Paistab, et hiinlased tegid oma pakiroboti ära, käepäraste vahenditega

This netizen shares his idea of safely getting steamed buns for breakfast amid #coronavirus outbreak in China. pic.twitter.com/3BGbbRnueW

— People's Daily, China (@PDChina) February 2, 2020

Eesti pakirobotil võiks olla nüüd Wuhanis lööki, või mis?

Robots deliver food to people trapped in a quarantined hotel in Wuhan.#coronavirus #WuhanCoronovirus #WuhanVirus pic.twitter.com/YdDyttFMAy

— Grand (@Grand333) January 29, 2020

Teistsugune lähenemine pakirobotile

View this post on Instagram

Spot will carry his own gear, but that doesn't mean you have to. #gitarobot

A post shared by gitarobot (@gitarobot) on Oct 8, 2019 at 8:32am PDT

Siin on veidi teistsugune lähenemine pakirobotile, mille on välja töötanud USA firma Boston Dynamics. Personaalne pakikandja gita. Ja tundub, et see on päris robot, mis kasutajat saadab, mitte kaugjuhitav mänguauto, millega tegeleb Eesti firma Starship.

View this post on Instagram

Walk to the grocery store without having to cut back on heavy foods and fruits. gita will follow behind carrying up to 40 pounds of belongings. #gitarobot

A post shared by gitarobot (@gitarobot) on Oct 3, 2019 at 10:00am PDT

Kuhu on kadunud avalikud Wifi võrgud Eestis?

View this post on Instagram

We stay together better when connected. 📱 Did you know 🇪🇺 promotes connecting its citizens? • During your holidays you can roam like at home. 🇪🇺 makes sure you don’t pay any additional roaming costs when you use your mobile phone in another EU country. • Used all your data? No problem! The WiFi4EU initiative provides free WiFi connections in public spaces. Think of parks, squares, libraries, health centres and museums all over Europe.🤩👍 • Staying connected was never so easy! 👏🤝

A post shared by European Parliament (@europeanparliament) on Jun 11, 2019 at 2:22am PDT

Kunagi 10-15 aastat tagasi paistis Eesti silma avalike ja tasuta Wifi võrkude poolest. Need olid igal pool: linnades, kohvikutes, raamatukogudes jne. Mujal Euroopas võis sellest ainult unistada.

Mis torkab silma, nüüd on sama asi olemas igal pool mujal Euroopas, isegi näiteks Hispaanias ja Portugalis, parkides ja väljakutel, aga Eestis enam mitte. Kuhu on kadunud avalikud Wifi võrgud Eestis?

Euroopa Liit toetab selliste Wifi võrkude loomist, kas Eesti pole enam Euroopa Liidus?

Huvitav, kuidas eestlased selle peale ei tulnud?

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Veel paarkümmend aastat tagasi olid eestlased panganduse innovatsioonis esirinnas. Võeti kasutusele veebipank ja mobiilpangandus, mis olid maailmas täiesti uudsed. Nüüd aga, nimesid nimetamata, on areng täiesti toppama jäänud. Mingit edasiminekut pole. Kuigi kõik pangad pole kaugeltki Skandinaavia filiaalid.

Innovatsioon toimub hoopis Skandinaavias. Näiteks Soome pank võttis kasutusele püstise pangakaardi. Kuidas eestlased selle peale ei tulnud?

Kas teil on ka Facebook ja Instagram maas?

Facebook and Instagram are down for users across the globe https://t.co/FeMGaM8nhT pic.twitter.com/JUDB7Rys4K

— National Post (@nationalpost) March 13, 2019

Praegu on info, et pool maailma on ilma Feissi ja Insta'ta.

