsam suvepoole harjutada. Ma mõtlen just toast väljas, värskes õhus, vabas looduses. Sinna pole me veel jõudnud.

Kohvik: Aga kas Savisaarele võiks soovitada lingamit või tantrat?

Dr: Inno: Dr. Evelin käis jah selle mõtte siin vahepeal välja ja hr. Sõõrukas oli ka hakkamas oma lingamiga, et pakume seda teraapiat Edgarile. Et see pidi praegu väga kuum asi olema. Dr. Evelin oli ise nõus tegema tantra-teraapiat ja lingami jaoks oleks hr. Sõõrukas leidnud ka kellegi. Aga me siin istusime kolleegidega maha ja arutasime seda asja ning meie meedikute konsiilium leidis ikkagi, et võiks esialgu selle bioonilise jalaga edasi minna ja siis kui sellega on juba edusamme, siis vaadata nende järgmiste asjadega. Ma ikkagi tuletan meelde, et Edgar pole meil siin esimeses nooruses enam ja sellega tuleb raviplaani tegemisel arvestada. Meil siin südamest oli juba juttu ning praegune soovitus on mõõdukalt tegutseda.

Kohvik: Aga Savisaar oli vahepeal kadunud. Kus ta oli?

Dr. Inno: Eks ta oli kogu aeg olemas. Tal käivad abilised, pere liikmed, sõbrad, kes tal veel on jäänud. Inimesed on pidevalt tema ümber ja eks see seab ka teatud piirid. Lihtsam oleks, kui ta oleks kuskil omaette. Aga ta on selline, et ega ta ei taha eriti omaette olla. Ikka kipub rahva sekka. Aga rahva seas, kuidas sa seal harjutad või teed. Nii et sellega on meil probleemid küll jah. Päris kadunud pole ta olnud.

Kohvik: Edastame Kohviku poolt Edgar Savisaarele palju jõudu ja tervist.

Dr. Inno: Aitäh, ma ütlen need soovid talle edasi.

Soome president tunnistab, et Euroopa ajab Venemaaga asju salaja

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Soome president Sauli Niinistö tunnistas intervjuus Rootsi ajalehele, et Euroopa riigid ajavad Venemaaga asju salaja, vahendab Soome info portaal eestinen.fi. Nõnda pareeris Niinistö väite, justkui Soome oleks Venemaaga suhetes liiga sõbralik. Lihtsalt teised teevad sama asja, aga salaja. Soomel pole põhjust midagi varjata.

See pole loomulikult mingi uudis. Iga mõtlev inimene on juba ammu aru saanud, et nn sanktsioonid on puhas bluff, pettus lihtsameelsete eestlaste lollitamiseks. Eestlased on oma suhted Venemaaga täiesti perse keeranud ja teised on sellest ainult võitnud.

Aga nagu öeldakse, loll saab kirikus ka peksa. Eestlaste kohta võiks öelda, et nad saavad peksa isegi turvakodus. Igast asendist kepitakse praegu eestlasi. Selja taga aga kiidetakse, sest nagu öeldakse, kiida lolli, loll hüppab.

Eesti on paarikümne aasta tagused ideaalid oma riigi ülesehitamisest täiesti minetanud. Igaüks vaatab, kust saab mida krabada ja siis välismaale pageda. Noored lahkuvad, sest Eestis pole midagi teha. Raul Rebasel on õigus, et Eesti on unistuste kriisis.

Kõige selle taustal käib eesti rahva süsteemne hävitamine, millist viimati nähti Põhjasõja ajal. Aga loodus tühja kohta ei salli. Ma olen täiesti kindel, et see pole juhuslik ja varsti hakatakse Eestis hoogsalt maavarasid kaevandama ja immigrante massiliselt sisse vedama. Ettevalmistused selleks juba käivad.

laupäev, 18. märts 2017

Vaadake, eesti rahvas, kuidas asju aetakse!

Saksa valitsusjuhi Angela Merkeli ja USA presidendi Donald Trumpi ühine pressikonverents Valges Majas, kaader Fox Newsi videost.

Eestis räägitakse rahvale muinaslugusid Euroopa Liidu ühtsusest. Samas näevad kõik vähegi mõtlevad inimesed, kuidas see ühtsus on ainult sõnakõlks, sest tegelikult ajavad tähtsaid asju kõik riigid omaette ja kel suurem jõud, sel suurem õigus, nagu öeldakse. Eesti presidenti me ei näe Valges Majas asju ajamas, kuigi Eesti on olnud USAle palju tähtsam liitlane kui Saksamaa.

