laupäev, 11. oktoober 2008

Paksud, jätke ära piimatooted, ja te näete imet!


Üks paks, kujutis ETV ekraanilt.

Vaatasime täna Irjaga ETV pealt dok-saadet "Raske elu" ja märkasime paksude inimeste juures ühist omadust: nad tarbisid kõik ohtralt piimatooteid: pakipiim, jogurtid, või, jäätis.

Jätke ära kõik piimatooted ja te märkate imet!

Ma ise tarbisin ka üksvahe palju piimatooteid, ei tea isegi, miks, arvasin, et see on kasulik, ja läksin üle keha paiste nagu see naine esimesel pildil. Ja hakkasin kaalus juurde võtma. Tõeliselt jube, eks.

Ja on vale soovitada naistele raseduse ajal ja pärast sünnitust juua piima. See jutt on pullisitt! Inimene ei pea jooma lehmapiima. Või kuidas siis lehmale piim tuleb, ta ju ei joo kitse- või inimese piima. Ainult vett.

Samuti võiks ära jätta gluteeni sisaldavad teraviljatooted nagu poes müüdavad rukkileib, nisusai. Soovitan süüa riisi või tatart. Või siis hirssi. Või kartulit. Ja neist valmistatud tooteid, näiteks on müüa Lätis valmistatud riisigaletid.

Ja see on ka vale, et rasva ei tohi süüa. Võib küll.

Paljuski on ülekaalulisuse põhjus, mu oma kogemuse põhjal see, et organism ei talu piima- ja teraviljatoteid (enamasti esineb selline talumatus käsikäes), mistõttu soolestik kaotab oma võime vajalikke aineid omastada, või ütleme nii, et hävib. Mistõttu organism ei omasta enam vajalikke aineid ja tekib pidev näljatunne. Ja niikaua kui tarbitakse neid talumatuid asju, saadab sind pidev näljatunne. Sa ahmid toitu, lähed paiste ja paksuks, nagu õhupall, aga oled ikka näljas. Selline paradoks, aga nii see paraku on. Võimalik, et paksus, mao suurenemine on ka organismi katse kohaneda, et tekitada hävinud soolestiku asemele uut. Ja nii see magu muudkui kasvab.

Liikumisega pole siin mingit pistmist. Inimene ei pea hullupööra rabelema, et olla normaalkaalus ja terve. Küsimus on selles, mida suhu pistad. Ja kaloreid pole vaja samuti jälgida, kuna organism vajab ka energiat, eriti siinses põhjamaises kliimas.

Veel mõned kaadrid sellest ETV saatest:





43 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Inno-Irja!

Kas meie tubli Inksu peab ka blogi??? Täitsa tahaks seda vaimusünnitist lugeda....:)
Palun sellekohast inf, kui võimalik!

Kati

Anonüümne ütles ...

Võiksid teha "Inno toitumise-eri" kus "toitumisspetsialist" Inno annab lugejatele kasulikke nõuandeid! :D

Anonüümne ütles ...

Minu arust teeb hoopis piimafoobia paksuks. Ei ole mõtet oma allergiat teiste peal välja elada. Klaas piima ja - proosit!

Anonüümne ütles ...

Lehm (täiskasvanud lehm) joob piima nii kuis kulin, kui selleks vähimgi võimalus anda.

Kui Innol ja Irjal ongi probleem piima omastamise-seedimisega ei märgi see piima kahjulikkust. Inno-Irja ainevahetuse tuksis olekut märgib see aga küll.

Anonüümne ütles ...

Siin lähedal ju ka Adik Levin oma veregrupidieediga

Inno ütles ...

Mitte ainevahetus pole tuksis, vaid see on ainevahetuse omapära.

Ja jootkem siis lehmadele piima, kui see nii kasulik on!

Anonüümne ütles ...

Vaata Inno, kui argumenteerid väite, et teie kahe piimatalumatus on ainevahetuse omapära ja ei ole ainevahetuse "tuksis olek", vat siis küll müts maha. Lisaks mõned med.preemiad nii vasemalt kui ka paremalt.
Jah, ka lehmale võiks piim anda, aga inime ju nii kitsi - ei raatsi.

Anonüümne ütles ...

kirglisse fundamentalismi kalduvad üleskutsed teil toitumise vallas :-D
kui teil on selline "omapärane" ainevahetus ega siis see ei tähenda, et piim on kõigile inimestele mürk.
ise 45, pigem alla keskmise kaalus, ja ilma liitri piimata päevas ei kujuta elu ette. ilmselt selle pärast pole ka hammastel kunagi eriti midagi viga olnud ja ka luumurde mitte.
piimajoomist alustasin väikelapsena maal, otse lehma alt võetud lüpsikust :-D

Inno ütles ...