Eestlased jäid oma naba imetlema ja idee varastati ära

Amazon reveals Scout: The six-wheeled delivery robot pic.twitter.com/MT08u883gw

— The Independent (@Independent) January 25, 2019

Eestlased armastavad oma naba imetleda, aga see võib anda tagasilöögi. Eesti maksumaksja on kulutanud miljoneid, et pakirobotit välja töötada, seda on muudkui reklaamitud ja reklaamitud, Eesti maksumaksja raha eest, aga toodet ennast veel polegi. Nüüd võttis Amazon ja tegi asja ära, ning see töötab. Eestlaste raha on sama hästi kui maha visatud.

Vot see on pakirobot!

This delivery robot from Continental can step over objects, walk up stairs, ring doorbells, and drop off packages. Oh, and dance. Because, well, ¯\_(ツ)_/¯ #CES2019 #CES https://t.co/nEyd9Qk6BQ pic.twitter.com/yHKxWkmH4o

— WIRED (@WIRED) January 10, 2019

Võtke eeskuju! Sellesse pakirobotisse on igatahes rohkem usku, kui vene-aegseid Norma kuukulgureid meenutavad Starshipi pisikeste ratastega robotid. Sorri, aga nii see on.

Starship pole sugugi ainus

Eestis tegeletakse juba-ei-tea-mitmendat-aastat pakirobotite arendamisega, mis ei taha ega taha valmis saada, samas kui maailm liigub kiiresti edasi ja näiteks Barcelonas on juba toimiv lahendus Eliport, mille on ka konkreetne ärimudel ja otstarve.

Eestlaste probleem näib olevat see, et mõeldakse välja huvitav asi, aga ei suudeta sellele rakendust leida. Mis ilmselt tuleneb Eesti eripärast, et raha jagatakse lihtsalt huvitavatele projektidele, millel aga tegelik otstarve puudub. Seda „haigust” põeb ka näiteks TransferWise, mis on jäänud pidama ülekannete juurde, kuigi oleks võinud mõelda laiemalt ja arendada välja veebipõhise panga.

Nutikad lillepotid Klick & Grow jäid toppama maitsetaimede juurde, samas kui elu on edasi läinud ja tänapäeval saaks seda edukalt siduda (ravi)kanepi kasvatamisega.

Rääkimata koristustalgute tarkvarast, mis jäi suitsupakkide ja tühjade pudelite juurde, samas kui sellesama süsteemiga saaks lahendada praeguse aja põletavaima häda, maailmamerede reostamise probleemi.

Kõik need asjad meenutavad kasside ja koerte facebooki, mis sai samuti Eesti riigi (loe: maksumaksja) käest hulga raha, aga mis lõpuks mitte kuhugi ei jõudnud.

Mis viga? Kas eestlased ei taha või ei oska näha ja mõelda laiemalt? Meenutab natuke nõuka aega, kus kolhooside juures ja tehastes mõeldi samuti välja mingeid mõttetusi, kulutati palju aega ja raha, aga mis kuhugi ei jõudnud ega kõlvanud.

Kas Eestis on üldse mõni enda tehnoloogiline uuendus, peale riiklike e-allkirja ja e-maksuameti, millel oleks otstarve ja mis tegelikult ka töötaks?

Eesti noormehed tuleks saata aastaks ülikooli, mitte sõjaväkke

Mis on Eesti peamine probleem? Õige! See pole mitte palgalõhe ega Vene oht, vaid asjaolu, et Eestis on kõrgharidus 70 protsendil naistest ja vaid 30 protsendil meestest. See asjaolu on ühiskonna täielikult tasakaalust välja viinud ja toonud kaasa protsessid ja muutused, millest igapäevaselt palju räägitakse.

Mis on lahendus? Õige! Tuleb noored mehed sõjaväe asemel saata kohustuslikus korras vähemalt aastaks ülikooli. Ma mõtlen päris tõsiselt.

Mis puutub kaitsevõimet, siis on tänapäeval eelis just neil, kelle tehnoloogia on parem. See on alati nii olnud, aga tänapäeval eriti, sest tänapäeva sõjad on kõrgtehnoloogilised sõjad. Ja kõrgtehnoloogilisi relvi suudavad välja mõelda ja kasutada AINULT kõrgharidusega inimesed. Ehk siis sõja võidab see pool, kellel on rohkem kõrgelt haritud inimesi. Nii lihtne see ongi.

