Suur pettumus! Kender sai igava ärimeeste karistuse

Täna siis selgus, et prokurör küsis lapsporno tootmises süüdistatavale kirjamehele Kaur Kenderile mitte tingimisi vangistust, vaid rahatrahvi. Mis on ka normaalne, sest Kenderit ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Oleks olnud väga imelik, kui ta oleks vangi saadetud.

Kender ise vist lootis vangi saatmist, sest võrreldes vanglakaristusega rahatrahv ikka nii šeff ei ole. Ei saa end kõrvutada näiteks Oscar Wilde'i või Josef Brodskyga. Isegi de Sade'iga mitte, sest erinevalt de Sade'ist, kes oli hull ja veetis seetõttu suure osa oma elust hullumajas, ei lastud Kenderit sinnagi. Vaene Kender. Rahatrahv on selline igav ärimeeste karistus. Samas prokurör ilmselt sellest lähtuski - et Kender pole mitte kirjanik, vaid ärimees. Kes on osavalt, kirjamehe kuulsuse taha peitudes lapspornot turundanud. Nii et ärimehele ärimehe karistus - TRAHV.

Samas võib Kenderi unistus vanglast isegi täituda, sest kui kui ta rahatrahvi ära ei maksa (millele ta vihjas, öeldes, et tal on vähe raha), võidakse talle asenduskaristusena arest määrata. Või ÜKT. Kender loomulikult ei maksa, sest ta tahaks ikka Brodsky olla, ja nii peab kohus tast ikkagi selle Brodsky tegema. Saab siis näha, kes ses vägikaikaveos peale jääb: kas süsteem, kes Kenderit vägisi igavate ärimeeste kategooriasse surub, või Kender, kel kindel soov vangis istunud kirjanikuks saada.

Eesti on lasteporno-maa?

Väljavõte Delfi veebist.

Eesti on rahaarvu poolest nagu linnaosa, ent sellele vaatamata on Eestis väga arvukalt lasteporno kasutajaid ehk siis pedofiile. Ainuüksi ühe surmaga lõppenud pedofiilia juhtumi uurimine tõi päevavalgele kümneid pedofiile üheainsa aasta jooksul.

Kui Eesti on niivõrd lastepornost ja pedofiiliast läbi imbunud, siis on küsitav, kas ühe kirjaniku teos, mis praegust olukorda kirjeldab suudab seda olukorda enam oluliselt hullemaks teha. Samuti on küsimus, mida seadusekaitsjad on kõik need aastad teinud, kui ringi liigub nii palju pedofiile. Pole ime, et lapsed ja noorukid Eestis pidevalt kaovad.

Päris hirmus on Eestis elada, eriti lastega peredel. Pole ka kuulda olnud, et pedofiiliat ühiskonnas kui probleemi teadvustatakse. Pead hoitakse nagu AIDSi puhul kiivalt liiva all. Millest see küll tuleb, et ühe seksuaalse häire, homoseksuaalsusega tegeletakse pidevalt, aga teise ja märksa ohtlikuma häire, pedofiiliaga üldse ei tegeleta?!

Kas Eesti politseijuht sai ametikõrgendust, kuna aitas pedofiilia juhtumi kinni mätsida?

Hiljuti sai Eesti politseijuht Elmar Vaher ametikõrgendust. Seda sammu peeti ootamatuks, kuna veidi enne seda oli ta jäänud vahele valetamise (väitis, et maksis oma krediitkaardiga alluvatele ostetud kummikute ja enesetapu teinud politseinike psühholoogilise nõustamise eest) ning asutuse krediitkaardi kuritarvitamisega.

Praeguste Varvara-sündmuste valguses aga on ametikõrgendus igati arusaadav. On selge, et Varvara juhtum on kinni mätsitud - isegi, kui see polnud nii, jääb politsei tegevusest säärane mulje. Seni on politsei pidevalt teatanud, kuidas Varvara juhtum kohe-kohe laheneb ja kuidas kogu aeg on juurde tulnud uut infot. Nüüd aga järsku tuldi välja vana, pooleteise aasta taguse infoga ühe võimaliku kahtlusaluse kohta, kes olevat sooritanud mitu aastat tagasi enesetapu.