Ja vaadake, kas lehm joob ka inimese piima, jootke talle seda, ütleme, nii aasta-paari jooksul, söötke inimese piimast tehtud jäätist ja võid, ja vaadake, mis saab. Siis räägime edasi.

Edmund ütles ...

Mul aga tekkis ühe ano kommentaari peale küsimus: toosama ano siin väitis, et piima joomine tugevdab luid. Mis sa Inno arvad, mis tüüpi toiduainete abil saaksid ennetada luumurdu gluteeni/laktoositalumatud?

Inno ütles ...

Ja hiidvana, ma saan selle väga lihtsalt ära tõestada. Oma kogemuse najal.

Nimelt ma pole juba lapsest saati talunud poepiima. Pidevalt oli selline okseklomp kurgus. Ja tatt kogunes kurku pidevalt, tekitas põletikke kurgus. Aga ma ei osanud seda seostada piimaga, kuigi, ütleme, kahtlused ja kõhklused olid. Aga no kõik rääkisid et piim maru kasulik, ma lihtsalt ei uskunud seda, et piimast võib mingi jama olla. Nüüd, kui olen piimajoomise ja üldse piimatooted ära jätnud, pole enam mingit klompi.

Ja veel, igemete veritsemine, mis mind lapsest peale on saatnud, jäi järgi pärast piimatoodete ärajätmist. Kõhtu ei kogune enam gaasid. Ja enesetunne on palju parem. Puhtam ja kergem tunne. Ja seda kõike pärast piimatoodete ärajätmist.

Ja mul oli lapsest saati ka kõht ühtelugu lahti. Niipea kui jätsin ära gluteeni sisaldavad tooted, sai kõht korda.

Ja isegi, kui ükspäev proovisin seda Valio Zero Lactose piima, oli enesetunne mitu päeva väga sitt. Ilmselt pole laktoos ainus pahalane seal piima sees. Eriti neis toodetes, mis poes müüakse. Sest näiteks puhta lehmapiima puhul, mida ma lapsena vanaema juures jõin, ma mingeid vaevusi ei märganud. Aga miks sedagi taga ajada. Olen nüüd juba pool aastat olnud ilma piimatoodeteta ja enesetunne on väga hea.

Sama lugu on alkoholi, tubaka jms narkootikumidega. Osa inimesi talub hästi, teised mitte. Kas neil teistel kõigil siis "ainevahetus tuksis"?

Inno ütles ...

Ja see jutt, et piima joomine tugevdab luid, on samasugune pullikaka. Minul on mõju olnud just vastupidine. Pärast piimatoodete ärajätmist hambad enam ei veritse ega valuta. Ja õlg, mille ma sõjaväes liigesest välja nihestasin ja mis liigesest alatihti välja käis, on olnud täiesti korras.

Ma ütlen, jätke piimatooted ära, ja te näete imet!

Ja üks asi veel, me mõlemad ükspäev Irjaga tõdesime, et polegi mingit vajadust piimatoodete järele. Me ei ihka neid. Irja, kes varem sõi palju jäätist, vahel terve suure paki päevas, käib nüüd üsna ükskõikse näoga jäätiseletist mööda. Ka see on väikestviisi ime!

Inno ütles ...

Ja veel, hiidvanale, läbi huumoriprisma, ma arvan, et need inimesed, kes taluvad lehmapiima, on geneetiliselt lehmale lähemal.;)

Anonüümne ütles ...

Inno jutt absoluutselt õige, välja arvatud see lause: "Ja see on ka vale, et rasva ei tohi süüa. Võib küll."

Eestlased on maailma haigemaid rahvaid nimelt tänu ülirasvaste loomsete toitude kultusele, pole absoluutselt vahet, kas need on liha- või piimatooted, ühtviisi kahjulikud on mõlemad. Piim on lihtsalt liha vedelas olekus. Ja lehmapiim on ses mõttes palju salakavalam, kuna lehmapiim ja sellest valmistatud tooted on eriti kontsentreeritud rasvasisaldusega. Topeltohtlik on lehmapiim selles sialduva inimestele suuri seedevaevusi põhjustava piimavalgu kaseiini tõttu.

Inimorganismile on rasvu ja valke vaja, aga neid saab ülimalt edukalt erinevatest taimsetest toitudest, mida vähem töödeldud, seda parem.

Anonüümne ütles ...

Kommentaarid ja viited piima kahjulikkuse teemal:

http://ajaviide.delfi.ee/news/teadus/article.php?i d=14754393&com=1

link

Anonüümne ütles ...

Faktid ja statistika osteoporoosi kohta (http://www.4.waisays.com/ExcessiveCalcium.htm põhjal).