Võtame ühe lihtsa näite. Tänapäeva robotite ajastul on võimalik toota selliseid relva kandvaid süsteeme, mis sarnanevad püssimehe, laeva või lennukiga, on võimalik selliseid toota lühikese ajaga miljoneid. Või kümneid miljoneid, kui soovite. Tuumarelv pole samuti midagi muud kui tehnoloogia. Eestis on tuumarelva toomiseks kõik vajalik isegi maapõues olemas.

Juba Jakob Hurt sai aru, et Eesti ei saa kunagi suureks oma arvult, küll aga suudab seda vaimult. Ja vaim on tänapäeval suurem jõud kui miski muu. Üks inimene suudab tänapäeva arvuti taga juhtida kümneid mehitamata lennukeid ning külvata nendelt lühekse ajaga tuhandeid pomme vaenlase territooriumile, ehk tekitada kahju, mida ei suudaks mitu miljonit püssimeest.

Või mis?!

Kas tööandjate ahnus suretab Eesti välja?

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Soomes valitseb suur programmeerijate ehk koodikirjutajate puudus. Väidetakse, et vaja oleks kohe 7000-9000 programmeerijat, muidu jääb Soome majandus kängu. Umbes sama juttu räägitakse ka Eestis, et kohe on vaja programmeerijaid, muidu tuleb maailma lõpp. Selleks sunnitakse valitsust lihtsustama välismaalt, näiteks Indiast pärit programmeerijate tööle tulekut Eestisse.

Ma olen mõelnud, et miks just Indiast. Levinud seletus on see, et Indias on palju inimesi. Ja et programmeerida suudab ainult teatud hulk inimesi, siis Indias on neid kõige rohkem.

Aga nagu vahendab eestinen.fi, siis on Soomes programeerijate puuduse TEGELIK põhjus asjaolu, et palka pole juba aastaid tõstetud. Et palgad on väiksed. Kui palk oleks kõrgem, siis oleks ka programmeerijaid - nii lihtne see ongi.

Nagu välja tuleb, siis palk ei tõuse IT-ettevõtetes sellepärast, et IT-firmade peamised kliendid on valitsusasutused, kes viivad hangetega teenuse hinna alla. Ja selleks, et suuta madala hinnaga teenust pakkuda, ei saa ka programmeerijatele rohkem palka maksta.

Soome puhul väidetakse koguni seda, et hind ei tõuse, sest tööturul on ülepakkumine vaatamata sellele, mida tööandjad avalikkusele räägivad. Siin tulebki mängu India - sealsete inimeste palkamise puhul pole määrav mitte nende hulk, vaid hind, mida nad töö eest küsivad. Hindud on valmis tegema tööd väga madala palga eest, kuna Indias ongi väga madalad palgad.

Eestis on sama lugu. Eesti riik kulutab miljoneid selleks, et meelitada Indiast ja mujalt odavat tööjõudu - ja seda tehakse IT-firmade pealekäimisel, nende lobby-töö tulemusel. Tuuakse välja mõni järjekordne kuukulguri välimusega puldiga auto ning kõik poliitikud heldivad. Kuna räägitakse, et valitseb suur tööjõu puudus. Jäetakse rääkimata see, et tööjõu puudus on suur mitte seetõttu, et inimesi pole, vaid seetõttu, et palgad on väiksed.

Sama asja saab üle kanda ükskõik mis sektorisse Eestis. Ka hotellides ja restoranides, tehastes, põllumajanduses, ehituses - igal pool valitseb suur töötajate puudus. Pole aga kuulnud, et valitsus eraldaks miljoneid, et Indiast põlluharijaid Eestisse meelitada. Miks? Olukord on ju sama: töötajate puudus nii IT-sektoris kui põllumajanduses tuleneb sellest, et palgad on madalad.