Varvara juhtum pole lihtsalt mõrvajuhtum, see on pedofiilia juhtum. Seda, mis lastega Eestis tehakse, on kirjeldanud Kaur Kender oma teoses Untitled 12.

Eesti puhul on ühelt poolt pedofiilia levinud ja kõrgel tasemel, seda nii meeste kui naiste hulgas. Pedofiilia esineb ühiskonnas uuringute põhjal ligi 5% meestest, viis korda enam kui homoseksuaalsus, naistel esineb pedofiiliat vähem. Teiselt poolt vahendatakse Eestist lapsi välismaale. Pedofiilias liigub suur raha  - aastas ligi 20 miljardit dollarit - ja Eesti inimkaubanduse põhilised sihtriigid on Norra, Inglismaa ja Soome.

IRLi endise juhtfiguuri Kaur Hansoni juhtum on kõigest jäämäe veepealne osa. Hanson oli ise koos oma abikaasaga vahendanud nii enda last kui teisi lapsi teistele pedofiilidele, muu hulgas välismaale. Välismaalt tulnud info põhjal Hanson vahele võetigi- seda ei saanud Eesti võimud ignoreerida.

Eestis kaovad paljud noorukid, kellest osa leitakse hiljem surnuna. Lapsed ei kao niisama. Välismaal avastatud sarnasest juhtumitest on teada, et lapsi söödetakse ette pedofiilide võrgustikule, keda pole kõrgete sidemete tõttu lihtne paljastada. Aga küll see aeg ka tuleb.

Pedofiil pääses üllatavalt leebe karistusega

Pildil on pedofiil Jaan Aitaja, väljavõte Delfi veebist.

Kui muidu on pedofiilidele mõistetud ikka vanglakaristusi, siis seekord pääses üks rasvane pedofiil õige kergelt: ainult 2-aastane tingimisi vangistus. See on niiöelda moosivarga karistus, mis nagu ei sobiks kolme 10-aastase tüdruku peal oma sugulist kirge rahuldanud mehele. Või aitas kergemale karistusele kaasa, et tegemist on nö tegija mehele, stiilis, et kui on tähtis mees, siis võib karistamatult teha mida iganes. Et võib mehele veel ühe teenetemärgi anda. Võeh.

Pedofiilias kahtlustatu - Toomas Maarand

Väljavõte Postimehe veebist.

Jutt jummala õige: Reformi pähklid on ninasarviku pihus

Väljavõte Postimehe veebist.

On ju ülim silmakirjalikkus, kui Reformi esimees Andrus Ansip räägib, et Savisaart ei saa usaldada ja temaga koostööd teha, küll aga kõlbab teha Tartus koostööd Savisaare erakonnaga. Lapselegi on selge, et Keskerakonnas ei juhtu midagi ilma Savisaare teadmise ja heakskiiduta, ning on õigus ka IRLi esindajal Peeter Laursonil, kes väidab, et praegune Tartu koalitsioon püsib Venemaa rahadel. Mis oleks lahendus? Ilmselt see, et Tartu linnavalitsuse keskerakondlased lihtsat erakonnast välja astuvad. Küll nad seda teevad, kui neile piisavalt survet avaldada. Ise nad seda nagunii teha ei suuda, kartusest Savisaare ees.

Kas Rahvarinne oli KGB projekt?

Edgargate'i valguses võiks selgeks rääkida ka teise tänaseni läbi arutamata teema: kas Rahvarinne oli KGB projekt või mitte.

Palju on räägitud sellest, kuidas Rahvarinne seisis Eesti iseseisvuse eest, kuigi tegelikkuses see nii loomulikult polnud. Meenutuseks niipalju, et Rahvarinde deviis oli: Rahvarinne Perestroika toetuseks, NLiidu koosseisus. Mingist iseseisvumisest polnud juttugi. Perestroikat viisid omakorda läbi Gorbatšovi taga seisvad uuendusmeelsed jõud NLiidus, ehk siis arvatavalt KGB ise, samas riigi teine tugisammas, sõjaväe süsteem oli selle vastu. Olid ju putšistidki valdavalt sõjaväejuhid. Kagebiidid nagu Putin vedasid liidu reformimist, aga putši tõttu läks asi nihu ja liit lagunes laiali. Pärast seda polnud ka Rahvarinde tegelastel muud teha kui toetada Eesti iseseisvumist.

