Soovitan lugeda, Liivimaa vanem riimkroonika, käsitleb sündmusi Eestis ja teistes Balti riikides aastatel 1160-1290. Võrdluseks, Läti Henriku kroonika kajastab aastaid 1186-1227.
Ma ei hakka pikalt ümber jutustama, aga mõned kõnekad tsitaadid:
- Alates tollest ajast (Madisepäeva lahingust 21.09.1217) maksavad eestlased alati kümnist, meeldib see neile või mitte, kogu oma varalt. Kristlaste kaitseks peavad nad linnuseid rajama. Ma usun küll, et nad tahaksid sellest vabaks saada, nad ei karda põrgupiinu. Heldelt annavad nad oma leiba. Nad ehitavad häda sunnil kirikuid kristlaste alluvuses. Jumala ülistuseks juhtuks seda kahjuks harva, kui härrad neid ei sunniks. Tõtt öelda oleksid nad sellest hea meelega priid.
- (umbes aastast 1244) Kõva kivi sunnitakse seni, kuni see hädas puruneb. Kuralastest said paljud surma enne, kui maa alistati. Nii leebelt kui rangelt pidi neid kohtlema, kuni nad jõudsid otsusele, et lasevad end ristida, kuid nad tegid seda vastumeelselt. Lõpuks võtsid nad selle vastu.
- Kui kolmas märguanne oli puhutud, asus teele hea meister Andres Liivimaalt nagu rõõmus sõdalane ja temaga koos kogu vägi. Terve kokkutulnud laitmatu vägi rõõmustas väga. Sõjavägi hakkas liikuma Nalšia (Nalsen) maa poole, kus tapeti rahvast kergel käel, nagu tehakse veistega. Mehi, naisi ja lapsi seal ei säästetud.
- (Dzintari all, ca 1260) Kes kuralastest olid vanemad kui üksteist aastat, need löödi kõik surnuks ja kanti tulle tagasi. Noored kuralased, kes pääsesid tulest, võeti koos naistega vangi.
- (Kaarma all, ca 1261) Siis kuuldi hädakarjeid saarlaste suust igalt poolt. Kristlased sõjakisaga ründasid kantsi, mille saarlased kokku olid löönud. Nad võtsid selle võimuga ja lõid maha nii noored kui vanad, kes kantsis olid – sestap jäid seal ellu väga vähesed.
- (Kaarma all, pärast saarlaste alistamist) Ma tean hästi, et mitte kunagi hiljem pole saadud nii suurt sõjasaaki. Retkelt naasid ka rüütlid, kes tulid Revalist, et vendadele kasu tuua. Kõikide käed olid täis ja nad ratsutasid tagasi oma maale. Piiskopi läänimehed pöördusid samuti lustlikult oma maale kõik koos, suured ja väiksed, ja tõid küllaga sõjasaaki. Vennad olid arukad – nende reed olid täis saaki – see tegi nad väga õnnelikuks.
- Need piiskopid, keda ma nimetasin, ma tahan neid teile veel kord tutvustada: Riiast, Lihulast ja kolmas on Tartust, aitavad hästi oma väega paganatega tapelda. Kui meister laseb neile teatada, lähetavad nad oma piiskopkonna vasallid ja rohkesti maarahvast. Nagu ma tõtt kõnelema pean – neid endidki on nähtud sõttasõitudel, see on tõsi, vendade väehulgaga koos taplemas taevase Jumala eest, kes neile selle eest igavesti tasub.
- (ca 1263) Vendadel oli hea meel, kui nähti kuralaste linnust põlemas, justkui oleks see õlgedest. Kogu vägi rõõmustas, et Laseni linnus võideti. Kuralastest ei pääsenud keegi põgenema – mõned neist löödi maha, mõned andsid end vangi. Linusesse ei jäänud mitte midagi, naised ja lapsed aeti sealt ära. Vägi sai sealt rikkaliku saagi ja linnus põletati maani maha.