Samas pole kuulnud, et Eestisse oleks tulnud USA-st või isegi Soomest tööle mõni oma ala tõeline tipptegija. Loomulikult nad ei tule, sest Eestis ei maksta palka. Aga palka ei maksta seetõttu, et IT-firmade kliendid on valitsusasutused, kes ei ole võimelised maksma. Ja siis seetõttu, et e-Eesti, digiretseptid, ID-kaardid ja muu vajab arendamist, aga palgad on nirud, tuleb sisse vedada massiliselt inimesi Indiast ja mujalt maailmast, odavat tööjõudu. E-Eesti alustala on madalapalgalised hindud.

Aga siis võiks juba teha niisama ka ülejäänud majanduses. Indiast oleks tulijaid küllaga, toome nad kõik sisse, maksame miinimumpalka ja elu on nagu lill. Või ei ole?

Samas näeme, et nendesamade IT-firmade juhid, kes toovad välismaalt odavat tööjõudu, et nende juhtidel on niipalju raha, et luua koguni erakond Eesti 200. Ettevõtjad suplevad rahas, sest poliitikud on lasknud neil sisse tuua odava tööjõu, mistõttu nad saavad ise rohkem teenida. Ja nagu näete, siis selle asemel, et maksta selle teenitud rahaga eestlastest IT-töötajatele kõrgemat palka, ollakse valmis pigem looma erakond, kulutama selleks miljoneid, et kõik jätkuks vanaviisi: et toodaks Indiast ja mujalt Eestisse odavaid programmeerijaid, et ei peaks jumala eest Eesti enda inimstele kõrgemat palka maksma.

Kokkuvõttes võib sama mustrit laiendada tervele ülejäänud majandusele ja seega taandub kõik ettevõtjate ahnusele. Nad on pigem valmis poliitikuid ära ostma või isegi oma erakonna tegema, et jumala eest mitte Eesti inimestele kõrgemat palka maksta.

Taustaks olgu lisatud, et need ettevõtjad, kes töötajatele head palka maksavad, pole kordagi kurtnud, et neil töötajatest puudus oleks.

Kui miski Eesti välja suretab, siis on see kõige labasem tööandjate ahnus. Ja see ei puuduta loomulikult ainult tööandjaid. Samal põhjusel on Eesti pensionifondide tootlus kõige kehvem terves Euroopas. Eesti valitsus, poliitikud lasevad sel kõigel sündida, sest nad on kas ära ostetud või ise läinud poliitikasse selleks, et see nii oleks ja jääks.

Esimese iPhone'i aku peab ikka vastu nädal aega

Võtsin uuesti kasutusele esimese iPhone'i, mis sai soetatud 10 aastat tagasi USA-st ja mis üllatav - aku peab ikka vastu, ja seda nädal aega.

Mäletate veel, Nokia akud pidasid ka vastu nädal aega. Aga nüüd uued telefonid kestavad vaevalt 1 päeva.

Kõige rohkem igatsengi seda, et aku rohkem vastu peaks. Oma viimast iPhone'i, mis oli 5S pidin laadima lausa mitu korda päevas. Külmaga aga kustus iPhone'i aku mõnekümne minutiga. Eesti oludes on uus iPhone täiesti mõttetu vidin. Nüüd kasutan Nokiat, mis kannatab paremini külma, aga ikka üle ühe päeva välja ei venita, isegi standby režiimil. Aga 10 aasta vanune iPhone nädala aega! Kas te kujutate ette!

Ma arvan, et kui Apple oleks tulnud välja 10 aastat tagasi oma praeguste mudelitega, poleks keegi neid ostnud. Ja veel mis hinnaga. Esimene iPhone maksis ligi 500 dollarit, ja aku pidas vastu nädala, nüüd uued mudelid üle 1000 dollari ja aku ei kesta poolt päevagi.