Rahvarinded jms moodustised olid loodud suure tõenäosusega KGB kontrolli all selleks, et riiki nö pehmelt reformida. Reformid olid omakorda vajalikud riigi pankrotis majanduse turgutamiseks. Oli selge, et senise ainult riikliku süsteemiga enam toime ei tule, oli vaja tuua majandusse läbi eraettevõtluse uut hingamist, nii nagu oli see juhtunud juba aastakümne eest Hiinas. See plaan aga ei õnnestunud, liit vajus kokku ning iseseisvumisega läks kontroll Rahvarinde käest uute jõudude kätte. Rahvarinde kui KGB tööriista teooriat kinnitab Savisaare jätkuv hea läbisaamine ja läbikäimine endiste kagebiitidega, näiteks tollesama Vladimir Jakuniniga. Nad on Savisaarega ühe põlvkonna mehed. Võib küsida, miks ei otsi Savisaar liitlasi Läänes, sealt oleks palju lihtsam leida toetust oma vasakpoolsetele vaadetele kui Venemaalt, kus valitseb toores kauboikapitalism.

Tõenäoliselt pole KGB, ehk uue nimega FSB ülesanne enam NLiidu taastamine, nagu kardetakse, vaid kontrolli säilitamine, läbi selliste tegelaste nagu Savisaar. Igas endises NLiidu riigis on oma Savisaared, kelle kaudu Venemaa valitsus omab mõju nende riikide üle. Miks see probleem on? Eelkõige seetõttu, et Venemaa kujutab endast jätkuvalt autoritaarset süsteemi, kuigi seda on kõvasti reformitud ja välja paistab päris korralik asi, inimesed saavad vabalt reisida ja puha, kindlasti palju etem kui Hiina. Samas on selge, et mingist demokraatiast ei saa Venemaa puhul rääkida. Tegemist on ikkagi diktatuurirežiimiga. Ning Savisaar on sellise mõtteviisi kandja Eestis.

Võib arvata, et venelastel on Savisaare munad pihus, kui piltlikult väljenduda. Ning paljastamise kartuses on vaene mees sunnitud poliitikas edasi mängima, kuigi tal pole juba mitu aastakümmet selleks mingit vajadust. Ammu oleks olnud aeg oma lähedastele pühenduda ning kogu mängu kõrvalt vaadata, oma tervist hoida. Tal oli ju kõik olemas: ilus kodu, armastav naine, lapsed, hea pension, mis hing enam ihaldada oskab. Ent ta ei saanud rahu. Savisaar pole ometi nii loll, et laseks end vabatahtlikult niimoodi peksta, ja ei tee midagi, et seda vältida. Ta on suure tõenäosusega šantaaži alla langenud, oma eluga puntras õnnetu mees. On täiesti võimalik, et rahaküsimiste kohta andis Kapole läbi vahendajate vihjeid FSB ise, ilmselt siis kas hoiatuseks või ähvarduseks, et mees lõpetada ei kavatseks. Nõnda on tõesti võimalik, et ta lahkub poliitikast jalad ees. Kuna ta pole võimeline ise üles tunnistama oma sidemeid KGBga.

Üks moment seoses pedofiiliaga: 90% juhtumitest toimub tuttavate vahel

Oprah Winfrey, keda on ennast lapsena seksuaalselt kuritarvitatud tema enda lähedaste, onude ja tuttavate poolt tõi oma saates välja huvitava momendi: 90% ehk valdav osa juhtumitest leiab aset tuttavate vahel, kus lapsepilastajal või pedofiilil on oma ohvriga usalduslik suhe. Ehk siis, nii pedofiil kui ohver tunnevad teineteist hästi. Paljudel juhtudel usaldab pedofiili ohver pedofiili rohkem kui oma vanemaid. Samuti on paljudel juhtudel pilastajaks lapsevanem ise. Vastasel korral ei saaks sellised asjad toimuda.