Näiteks:
Kreekas kahekordistus piimatarbimine 1961 kuni 1977 (olles veelgi kõrgem 1985) ning perioodil 1977–1985 peaaaegu kahekordistusid samuti vanadusest tingitud osteoporoosijuhtumid.

Hongkongis tarbiti 1989 piimatooteid kaks korda enam kui 1966 ning samal perioodil kolmekordistusid osteoporoosijuhtumid. Nüüd on nende piima tarbimise tase peaaegu Euroopa tasemel – sama on luudehõrenemishaigustega.

Järeldus on väga lihtne: kus tarbitakse piima enim, seal esineb osteoporoosi enim. Võrreldes teiste maadega tarbitakse kõige rohkem piima Rootsis, Soomes, Shveitsis ja Hollandis (300–400kg/in/a) ning osteoporoosinähtude arv neis riikides on taevasse tõusnud.

Nagu austraallased ja uusmeremaalased, tarbivad ka ameeriklased kolm korda enam piima kui jaapanlased, samas puusanihestuste ja -murdude arv on USA-s 2,5 korda kõrgem. Nende ameeriklaste hulgas, kes tarbivad vähem piima, nagu mehhiko-ameeriklased ja mustanahalised, on osteoporoosijuhtude arv kaks korda madalam kui valgete ameeriklaste seas – mis pole tingitud geneetilistest erinevustest.

Venetsueelas ja Tshiilis tarbitakse palju vähem piima kui USA-s, Soomes, Rootsis ja Shveitsis, samas puusanihestuste arv on Venetsueelas ja Tshiilis üle kolme korra madalam.

Hiinlased tarbivad väga vähe piima (8kg/a) ja puusanihestuste hulk on seal maailma madalaimate seas, Hiina naistel esineb seda kuus korda vähem kui USA-s. (Keskmine ameeriklane tarbib 254kg piima aastas.)

Teistes riikides, kus tarbitakse keskmiselt väga vähe piima (6kg/a), nagu Kongos, Guineas ja Togos, on osteoporoos äärmiselt harv nähtus samuti.

Kongo DV-s, Libeerias, Gaanas, Laoses ja Cambodias tarbitakse üksnes 1–3kg piima inimese kohta ning nemad pole kunagi kuulnudki vanadusest tingitud puusanihestustest.

Palju tarbivad eestlased piima? See kogus peaks olema samas suurusjärgus Rootsi, Soome jt tipus olevate riikidega (300–400kg/in/a) või isegi kõrgem?

Anonüümne ütles ...

Vegetarianism and Life Expectancy.

Evidence taken across and within communities shows that the adoption of a vegetarian diet (or at least a diet with a minimal consumption of animal products) is generally correlated with an improvement in life expectancy. For example, the Russian Caucasians, the Yucatan Indians, the East Indian Todas and the Pakistani Hunzakuts live on vegetarian or near-vegetarian diets, and enjoy average lifespans of between ninety to a hundred years. In contrast, the Eskimos, the Laplanders, the Greenlanders and the Russian Kurgi have the highest proportion of meat in their diets, and correspondingly have the lowest life expectancies, averaging only around thirty years.

But this correlation might be due to genetic rather than dietary factors. To avoid this complication we have to consider what
happens within a particular community, and we find that the correlation between vegetarianism and good health still holds.
For example in Japan, the four decades of its rapid economic expansion was accompanied with an expansion in wealth and an increase in the consumption of meat. This change in diet was accompanied with a great increase in the rates of heart disease, cancer and diabetes.

This finding mirrors the fact that these diseases (heart disease, cancer and diabetes) enjoy a higher incidence in affluent First World states which possess highly meat-based diets.

The case of the British blockade of Denmark during the First World War is instructive. This blockade prevented the import of meat, and the Danes were forced to switch to a lacto vegetarian diet of milk, vegetables and grains. The death rate during this period dropped by 34%. The death rate during this period was far lower than that of any similar period during the past two decades. And when the blockade was lifted and the Danes returned to their normal non-vegetarian diet, the death rate increased back to its normal level.

allikas: http://web.singnet.com.sg/~chlim/part-3.pdf

Anonüümne ütles ...

The Unhealthiness of Meat.

The primary reason for this correlation between good health and vegetarianism lies in the unhealthiness of meat. Consider heart disease and cancer, which are both are linked to meat-rich diets. (The link between meat and spongiform encephalopathy has already been referred to.

First consider heart disease. High blood pressure and high cholesterol are precipitatory factors in heart disease, and both these factors are directly affected by the consumption of meat. Consider a serving of meat and a serving of plant products that contain equal amounts of protein: the latter will contain significantly less saturated fat and no cholesterol. For example, a serving of lean meat which provides 23 grams of protein (about half the daily recommended amount of protein) will at the same time provide 350 grams of fat (an amount far in excess the daily recommended amount of fat).