Rääkimata sellest, et esimene iPhone mahtus ilusti taskusse, aga uued mudelid sarnanevad rohkem iPadiga, mille jaoks peab eraldi portfelli kaasas kandma.

Tegelt kahju, et Jobs ära suri, pärast teda on Apple alla käinud. Elatakse puhtalt vanast rasvast veel. Sama häda oli Nokiaga, enne kui ära kustus. Kui praegu tuleks keegi turule telefoniga, mille aku peab vastu nädala, oleks iPhone'iga kööga.

Päev Tallinnas

Nüüd, kus ma enam kurt ei ole (Inno kirjutas sellest all lähemalt), võib jälle elada ja blogida :) Nii! Käisime eile Tallinnas. See meie Audi! No teate küll, see meie nüüd juba kolmkümmend aastat vana autoke, mis meie Portugalis viibimise ajal kümme kuud Viru Keskuse parklas seisis ja mille me sealt tänu blogi fännidest Ühisteenuste firmale sentigi maksmata kätte saime, oli hakanud jupsima. Mina neid auto asju ei jaga, aga põhimõtteliselt hakkas ta hirmsat musta suitsu välja ajama. Inno viis ta siis Põlva teenindusse ja talle öeldi, et see on 500-eurone laks raudkindlalt ning auto tuleb mitmeks nädalaks sinna jätta. Inno pidi pikali kukkuma, no loomulikult ei olnud meil sellist raha.

Pold midagi teha, Inno hakkas teisi variante otsima. Ja leidis lõpuks vanade autode remontimisega tegeleva firma nimega Speedster. Aga see asub Tallinnas, Mustamäel. Lükkasime pikka aega seda sõitu edasi, aga nüüd tundus, et võiks oma vana armsa, nostalgilisi mälestusi tekitava autokese ikka korda teha. Ja sõitsime eile Tallinna.

Inno kartis, et ega vähemaga kui 150 euroga ikka hakkama ei saa ja et kella viieni läheb ikka, aga võta näpust - jõudsime vaevu Mustamäe peal ringi ära teha ja ühes nõukaaegse asutuse sööklat (mulle meenus Rakvere Metsamajandi olmehoone söökla, kus ma lapsena koos isaga lõunat sõin - ta oli direktori asetäitja) meenutavas kohvikus keha kinnitada (läks ainult 13 eurot - supp, kaks praadi, kaks mahla, limonaad Roosile, pannkoogid!), kui meile juba helistatigi - auto on valmis! Inno pidi sedapuhku suurest rõõmust pikali kukkuma. Muhe meistrimees oli meie auto kahe tunniga korda teinud ja küsis selle eest ainult kuuskümmend eurot. Hinna sees oli ka tempetatuurianduri vahetus, mis maksis kümme eurot. Einoh! Leidub ikka ausaid inimesi siin maailmas, mõtlesime, ja olime väga tänulikud. Ta palus meil enne maksmist veel autoga proovisõitu teha, et kas kõik on ikka nii nagu peab, ja tõesti - masin sõitis tõesti kuidagi erksamalt.

Tagasi Võru poole kruiisisime juba nagu laevaga. Väga mõnus. Mulle meie Audi väga meeldib, sest temas on hästi palju ruumi jalgade jaoks (Volkswagenis pole), ja seepärast oli mul väga kahju, et ta katki oli. Nüüd on aga kõik korras, juhhei!