Oprah intervjueeris saates nelja pedofiili, kellest üks kuritarvitas seksuaalselt oma tütart, teised oma tuttavaid lapsi. Eestis pole pedofiilidega intervjuusid tehtud, kuigi see oleks väga vajalik info, et kummutada müüti, et pedofiil on võõras kommionu, keda lapsed peavad kartma. Karta tuleb tegelikkuses kõige lähedasemaid inimesi, sageli neid, kes end suurteks lapsesõpradeks peavad. Selline oli Oprah' sõnum maailmale.

Leedu pedofiilikütt leiti surnuna

Väljavõte Balticreports.com veebist.

Kurvad uudised Leedust: sealne pedofiilikütt Drąsius Kedys, kes oma last väidetavalt ahistanud kohtuniku maha lasi, leiti nüüd ise tapetuna. Surma ühe võimaliku põhjusena nähakse tema seotust kuritegeliku grupeeringuga.

Maailm ilma naisteta

Väljavõte New York Times'i veebist.

NYT kolumnist Maureen Dowd toob välja huvitava tõsiasja: Lääne naine ei erine oluliselt, ütleme, moslemi naisest, kuna ka Lääne, ütleme siis, et katoliku kultuuris on naised alamas seisuses. Mis väljendub Dowd'i väitel suhtumises pedofiiliasse: isegi meeste kants, kirik on asunud pedofiilide kaitsele, nende seas paavst ise.

Eestis on pedofiilia endiselt au sees ilmselt seetõttu, et paljud, kes peaks pedofiiliaga preventatiivselt tegelema, need on siis kirikuisad ja politseijuhid pigistavad silma kinni (kuna ka nende hulgas on pedofiile???), ja kohtunikud, kes on naised, väänavad "vahele" jäänud pedofiilidele nö täie rauaga. Oma naiselikust vaatepunktist, ja osalt ka vihast sellise pedofiilse meessoo vastu. Küllalt perversne ühiskonnamudel, kas pole?!

Üks huvitav point veel: eri kultuuride naised püüavad oma allasurutust õigustada. Isegi Eestis on enamik kirikus käijatest (ja kiriku kiitjatest) naised, kuigi kirik naisi rämedalt diskrimineerib. Samuti perversne, kas pole?! Selline kollektiivne sado-maso.

Pedo-papid potsavad kui küpsed õunad

Väljavõte Helsingin Sanomate veebist.

Nagu kirjutab HS, on katoliku kiriku pedofiiliaskandaal levimas ka Prantsusmaale, kus sel nädalal kuulati üle kaks pappi, kellest ühte kahtlustatakse kahe lapse seksuaalses kuritarvitamises 1990ndate aastate algul ja teist lapseporno omamises.

Pedofiiliale kaasa aitamises on süüdistatud praegust paavsti ennast, kes on olnud teadlik mitmetest pedofiiliajuhtumitest, ent pole neile reageerinud.

Lapse kehaline karistamine - komplekside välja elamine nõrgema peal kui norm

Väljavõte Postimehe veebist.

Viimasel ajal on hakatud taas rääkima laste kehalisest karistamisest, selle keelustamisest, ent on märgitud, et lapsepeksjaid pole kavas karistama hakata. Et lapsepeksu keelustamine on vaid selleks, et tähelepanu juhtida selle negatiivsetele tagajärgedele. Milleks siis on lapse puhul madal enesehinnang, ärevushäired, raskused suhete loomisel, agressiivsus jms. Samas on huvitav, et pedofiilia, mis on samuti komplekside välja elamine nõrgema peal, on päris karmilt karistatav. Näiteks hiljuti sai pedofiilias süüdi mõistetud Kaur Hanson koguni 10 aastat vanglat.

Ma tunnistan, et olen ise oma last tutistanud, ja ma pole selle üle üldse uhke, kuivõrd sain ise aru, et elasin sellega nõrgema peal välja oma komplekse. Milleks oli siis misiganes - näiteks suutmatus toime tulla oma ülesannete täitmisega, ning kui laps veel ärritas, näiteks sellega, et jooksis koos sõbraga mööda treppe üles-alla, siis läksin ja tutistasin teda. Kuigi ma oleks saanud ka ilusti rääkida, ning kasvõi ise osaleda poiste mängudes. Sest sageli tuleneb laste väljakutsuv käitumine tähelepanu vajadusest, millele vanemad reageerivad enamasti lapse karistamisega. Nii on karistamine paljudes peredes ainus "tähelepanu", mida vanemad lastele osutavad.