And it is precisely this fat and cholesterol which contribute to high blood pressure and heart disease. A switch to a vegetarian diet will significantly reduce one’s intake of cholesterol and saturated fat, and hence significantly reduce one’s risk of heart disease: lacto-ovo vegetarians suffer only a third the risk of heart disease that non-vegetarians suffer, while vegans suffer only a tenth this risk.

Now consider cancer. Various forms of cancer have been linked to saturated fats. For example, the incidence of colon cancer is higher among those who have a diet rich in red meat, which is rich in saturated fat. Those who rarely eat red meat are two-and-a-half times less likely to suffer from colon cancer than those who eat it every day. More significantly, beef-eating nations such as the USA suffer ten times the frequency of colon cancer than vegetarian or near-vegetarian nations in Asia.

A similar relationship exists between the incidence of breast cancer and the consumption of saturated fat. Consider the Seventh Day Adventists, who follow a vegetarian diet. Their incidence of cancers of the lung, mouth, larynx, and esophagus are only an eighth that of the general population.

Cholesterol and saturated fat are not the only problems with meat, however. Modern agricultural and farming techniques have had the unwelcome effect of polluting meat with significant levels of dangerous toxins. Animals in modern industrial farms are routinely given growth hormones, antibiotics, (toxic) antitoxins, and pesticides. These chemicals remain in the animals’ tissues and are transferred over to the human body upon consumption of the meat. Most of these chemicals are carcinogenic, many cause autoimmune disorders, while others have adverse effects ranging from causing birth defects to causing mutations.

allikas: sama

Anonüümne ütles ...

Vaidleks hiidvanale vastu - täiskasvanud lehm ei taha piima midagi nii väga juua. Joovad vasikad ja mullikad nii mis mühiseb, täiskasvanud lehmad ja pullid ei taha isegi äraloputatud ämbrist juua puhast vett, millest enne piima ja vee seguga vasikat joodeti. Ausalt öelda need vähesed korrad, kus mul on õnnestunud lehmadele nende endi piim sisse joota on olnud siis kui nad on äsja poeginud - paari esimese lüpsi piim, kui see kleepub nagu tatt.

Anonüümne ütles ...

Kuna keegi kommijatest mainis veregrupidieeti, siis kasutaks võimalust pärida, et ega teil Irjaga juhuslikult lisaks kõigele muule ka üks veregrupp ole? Selles suhtes, et kuna te isegi mõtlete sarnaseid mõtteid ja kannatate samasuguste tervisehädade käes jne. jne. siis seetõttu tekkiski ükskord selline küsimus :)

Inno ütles ...

Eks see oleneb muidugi ka sellest, millega inimene tegeleb. Liha ja rasv on puhas energia ja inimene vajab seda, kui teeb aktiivset füüsilist või vaimset tööd. Võimalik, et inimene on see, kes ta on, just tänu lihale. Mis tegi nö ahvist inimese. See energia, mida saab ammutada lihast suurtes kogustes. Ja mis annab "tiivad". Ahv sööb apelsine ja banaane ja istub siiamaani puu otsas.

Muidugi on lihal ja lihal väga suur vahe.

Näiteks kas sööd looma- või sealiha. Või siis kala- või kanaliha.

Sealiha ma küll ei soovita. Samas näiteks kala ma küll soovitaks, või loomaliha, eriti neile, kes teevad füüsilist tööd, eriti mehed, kes liiguvad palju. Siis tunned ise, et tahaks vahetevahel liha, muidu läheb süda "vesiseks" ja ma ütleks, et potents langeb. Olen ise proovinud ainult taimetoitu ja see jällegi ei mõjunud hästi, jäin väga nõrgaks, mõte ei liikunud, ei jaksanud midagi teha. Isegi potents langes.

Nn kontorirotid, eriti naised, kelle põhitöö on kohvi joomine, klatš ja paberite sahistamine, kes ise midagi ei otsusta ega millegi eest ei vastuta, võivad vabalt piirduda taimetoiduga.

Loomulikult võib ka liha puhul mängida rolli individuaalne faktor, mõnele sobib, teisele mitte. See on kasulik enda najal ära testida, ilmselt muu ei aita. Ehk, jällegi, läbi huumoriprisma, kes ahvile lähemal geneetiliselt, neile sobib ilmselt taimetoit.

Ja vähemalt, nagu olen enda najal katsetanud, liha paksuks (paiste) küll ei aja, vähemalt ei kala-, looma- ega kanaliha. Pole ka mingeid seedevaevuseid. Küll tuleb hoolas olla, et tarbitaks värsket liha, igasugu singid ja vorstid, isegi laagerdatud liha, sašlõkk on segatud säilitus- ja muude ainetega, mis võivad paljudel probleeme tekitada. Ostke poest värsket liha ja praadige seda ise, tehke sisse enda teada ainetega või sööge toorelt, kui liha värske. Toores liha, eriti kala on väga hea! Ja tal on isegi maitse!