Niisamuti käivad asjad suhetes Venemaaga. Euroopa Liit peaks olema ühtne, aga Venemaaga diilitab igaüks eraldi, põhiliselt Saksa- ja Prantsusmaa. Eestit kusagil laua taha ei lasta. EL on küll kehtestanud Venemaale sanktsioonid, aga Vene gaasi kohta Euroopasse ja Euroopas (loe: Saksa- ja Prantsusmaal) toodetud autode kohta see ei käi. Eestis loodi lausa eraldi roheline koridor Saksa autode vedamiseks Venemaale. Vene-Saksa gaasijuhe kulgeb otse eestlaste silme all Soome lahes ja eestlased vaatavad ila tilkudes pealt, kuidas raha silme alt läbi voolab, ise sellest sentigi saamata. Õppige, eesti rahvas, kuidas tänapäeval asju aetakse! Räägitakse, et Eesti transiit on kokku kuivanud - otse loomulikult pole vaja Venemaal enam mingit transiiti korraldada läbi Eesti, sest raha tuleb gaasi müügist Euroopasse.

Eesti osaks on härrasid teenindada ja ette-taha kummardada. Eesti riik aitas oma maksumaksja niigi napi rahaga Saksa autode rohelise koridori loomisele lausa kaasa. Kas te kujutate siis ette?! Et mis sanktsioonidest me räägime?! Sanktsioonid kehtivad ainult Eesti-suguste lollakate suhtes, kes ei saa oma põllumajandussaadusi ja toiduaineid Venemaale müüa ning kes seetõttu vaesuvad. Lõuna-Euroopa samuti vaesub, sest ei saa oma puuvilju Venemaale müüa. Saksamaa elab aga paremini kui kunagi varem. Isegi soomlased on omale välja ajanud eriõigused - aga ärge palun küsige minu käest, kuidas. Nagu näete, on kõik võimalik.

Ja siis räägitakse Euroopa ühtsusest. Taguge omale pealuu sisse - mingit Euroopa ühtsust ei ole olemas. See on müüt! Või ok, on, kui selgub, et Saksamaale on tulemas liiga palju selliseid musulmane, keda Saksamaa parasjagu ei vaja, siis on vaja osa neist paigutada Eestisse. Ärge küsige minu käest, kuidas Eesti juhid sellega nõusse saadi, kellele milline BMW või Audi kingiti. Niisama lihtsalt ju mõistusega inimene idiootseid otsuseid ei teeks! Või mis?! Eesti on selline, kuidas nüüd öelda, Euroopa Liidu prügikast. Mille puhul eeldatakse, et seal elavad idioodid. Ja siis küsitakse, miks asjad Eestis ei edene ning inimeste elu on järjest sitem. Tegelikult pole siin midagi isegi imestada, see on sellisel puhul asjade loomulik käik.

Trump tuletas meelde Andrew Jacksonit


USA president Donald Trump tuletas oma nädala pöördumises meelde Andrew Jacsonit, kes võitles Briti koloniaalvõimu vastu ja aitas tuua USA-le iseseisvuse. Meeldetuletuseks: USA oli kunagi Briti koloonia, mis end iseseisvaks kuulutas. Sellest tuleb ameeriklaste suur austus iseseisvuse suhtes. USA tähtsaim pidupäev on iseseisvuspäev, nagu ka Eestis.

Mis juhtus Urmas Silmaniga? Kommenteerivad Dr. Inno ja Dr. Evelin.

Eestis kütab kirgi tantra-teema. Rünnaku alla on sattnud Eestis tantra-guru Urmas Silman, kes kogus kuulsust mõned aastad tagasi, kui Bali saarel asuvas hindu templis seksimisega vahele jäi. Nüüd on Urmas on naisest Katrinist (uue nimega Jaya Shivani) ära lahutanud ja pakub oma klientidele raha eest suuseksi.

Kohvik küsis kõigi haiguste spetsialisti Dr. Inno käest kommentaari tantra-teema kohta. Dr. Innoga liitus Dr. Evelin, kes on tagasi Balilt värskete muljetega ning nõustus liituma Kohviku arstliku konsiiliumiga.

Kohvik: Väga tore teid näha tagasi Eestis, Dr. Evelin. Olete kasutanud vahepeal teist nime Amertat, kas see on tantra-nimi.

Dr. Evelin: See on tõesti tantra-nimi, mis aitab kõiksusega saada ühele lainele. (Dr. Evelin suleb silmad ja pomiseb midagi omaette, siis seisab ühel jalal ja kõigutab ennast).

Kohvik: Mis rituaal see oli?