Ma võin siin tuua paralleeli oma perest, kus ma üles kasvasin. Isa oli päevad läbi tööl, elektrik ühes katlamajas, kus teda aeg-ajalt kamandati tegema töid, mida ta ei soovinud teha ja mis polnud ka päris tema ülesanded, ent kuna ta ei julgenud oma ülemusele vastu vaielda, siis tegi ta kõik kohusetundlikult ära. Laste jaoks oli see hirmus, sest pärast sellist päeva või ööd töö juures järgnes tavaliselt hullumaja kodus. Kus siis isa valas oma tööga seotud pinged ja kompleksid välja nõrgemate - laste peal. Sageli ei pruukinudki lapsed olla milleski süüdi: isale ei meeldinud lihtsalt nägu, millega laps talle otsa vaatas, või siis rihmutas last "profülaktika mõttes", nagu ta tavatses öelda. Kodus oligi isal kaks peamist tegevust: pikutamine (ehk puhkus palgatööst) ja rihmutamine. Võis aru saada, et isal oli vajadus ka endal kedagi käsutada ja kamandada, kuna teda ennast töö juures pidevalt käsutati ja kamandati. Ta tavatses öelda, et tema pere on tema "brigaad". Ja tema on brigadir. Mis siis tähendas, et kodus olles tema lesis mugavalt diivanil ja kodused tööd olid kõigi teiste õlul.

Loomulikult polnud meie pere mingi erand. Nagu aru sain, toimus selline rihmutamine enamikus peredes. Erinevad olid vaid mastaabid ja peksuvahendid. Seda võis kuulda kasvõi naaberkorteritest, läbi paneelmaja seinte. Laste nuttu ja vanemate kärkimist. Vanemad elasid oma pinged välja laste peal.

Nagu küsitlused näitavad, pole selles osas palju muutunud. Ligi pooled vanematest pooldavad tänagi, 30 aastat hiljem laste füüsilist karistamist. Ma olen seda ise tänaval korduvalt näinud, kuidas emad ja isad peksavad oma poegi ja tütreid, ja seda juba maast madalast. Päris väikseid, vaevalt käima hakanud lapsi lüüakse lahtise käega. Ma ise hakkasin rihma saama 4-5 aastaselt, näiteks selle eest, kui sõrme kogemata suhu pistsin. Või kui sõin enne sööki kommi. See tähendas siis ikka korralikku, ligi pool tundi kestnud rihmutamist, kus säärte peale tekkisid tumedad vorbid - verevalumid.

Lapsepeksu põhjus on selles, et lapsed on pooltele inimestele ainsad, kellest nende jõud üle käib. Keda nad on võimelised kamandama ja käsutama. Kelle peal saavad oma pingeid välja elada. Nii nagu on paljude jaoks lapsed ainsad, kellega seksida. Sest olgem ausad, kui lastel oleks jõudu, et enda eest seista, või keegi lapsi igapäevaselt kaitseks, siis ei julgeks neid keegi puutuda.

Ja nii nagu saab seksuaalselt väärkoheldud lapsest endast suure tõenäosusega pedofiil, peksavad oma lapsi ka need, kes on ise lapsena peksa saanud. Ainus küsimus on selles, miks pannakse lapsi seksuaalselt kasutanud täiskasvanud reaalselt vangi, ent lapse muul moel vaeseomaks peksnu võib oma tegevust jätkata kui täisväärtuslik kodanik.

Füüsiline vägivald pole muidugi ainult lastega seotud probleem. Eestis on väga levinud igasugune perevägivald, kus siis mehed peksavad oma naisi ja vastupidi, isad vägistavad tütreid ja emad poegi. Tundub, et lähisuhte vägivald ehk oma komplekside välja elamine lähedaste peal on norm. Ma ise pole siiani saanud aru vajadusest oma naist või lapsi füüsiliselt karistada ja hoidusin sellest oma abielus. Ent sellest polnud abi, sest minulegi üllatuseks hakkas naine peksma mind ja last. Minu probleem oli selles, et ma ei suutnud selle normiga kuidagi kohaneda.