Ahjaa, enne ärasõitu hüppasime veel läbi Tallinna Invarust. Asi selles, et ITAKist nüüd enam Libero mähkmeid ei saa, aga need Huggies'ed, mida sealt saab, tekitasid Juulikesele hirmsa lööbe, mis läks ajaga üha hullemaks. Lööve ja selle lööbe kratsimine häirisid omakorda tema und ja lõpuks oli olukord nii hull, et Juuli ärkas öö jooksul kolm korda (iga kord, kui pissis) ja meie muidugi koos temaga. Mõtlesime, et läheme vaatame, mis Invarul pakkuda on. Tuli välja, et mitte kui miskit! Olid Bambona mähkmed, aga need on ainult kuni 30-kilostele. Juulile läheb aga kuni 37, Liberol on see number 9. Bambonal selliseid pole. Nõutu teenindaja pakkus meile täiskasvanute XS suurust. Tundusid suured, aga võtsime siiski ühe prooviks. Küsisin, et aga mida te siis pakute lastele, kes on Bambona viimasest numbrist välja kasvanud, aga kellele täiskasvanute omad veel suured on. „Ei olegi midagi pakkuda,” vastas teenindaja õlgu kehitades. „Paljud ongi selle pärast meie juurest ära läinud.”

Ahah. Khm. Polegi midagi pakkuda. Ja ITAK pakub hirmsat löövet tekitavat, mähkmeturu kõige kehvemaid klooriga pleegitatud Huggies'eid. Mnjah. Sel, kel raha üldse ei ole, võib päris raske olla. Õnneks on Libero mähkmed müügil Soome poeketis Prisma, kust me neid eile õhtul Juulile ostsimegi. Ei ole midagi teha. Kuna tahame öösel magada ja meile on Juuli heaolu tähtis, siis tuleb see raha maksta.

Tartusse jõudsime enne pimedat ja kodus, Võrus olime üheksaks. Väsinutena, aga õnnelikena. Päev oli läinud täie ette. Saime oma autokese korda! Invaru osutus pettumuseks, aga Juuli ei jäänud mähkmeteta. Ja meil oli tore pere väljasõit. Roosi oli rahul. Ta sai omale Prismast pisikese printsessi nuku ja siis veel pärast McDonalds'ist, kust me enne ärasõitu süüa ostsime, paar mänguasja.

Juuli on aga pärast Huggies'te Liberote vastu vahetamist maganud kui ingel. Täispika öö! Nagu varem, kui ta Liberoid kasutas. Euroopa reisil olid tal samuti Liberod jalas ja mitte kordagi ei olnud tal mingit löövet. Uhh, tore. Ma kartsin juba, et lähen magamatusest hulluks :D

Ülal Inno eile kordasaanud auto juures rõõmustamas, siin aga auto veel töökoja garaažis, paremal Roosi :

Eesti tehnoloogilise edu põhjus - Soome

Availability of latest technology, 2017.

1. Finland
2. Norway
3. Switzerland

6. US
9. UK
11. Japan
16. Germany
19. France
40. Saudi
47. Italy
57. Turkey
72. India
81. China
84. Russia
105. Iran
132. Venezuela

(WEF)

— The Spectator Index (@spectatorindex) August 26, 2018

Tihti räägitakse Eestis tehnoloogilisest edust ja peetakse seda mingiks Eesti omapäraks. Kuivõrd Eestit peetakse Eestis maailma nabaks, siis räägitakse, et Eesti on tehnoloogiate poolest justkui maailmas esirinnas.

Tegelikkuses tuleb Eesti edu puhtalt sellest, et Eesti naaber on Soome, mis on maailmas tehnoloogiate kasutuse poolest nr 1, edestades isegi USA-d.

Eesti on alles kolmandas kümnes, aga maailma mastaabis ikkagi eesotsas, tänu Soomele.

Leiutajateküla Kalevipojad panevad Soomes küprokit, samas kui tõelised leiutised tulevad Soomest

WATCH: ‘Having a sauna on a boat is quite handy, because the weather was a bit cold': Finnish inventor sails a sauna boat to Estonia https://t.co/55HCM3yNLQ via @ReutersTV pic.twitter.com/yOFsBora4q

— Reuters Top News (@Reuters) August 26, 2018

Siin video sellest, kuidas Soome leiutaja oma parvsaunaga üle Soome lahe seilates maailmameediasse jõudis.

Eestis küll räägitakse hariduse olulisusest ning sellest, kui oluline on leiutamine. Aga päeva lõpuks on leiutajad sunnitud minema Soome tööle koristajaks või asbestieemaldajaks, sest Leiutajatekülas pole neile miskit rakendust pakkuda.