Inno ütles ...

Minu veregrupp on B+, aga Irjal oli minu meelest mingi muu grupp, ta ise kahjuks enam ei mäleta täpselt. Aga niipea, kui selgitame välja, siis annan teada.

Anonüümne ütles ...

Inimene tunneb ju ise a'ra, mis talle vaja on ja mille ja'rgi isu tekib. Ma pole lapsep6lvest saadik piima joonud, kuna on vastik, samuti ei ole ma musta leiva ega saia austaja. Sellegipoolest v6iksin paar kilo va'hem kaaluda. Mu abikaasa, kes lubab endale nii jahutoteid kui piima, pole aga mingeid kaaluprobleeme.

Anonüümne ütles ...

Inno, ajakirjanikuna oled kindlasti proff. 7Seda tõestab Sinu asend ajakirjanduses, toona, kui seal olid. Samuti aga Sinu haridus.
Sinul puudub meditsiiniline haridus. Sa ei ole meditsiinis proff. Parimal juhul vaid kaasarääkija.
Nõnda siin vahutades teemal, millest sul on vaid nn. populaarteaduslikud andmed sa ajad iseennast segadusse, kuid teiseks toodad üleüldist harimatust juurde.

Inno ütles ...

Olgu, hiidvana, sa pole lehmale geneetiliselt lähemal.

Anonüümne ütles ...

Kuradi Ansip!
Kaua võib seda töörahva kurnajat taluda!

Anonüümne ütles ...

aga t6epoolest, olen n6us I & I-ga, sest ka minu probleemiks oli hammaste veritsemine, aga nyyd kui tarbin piimatooteid teadlikult minimaalselt, olen sellest murest vabanenud, kuigi olen lugenud, et piimatoodete vahesus p6hjustab hammaste veritsemist...ja see on kindlaks tehtud, et teravilja- ja piimavalgu talumatus on paljude hadade p6hjustaja ja menyy muutmine viib paranemiseni(tean naiteid hyperaktiivsetest ja autistlikest lastest, kellele muidu maaratakse ravimid, aga menyy muutmine on muutnud ajukeemiat selliselt, et asi liigub paremuse poole ilma ravimiteta). Ja samuti soovitan hoiduda igausgusest koolast, nii dieedi kui tavalisest. K6ik need rahvajutud roostes mutrite leotamisest on t6esed ja dieetkoola on paris hull asi, s.t. aspartaam seal sees, sest aspartaaami lagunemisel yhe osana tekib organismis metanool. Ja ei pea vist selgitama, mida teeb metanool... Nii et lugege enne ikka, kas toode sisaldab aspartaami v6i mitte.

Anonüümne ütles ...

eneken on siin pildil kindlasti rase ja pildi jàrgi synnib tytar. palju ònne igatahes, eneken, 33!

Anonüümne ütles ...

Piimatööstuse piim on muidugi pask aga otse lehma udarast tulnud soe piim pange sees milles ujub kärbes on tervisele kasulik sest kärbes on nagu rosina eest ja muudab piima valgurikkamaks.
Mulle meeldib piima juures see faktor,et lehmasitt voolab mööda udaraid ja mõningad laudalised ei viitsi udaraid puhastada,jätavad ka mädaniku sisse-kõik see sitt ja mädanik segatakse ja joodetakse linnainimestele-venelastele käib küll! nagu maakatel tavaks öelda.
Mida siis veel juua kui mitte piima? Kas mingeid säilitusaineid täis mahlu või värvaineid täis limonaade?
Keegi ei käsi teil kaanida piima kaks liitrit päevas,piisab klaasi täiest talunku piimast s.o. lehma piimast aga mitte kombinaadi piimast.
Kõikse olulisem on iga toidu ja joogi puhuk s.o.iga toidu omistamise puhul see,et tuleb lugeda enne sööki palvet.
Kristlased loevad palvet,Sai Baba järgijad samuti.
Selle palvega muudetakse se kraam mida hakatakse ajama näost sisse-muudetakse selle palve abil toidus oleva vee kristallide struktuuri,muudetakse struktuur õigeks,tervisele kasulikuks,jumalikuks.
Pühitsetud veest olete kuulnud jah.
Vaadake venelaste tehtud dok. filmi vee kohta ja palvetage iga kord enne sööki ja jooki-siis muutub piim ja kõik see mida kavatsete näost sisse ajada tervisele kasulikuks.
Kurat,õpeta nagu oma poegi.

Anonüümne ütles ...