Soomes mõisteti börsifirma juhid vangi

Väljavõte Helsingin Sanomate veebist.

Soome riigikohus ei võtnud menetlusse Soome endise tuntud börsifirma, telekomiettevõtte Jippii juhtide kaebust, mistõttu peavad firma endised juhid leppima ligi kahe aasta pikkuse vangistusega.

Jippii endine nõukogu esimees Ilpo Kuokkanen sai 2 aastat ja firma juhatuse esimees Harri Johannesdahl aasta ja 10 kuud vabadusekaotust. Kokku mõistis kohus vangi firma 9 endist juhti.

Mehi süüdistati 2000ndate aastate algul toime pandud kuritegudes, peamiselt selles, et börsile edastati firma tulemuste kohta ilustatud infot ning tehti siseinfo põhjal tehinguid.

Eestis muudab loo pikantseks asjaolu, et sellesama Jippii juures tegutsenud wifi-ühendusi pakkuvat firmat Wippies juhtis Eestis endine IRLi ideoloog Kaur Hanson, kes mõisteti pedofiiliasüüdistusega möödunud aasta lõpus 10 aastaks vangi.

Jippii uus nimi on Saunalahti ja see kuulub nüüd Elisa kontserni.

Mihkel Kärmas on Kapo agent?

Väljavõte Päevalehe veebist.

Selline mulje jääb, kui lugeda tänasest Päevalehest lugu selle kohta, kuidas Herman Simmi teemalise filmi tegijad eesotsas Mihkel Kärmasega vangis istuvat meest lihtsalt ära kasutasid. Väga karm värk igatahes. Millest võib arvata, et Mihkel Kärmas pole pedofiil, nagu on spekuleeritud, vaid hoopis Kapo agent. Nagu olid paljud ajakirjanikud KGB agendid nõuka ajal. Võib arvata, et Kärmast on millegagi šantažeeritud, võimalik, et tal on olnud tõesti ka kokkupuudet pedofiiliaga, ning nüüd on Kärmas Kapole teeneid võlgu. Mistõttu teeb teles ja ajalehes Kapole tellimustöid. Meenutagem kasvõi seda, millise innukusega Kärmas kottis endist vabadusvõitlejat Vello Väärtnõu'd, lausa ähvardas meest. Kärmas kasutab kapo-likke võtteid ka oma töös.

Möödunud aastal osales Kärmas ka Inno ja Irja kohviku mahavõtmise operatsioonis, mis läks luhta, kuna Google taastas juba kustutada jõutud blogi. Blogi mahavõtmiseks kasutati Elioni meilikontot, kuhu sisse tungiti ja sealt vajalikud paroolid hangiti. Meilikonto häkkimist uurib politsei.

Leedus tõusis rahvuskangelaseks ringkonnakohtunikust pedofiili maha lasknud mees

Väljavõte iceman.pri.ee veebist.

Mõtlemapanev lugu Leedust. Eestis, tundub, on kangelased hoopis pedofiilid, arvestades seda, kuivõrd neid hoitakse nagu sitta pilpa peal, isegi politsei ei puutu, eriti tähtsaid pedofiile.

Eesti riik käitub vanemate lahutusasjades nagu pedofiil

Eesti riik käitub läbi kohtusüsteemi vanemate lahutusasjades nagu pedofiil, saades rahulduse lapse kannatustest.

Näiteid pole vaja kaugelt otsida, neid saab elust enesest. Kus siis riik vaatab mõnuga pealt, kuidas kohtumaailma hagijad, näiteks sellised tuntud "pere"-advokaadid nagu Mare Lust ning Tiina-Mare Hiob muudavad ka kõige vaguramad lahutuse ja laste hooldusõiguse asjad veriseks sõjaks endiste kaasade vahel, kus õigussüsteemis kehvalt orienteeruvaid inimesi hüpnotiseeritakse ilupiltidega kaunist tulevikust, kui samas muutub olukord iga päevaga üha hullemaks, seda eriti laste jaoks. Kus lõpuks ei näe lapsed õieti ei oma isa ega ema ning jäävad ilma armastusest ja hellusest, mis kanaliseeruvad lootusetusse sõtta nendesamade advokaatidega. Kes teenivad seda rohkem, mida verisemaks lahingud lähevad.