Dr. Evelin: See oligi nüüd kõiksusega ühele lainele saamine.

Kohvik: Millised on teie kogemused tantraga?

Dr. Evelin: Mul on sellega pikaajaline ja põhjalik isiklik kogemus. Ma olen ka hästi tuttav Silmanite perega, oleme koos nii mõnegi seansi läbi teinud.

Kohvik: Tõsi või?

Dr. Evelin: Jah.

Kohvik: Ja kuidas oli?

Dr. Evelin: Vapustav! Seda ei oska ette kujutada need, kes pole midagi sellist läbi elanud. See vabastab kõik tšakrad ja pärast seda oled nagu uus inimene.

Kohvik: Kas olete ka templis proovinud?

Dr. Evelin: Jah, aga tegelikult on see keelatud.

Kohvik: Aga miks seda tehakse?

Dr. Evelin: Nii jõuab kiiremini transi seisundisse.

Kohvik: Aga kuidas kommenteerite seda suhu toppimist?

Dr. Evelin: See kuulub asja juurde. Tantra on selline asi, kus peab kõigeks valmis olema. Keha on allutatud kõrgematele jõududele. Sa teed seda, mis ülevalt poolt ette öeldakse.

Kohvik: Aga kuidas need kooselud purunevad pärast tantras käimist?

Dr. Evelin: See ongi, et kõrgem vaimsus paneb kõik paika. Kui on ette nähtud, et teed lähevad lahku, siis nad lähevad lahku. Meil on siin inimesi, kes on vahetanud kümneid partnereid. Tantra on ses osas väga maagiline asi. Seda on raske mõista ilma seda kogemata. See on tohutu elamus!

Kohvik: Kuidas neid tantra-seansse saab, kas peab minema tantra-guru juurde?

Dr. Evelin: Just! Meil Eestis on mitmeid tantra-gurusid, kel on erakordsed võimed ja nende käe all saab neid asju teha.

Kohvik: Aga teie, Dr. Inno, millised on teie kogemused tantraga?

Dr. Inno: Minul on rohkem teoreetilise poole pealt need teadmised. Praktikas olen ma vähem kogenud. Ei saa öelda, et ma üldse midagi ei teaks, aga mul puudub vastav kogemus.

Kohvik: Kuidas üldse meditsiin tantra peale vaatab.

Dr. Inno: Väga hästi! Meil on meedikute hulgas jooga ja tantra harrastajaid ja see aitab hoida keha erksa ja meele puhtana. Nagu Dr. Evelin õigesti ütles, see vabastab kõik tšakrad. Hakkad tundma ja nägema asju, mida teised ei näe ega tunne.

Kohvik: Kas see on see, kui hakkad nägema aurat?

Dr. Inno: Jah. Meedikud näevad kohe ära, kas on positiivne või negatiivne aura. Kas on mõtet tegelema hakata või mitte.

Kohvik: Et kui on negatiivne aura, siis ...

Dr. Inno: ... siis inimene lahkub. Siis ta on mineku peal. Nii see kahjuks on. Meie ei saa seal enam sekkuda.

Kohvik: Kas see aitab ka patsientidele diagnoosi panna?

Dr. Inno: Täpselt! Te olete väga õigesti aru saanud. See on nii diagnoos kui ravi. See annab arstile võimaluse diagnoosi panna isegi ilma patsienti nägemata, telepaatilisel teel.

Kohvik: Kuidas see välja näeb?

Dr. Inno: Aga niimoodi (vehib kätega üles alla). Telepaatilisel teel.

Kohvik: Kas midagi nagu see e-arsti teenus?

Dr. Inno: Jah, midagi seesugust. E-arsti teenus just sellel põhinebki. Et vaatad ära ja näed.

Kohvik: Kas lingam massaaži oskustest on ka abi?

Dr. Inno: Vägagi. Lingam ja tantra on omavahel seotud. Nad on pärit samast kohast. Tantra tegeleb asjaga sügavuti, samas kui lingam on pinnapealsem. Aga nad mõlemad on ühe puu harud, kui nii võib öelda. Mõlemad on väga olulised ja vajalikud.

Kohvik: Aga kas ilma tantra ja lingamita on üldse võimalik ära elada, hakkama saada.

Dr. Inno: On, aga väga raske.

Kohvik: Aga mis teie arvate, Dr. Evelin?

Dr. Evelin: Jah, ilma on tõesti väga raske. Tantra ja lingam sellepärast ongi, et muudavad elu palju lihtsamaks. Kõik on palju selgem.