Leiutamiseks, nagu teada, on vaja parasjagu vaba aega ja vahendeid, ning need eeldused on just soomlastel - tänu sellele, et Leiutajateküla Kalevipojad nende eest musta töö ära teevad.

Eesti on ikka täielikult stagneerunud ja vana majanduse kammitsais

Soome avab tasuta võimaluse, et IT-d õppida, aga mida ootab Eesti? Väljavõte eestinen.fi veebist.

Eestis muudkui räägitakse IT olulisusest, aga see on ainult jutt, tegelikult ei tehta mitte muhvigi. Eesti on täielikult alla käinud, stagneerunud ja vana majanduse kammitsais kinni. Jamad IT-kaardiga on välja toonud suured puudujäägid isegi riigi enda IT-masinavärgis. Kuluaarides räägitakse, et Eestis ei huvita tegelikult IT mitte kedagi.

See on ka arusaadav, sest poliitikud, kes Eestis elu juhivad ei jaga ise IT-st halli haisugi ja neid see ei huvitagi, sest IT-sektorist ei tule neile kilekotte ega sidruneid. Seetõttu on Eesti IT-arengule lihtlabaselt vesi peale tõmmatud ning tegeletakse mingite mõttetustega.

Kui Eestis räägitakse IT-töötajate puudusest, siis miks ei võiks inimesi koolitada selles vallas, kiiresti ja tasuta?! Mis seda takistab? Kas keegi oskab seletada?

Kas Eesti riik on loodud e-residentide jaoks?

Eestis on läinud suureks sahmerdamiseks, kuidas teha e-residentide elu võimalikult mugavaks. Et siis maksumaksja raha pumbatakse e-residentide teenindamiseks.

Ma saan aru, et sellega püüavad ametnikud omale tööd leida, kuna elanikke jääb Eestis vähemaks ja seoses sellega pole ametnikel enam tööd. Võibolla tuleks e-residentsuse kui pseudo-asjaga tegelevad ametnikud saata hoopis tootvale tööle? Oleks parem elu nii residentidel kui ka e-residentidel.

Piisas vaid hädaldamisest - kui Starmani, vabandust Elisa Elamuse teenus tööle hakkas!

Ei läinudki kaua aega, vaid üks ööpäev alates sellest, kui sai Kohvikus hädaldatud Starmani, uue nimega Elisa Elamuse teenuse üle, kui see justkui nõiaväel tööle hakkas.

Imesid juhtub ja näib, et siis, kui veidi hädaldada. Mis omakorda tõestab, et ILMA HÄDALDAMATA EI JUHTU SIIN ILMAS MITTE KUI MIDAGI.

Elagu kõik maailma hädaldajad!

Uuringute järgi on rahulolematumad kõrgema hariduse ja võimekusega inimesed. Pole ka ime - nad lihtsalt ei suuda leppida kehvade või keskpäraste lahendustega. Ilmselt elaks inimene ilma hädaldajateta jätkuvalt puu otsas.

Elisa on Starmani ajamasina täiesti tuksi keeranud

Kohe, kui Elisa võttis Starmani üle, tekkisid tõrked ajamasinaga, mis oli Starmanil väga hästi toimiv ja hea teenus, pealegi veel tasuta. Nüüd on aga asi täiesti võimatu. Võib öelda, et ajamasin sisuliselt ei tööta. Millest on kahju. See oli väga hea asi.

Mis aitab Vene sõjaväe robotkoerte vastu? Õige vastus: banaanid

Don't worry guys, bananas will save uspic.twitter.com/2qjF4VQM1i

— Marcel Dirsus (@marceldirsus) March 12, 2018

Venemaa on võtnud relvastusse kaugjuhitavad robotkoerad. Nende vastu aitavad aga - üllatus-üllatus - banaanid. Eesti peaks varuma banaane!