Kuigi kohtusaalides mainitakse ka kõige verisema võitluse juures, et kõik see käib "lapse huvides", on laps viimane, kes sõjast oma vanemate vahel võidab. Sõjas pole võitjaid, mitte üheski. Riik teab seda, ent ometi osaleb sõjas, veelgi enam, finantseerib sõda, kus kannatajateks on lapsed. Miks? Sest riik on nagu pedofiil, kes saab rahulduse laste kannatustest.

Postimees presenteerib laste pilte lausa suures plaanis

Väljavõte Postimehe veebist.

Paistab, et Postimees on võtnud laste piltide presenteerimise lausa auasjaks, kui on pannud selle 13-aastase poisi pildi kogu Eestile vaatamiseks välja suures plaanis, 700 000 lugejale. Tuues põhjuseks, et "politsei kannatus katkes".

Kas nüüd võib igaüks saata Postimehele poiste pilte, väites, et kannatus katkes, ning Postimees avaldab need?! Tundub küll nii. Või on Postimehe lesbiline peatoimetaja Merit Kopli lisaks ka pedofiil, nagu Sirli Tarve, kes saab rahulduse sellest, kui lastele haiget tehakse?! Tundub ka nii.

Postimees avaldab laste pilte - ja keegi ei köhi!

Väljavõte Postimehe veebist (kujutis kohviku poolt udustatud).

Muidu räägitakse, et laste pilte ei tohi avaldada, et need on isikuandmed, ja neid võivad kasutada näiteks pedofiilid, aga siin avaldab leht tuimalt massitiraažis, 700 000 lugejale, nagu Postimehe veeb reklaamib, laste pilte. Seejuures pole näha, et need lapsed saaks enda kaitseks kuidagi sõna võtta. Lihtsalt mingid pildid ja need letti laotud. Kujutisel olev noormees Pavel on 13-aastane.

Tartu Postimehe toimetaja Vahur Kalmre, kui sinu lapse pilt sedasi lehes avaldataks, kas vaataksid ka seda sama tuimalt pealt?! Lisaks on arusaamatu, millega selliste piltide avaldamine on õigustatud. Tartus liigub ringi terve kari retse, miks nende pilte ei avaldata?!

Ühe noore neiu arvamus pedofiilia teemal

Väljavõte kaiachan.blogspot.com veebist.

Üks arvamus ka ühelt noorelt neiult, pedofiilia teemal.

Mulle tundub, et noored ei oska ohtu aimata. Ning pedofiilid jahivad enamasti väikseid lapsi. Samas ei tee seadus vahet, kas pedofiili ohver on 2 või 12 aastane. Asja sisu võib olla loomulikult väga erinev.

Peterburi pedofiilile pakkus katust miilits!!!

Väljavõte newsru.com veebist.

Pedofiilia pole viimasel ajal avalikkuse ette tõusnud ainult Eestis- ka Venemaal Peterburis lahvatas pedo-skandaal, kus kohalik rahvasaadik ahistas 25 aasta jooksul lapsi, ja NB!!! talle pakkus katust kohalik miilits.

Kusjuures mees, Andrei Smirnov veel Putini erakonnast Edinaja Rossija.

Ja te küsite veel, kuidas Kaur Hanson kümmekond aastat lapsi ahistas, ilma takistuseta, kuigi tema kohta oli politsele tehtud avaldusi. Sama skeem, Hansonit kaitses Eesti Politsei. Pole ime, kui politseijuhid on sellised tegelased nagu Aivar Otsalt või Robert Antropov, ise kõige suuremad sulid, pole siis ime, et nad teisi kurjategijaid kaitsevad. Ja lapsed kiunuvad pedofiilide perverssuste käes. Neid ei kaitse mitte keegi, pedofiilid juhivad ka lastekaitset. Võimalik, et ka politseis töötavad pedofiilid, sellest ka ringkaitse.

Oi-jah. Tule taevas appi, ausõna.