Mul aga tekkis küsimus, millele loodetavasti Inno oskab vastata. Paistab, et sul on oma nimekiri toiduainetest, mis on tervisele kasulikud. Nagu näiteks tatar. Aga mis siis kui inimesele ei maitse tatra- ja/või hirsipuder? Kuidas nende toitude maitsega ära harjuda?

Inno ütles ...

Hirsiputru ma pole viitsinud teha, aga tatart sööme küll Irjaga päris palju.

Ma teen nii, et ajan panni kuumaks, siis panen sinna veidi õli (kasutan oliiviõli, aga ilmselt sobiks ka muu, näiteks rapsiõli), ootan veidi, et ka õli kuumeneks, siis valan pannile tatratangu, ütleme nii, paar klaasi, ütleme siis, et tunde järgi, et pannipõhi oleks ca 1 cm kihina kaetud, ja lasen sel 5-6 minutit küpseda, aegajalt segades. Siis saavutab tatar sellise mõnusama küpsema maitse. Panen ka veidi soola. Ja siis valan peale umbes liitri vett, panen pannile kaane peale, ja lasen sel keeda, kuni vesi otsas, ja tatar ongi söömiseks valmis! Väga hästi sobib näiteks koos seentega. Seeni praen ka õliga, panen veidi soola ja väga head tulevad! Või millega iganes, näiteks kurki ja tomatit saab kõrvale lõigata. Hautada lillkapsast ja broccolit.

Ja NB! Ma ei soovita ka hapukoort. Ega ka võid.

Inno ütles ...

Aga piisab korraga teha ka täiesti ca klaasitäiest tatratangust. See läbi praadida 5-6 min ja siis vesi peale, kuni ära keeb ja ongi roog valmis.

Anonüümne ütles ...

aga kuidas on siis nende kasulike piimabakteritega nagu LA ja BB (erinevate numbritega)? mis väidetavalt ju kasulikud just soolestikule, kuna parandavad oluliselt soolestiku mikrokliimat ja seega tugevdavad ka immuunsysteemi. või on seegi illuminaatide vandenõu inimeste tervise vastu?
Inno, kuidas kommenteeriksid, palun?

Inno ütles ...

Poepiimas pole mingeid baktereid (sest piim on läbi keedetud), võibolla selles on ka probleem, miks organism poepiima ei omasta ja tekitab ainult okserefleksi ning ajab kõtukese punni ja keha paiste.

Anonüümne ütles ...

Yleskutse koigile et arge jooge piima ja sooge leiba ei ole oige hoiak. Pigem peaksid inimesed kellel on mingi probleem piimaga voi nisu toodetega seda ise proovima jattes neid soomata paar nadalat ja siis jareldus teha et kas on mingit vahet voi ei ole. Piim on paha vaid sellel kel mingi probleem organismiga muidu ju kogu Eesti rahvas oksendaks ja vaevleks gaasi valude kaes aga nii ju lood kohe kindlasti ei ole.

Mina ei saa ka piimatooteid ja nisu tooteid kasutada (samuti soyat) aga seda alles parast seda kui sain vaksiine enne puhkusele soitu. Enne seda ei olnud mul mingit probleemi ei nii piima kui ka nisu toodetega. Alguses ei saanud ma aru mis juhtunud oli - jain lihtsalt vaga haigeks, olin vasinud ja syda oli kogu aeg paha. Voib olla kui oleks kohe aru saanud et arvatavasti on mu 'gut' (Ma ei tea mis selle vaste eesti keeles oleks) tasakaalust valja viidud ja mingi kahjustus seal tanu vaksiinile toimunud oleksin suutnud seda ruttu tagasi tasakaalu viia ja oleksin paasenud suuresemast kahjustustest. Nyyd aga kahjuks ei saa ma sinna enam midagi parata ja pean neist toodetest suure kaarega ymber kaima, mis omakorda teeb elu palju palju raskemaks. Eriti raske on restoranided kylastamine voi kas voi paevaks kuskile kaugemale kodust soita, valismaa reisudest raakimatta. Kodus olles on koik ok kuna olen alati ise tehtud toitu soonud (liha, kala, kartul, riis juur ja puuviljad) ja selles vallas on vaid leiva ja jogurti soomine valja jaanud. Nyyd pean aga igale poole endaga keedu kartuleid voi kylma tatraputru ja kana kaasa vedama et nalga vahepeal ei sureks kui terve paev tahan kuskil ringi soita.

Ma kyll ei kutsuks kedagi yles sellist elu elama kui neil selleks mingit meditsiinilist vajadust otseselt ei ole..pigem nautige mitmekesist sooki.

Anonüümne ütles ...

Koorikleiva pakendil on märge: gluteenivaba. Sellepärast söön ainult koorikleibasid.