Kohvik: Tänan teid, et valgustasite.

reede, 17. märts 2017

Selgitame välja kõige madalama energiatasemega Eesti poliitikud!

Panin üles kolm uut küsitlust. Kas Arvo Sarapuu on pätt, millist erakonda toetad ja kes on kõige madalama energiatasemega erakonnajuht Eestis. Nii et kõik hääletama!

Nagu ma eile kirjutasin, on madal energiatase Eesti poliitika suur, võiks lausa isegi öelda, et ÜÜRATU problee. Nimetage mulle üks tipp-poliitik, kelle silm särab! Ei tulegi nagu kedagi pähe. Eesti poliitika tipp kubiseb uneinimestest. Kelle jutt kubiseb kantseliitidest ja klišeedest.

Selgitame enne kohalikke valimisi välja, kes on kõige unemad, ja ärme neid vali.

Tallinna Televisioonis täna jälle Inno!



Tallinna Televisioonis on sel nädalal lausa Inno nädal, Inno eri! Vähe sellest, et Heimar, Urmi ja Mart Meedia Keskpunktis tema Võru linnapeaks kandideerimisest rääkisid, täna õhtul teeb Põdra TV temaga pika intervjuu. Inno räägib seal meie pere mõttest Soome kolida, sest Võrus tööd ei ole.

Siis ei olnud valimisliidu „Võru eest” eestvedajad Jüri Luik ja Jüri Pallo talle muidugi veel Võru linnapeaks kandideerimise ettepanekut teinud. Pärast seda see tehti ja me panime Soome mineku mõneks ajaks jäässe. Kui Inno linnapeaks või volikokku saab, siis jääme Võrru, ja kui ei saa, siis läheme ära. Nii et Võru inimesed otsustavad :).

Innot saab täna õhtul Põdra TVst vaadata kell 21. 20. Saate autorid on Soome ajakirjanikud Sami Lotila ja Risto Vuorinen.

Pildil Inno läinud aasta oktoobris koos meie tütrekestega Lissabonis Expo kaubanduskeskuses.

Mis juhtub, kui lähed lapsekäruga eskalaatori peale - oi-oi-oi

Parem on kasutada lifti:

neljapäev, 16. märts 2017

Inno eelis teiste kandidaatide ees: kõik teised on low energy person'id



Innol on minu silmis üks konkreetne eelis teiste kandidaatide ees: kõik teised on low energy person'id ehk madala energiatasemega. Umbes nagu Jeb Bush, kelle kohta The Donald (Ameerika president Donald Trump) seda väljendit kasutas. Õieti kubiseb Eesti poliitika tipp madala energiatasemega uneinimestest.

Inno aga on rõõmus, reibas, entusiastlik ja energiline pärisinimene. Vahel ka eksib ja ütleb midagi valesti, aga ei häbene seda siis tunnistada ja uuesti proovida. Teisel katsel sai ülikooli sisse, teine abielu läks täkkesse. Mis valesti, see uuesti! Nagu üks kommentaator tabavalt märkis: inimene meie seast!

Pildil Inno suvel Portugalis Nogueira do Cravos. Roosi on issi fänn :)

kolmapäev, 15. märts 2017

Inno linnapeaks kandideerimisest rääkisid ka Heimar Lenk, Urmi Reinde ja Mart Ummelas



Lahe! Tänases Meedia Keskpunktis mainisid saatejuhid Heimar Lenk, Urmi Reinde ja Mart Ummelas ka Inno Võru linnapeaks kandideerimist. Lenk leidis, et Innol on šansse, sest ta on uus nägu, ja Reinde ütles, et tal on ka väga loetav blogi. Suured tänud, Heimar, Urmi ja Mart! Ma võin Tallinna Televisiooniga tülitseda, aga teie saadet armastan ma jätkuvalt :).

Ka minu arvates oleks Inno parim linnapea, sest ta on noor, entusiastlik, energiline, ideedest tulvil ja kohutavalt seksikas. Nii et valige Inno!

Siin aga saatejuhid Inno kandideerimise üle arutlemas:

Veel üks keskerakondlik pätt: Arvo Sarapuu



Neid pätte seal Keskerakonnas ikka jagub. Ma imestan kohe. Nüüd tuleb - tänu tänasele Eesti Ekspressile - välja, et pätt on ka Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu, kes tegi pättust prügiveoteenusega.

Äkki sobiks uueks nimeks Pättide erakond? Sest ära küsi, kes keskerakondlastest on pätt, küsi parem, kes neist pätt ei ole!

Ülal pätt Arvo Sarapuu, kujutis Tallinna koduleheküljelt