Üldiselt, jah, nii kirglikku sõnavõttu gluteeni ja laktoosi teemal pole kuulnud mujalt. Aitäh thlp juhtimast.

Anonüümne ütles ...

Vajatav toidu kogus on ühesugune nii vegetaarlasel kui mittevegetaarlasel. Keskmine inimene vajab päevas oma nälja vaigistamiseks 1,5 kuni 2 kg toitu. Selline toidukogus võib sisaldada kuni 2500 kcal, et säilitada ideaalset kehakaalu. Toitumise põhiprobleem ongi selles, et loomne toit annab meile kiirelt kätte vajalikud kalorid, kuid ei täida kõhtu. Samas taimset toitu võime üldjuhul süüa palju tahame, ilma et peaks kartma lisakalorite pärast. Päevase lubatud kalorikoguse annab nt 0,35 kg võid, 0,7–0,8 kg juustu, 0,8–0,9 kg vorsti, 1 kg leiba/saia, 2 kg riisi, 6 kg õunu, 25 kg kapsast.

Loomulikul toitumisel poleks meil vajadust rakendada mingeid piiranguid söödavale toidukogusele ega ka söögikordade sagedusele, peaksime sööma nii palju ja nii tihti, kui soovime, eeldusel, et tegu on tervisliku taimse toiduga. Meie kehal on kolm sensoorset mehhanismi, mis hoolitsevad selle eest automaatselt. Esiteks, kui meie magu, mille maht on umbes üks liiter, on täidetud, saadavad vastavad retseptorid signaali ajju. Teiseks, meie keha annab meile märku süüa niikaua, kui piisav hulk toiduenergiat on hangitud, et ainevahetus laitmatult töötaks. Kolmandaks, keerukas biokeemiline tagasisidesüsteem tuvastab kõigi vajalike mineraalide, vitamiinide, oluliste rasvhapete ja aminohapete (valkude) olemasolu või nende puudumise.

Õige vegetaarlus on toitumine kõige väiksema jõukuluga. Ideaalse toidusedeli saab koostada puu- ja köögiviljadest, kusjuures vajalikud valgud saab pähklitest ja mandlitest. Puuviljaga toitumine jätab kehasse kõige vähem jääkaineid ja ei koorma meie seedeorganeid. Väide, nagu peaksime lihast loobumisel oma keha koormama suure hulga taimetoiduga, on vananenud ja ei pea vähimalgi määral paika. Puuvilja saab toiduks kasutada, ilma et peaksime seda keetma või küpsetama. See omakorda tõstab toidu väärtust ja hoiab kokku jõu- ja ajakulu. Taimetoitlase toiduhulk ei tarvitse olla suurem kui lihasööjal; vastupidi, see võib olla isegi väiksem, kui oma toidusedeli õigesti koostame ja iga suutäit piisavalt mälume.

Lihasööjad võivad küll kiidelda oma toore jõuga, kuid neil puudub taimetoitlase vastupidavus. Jõud peitub taimeriigis, mitte lihas ega veres. Tapetud looma liha on juba molekulaarse lagunemise olukorras, mistõttu see ei püsi kuigi kaua meie kudedes. Energia, mida sellest saame, ammendub kiiresti ja sööja tunneb varsti nälga. Hästi toidetud lihasööja võib lühikese aja vältel palju tööd ära teha. Ta väsib aga kiiresti ja on varsti jälle näljane. Taimne toit seevastu assimileerub aeglaselt. See annab inimorganismile üle energiavarud, milles puuduvad mürkained. Sellise toidu molekulaarlagunemine on aeglasem kui lihaosakestel, sest regressiooniprotsess on antud juhul alles algstaadiumis. Taimsed produktid toidavad seega organismi aeglasemalt ja väiksemate kadudega. Vegetaarlased on raske töö juures vastupidavamad, ka siis, kui tuleb kannatada ajutiselt toidupuuduse all.

Taim akumuleerib energiat. Puu, süsi, nafta – kõik olulisemad energiaallikad on taimse päritoluga. Taimeriigist saavad ka kõik loomad otseselt või kaudselt energiat. Taim kogub, loom aga kulutab energiat. Looma koed saavad aint siis õigesti funktsioneerida, kui veri neid pidevalt puhastab. Vereringe toidab iga rakku ja uhub kõik tekkivad mürkained minema. Tapetud looma liha sisaldab suure hulga laguaineid, sest nende eemaldamine kudedest lõpeb looma surmaga. Mürkained tekivad looma organismis aga veel mõnda aega pärast surma.

Pigem ikka lihasöömine kulutab inimorganismi tarbetult, seetõttu lihasööjate süda ei pea ka sellele metsikule koormusele vastu, mida lihast ja piimast saadud sekundaarsed valgud ja küllastunud rasvad põhjustavad. Nad lihtsalt põletavad inimese südame läbi, kuigi see inimene väliselt võib paista veel vägagi tugev ja terve. Kui lihasööja juhuslikult pole juba varem infarkti surnud või vähki kärvanud, siis kokkuvõttes annab ta otsad ikka umbes kümmekond aastat varem kui taimetoitlane. Samas vegetaarlased säilitavad hea tervise ka väga kõrges vanuses. Pole muret mingite radikuliitide ega artriitidega, osteoporooside ega skrofuloosidega, astmate ega reumadega. Rääkimata siis südameprobleemidest või seedevaevustest.

Anonüümne ütles ...

Lehma piim on looduslikult kohandatud ainult vasikate toitmiseks, kes kahekordistavad oma kaalu 47 päevaga (imikud 180 päevaga), kasvatavad neli magu ja kaaluvad üle 500 kilo kahe aasta pärast. Lehmapiim on kolm korda valgurikkam kui inimese piim ja sisaldab ligi 50% enam rasva. Mitte ükski liik peale inimese ei joo piima pärast imikuea lõppu, v.a kodukassid ja koerad, kuid nemadki on selle harjumuse omandanud inimese mõjul.

Inimese ja lehma piim on täiesti erineva koostisega. Lehmapiim on inimesele ebaloomulikult kõrge toiteväärtusega ja samas ei sisalda piisavas koguses kõiki inimese arenguks vajalikke aineid. Lehmapiimast tulenevad terviseriskid on suurimad just inimese esimesel eluaastal, mil lehmapiim võib põhjustada mitmete toiteelementide, nt raua, oluliste rasvhapete ja E-vitamiini defitsiiti. USA Lastearstide Akadeemia (The American Academy of Pediatrics) on soovitanud mitte anda alla ühe aasta vanustele lastele lehmapiima.

Lojuste piimas on väga vähe rauda. Imikud peaksid saama piimast iga päev 15 mg rauda, kuid lehmapiima peab selleks jooma vähemalt 3 ämbrit päevas (üle 30 liitri). Piim võib ka põhjustada verekadu seedetraktist, mis kahandab keha rauavarusid veelgi. Arvatakse, et verekadu võib olla reaktsiooniks lehmapiima liigsele valgusisaldusele. Piima pastöriseerimine siin ei aita. Iowa Ülikooli teadlased kirjutasid hiljuti ajakirjas Journal of Pediatrics: "Suurele osale lastest põhjustab lehmapiimaga toitmine olulist hemoglobiinikao tõusu. Osa lapsi on ülitundlikud lehmapiima suhtes ja võivad kaotada suuri verekoguseid." Kuigi ohud on suurimad esimesel eluaastal, kaasnevad piima tarbimisega seotud terviseriskid ka vanematel lastel.

Raseduse ajal nõudmised toiteväärtusele kasvavad. USA Toitumisassotsiatsioon (The American Dietetic Association) on leidnud, et taimetoidul põhinev menüü rahuldab täielikult toiteväärtusega seotud vajadused raseduse kestel, kuid rasedad naised ja imetavad emad peaksid oma toidule lisama B12- ja D-vitamiini. Enamik arste soovitab lisada ka rauda ja foolhapet, kuigi vegetaarlased saavad toidust loomulikul kujul foolhapet palju rohkem kui lihasööjad.

Vegetaarlastest naistel esineb palju vähem rasedusega seotud komplikatsioone, nt pre-eklampsiat (tokseemia) ning nende rinnapiim on märgatavalt puhtam ja parema kvaliteediga. Uuringud on näidanud, et kui naised, kelle suguvõsas esineb paljudel toiduallergiat, hoiduvad raseduse ajal allergilistest toiduainetest nagu piim, liha ja kala, on neil väiksem tõenäosus anda allergiat edasi oma lastele. Emad, kes joovad piima, annavad selles sisalduvad lehma antikehad läbi rinnapiima edasi ka oma lastele. Need antikehad võivad põhjustada imikutele voolmeid (colic). Lehmapiimaga toidetavatest rinnalastest esineb neid igal viiendal.

Ka vegetaarlastest lapsed vajavad kõrge toiduväärtusega toitu, kuid sobivaim on neilegi taimne toit. See ei kurna laste organismi, vaid pikendab elu, mistõttu taimetoitlastest lapsed arenevad järk-järgult ja jõuavad puberteeti mõnevõrra hiljem. Piimavalgud, -suhkur ja küllastunud rasv piimatoodetes on ohtlikud just arenevale organismile ning viivad sageli krooniliste haiguste nagu rasvtõve, suhkruhaiguse ja kõhukinnisuse tekkeni. Viimasega võivad kaasneda perianaalsed haavandid ja tõsised valud roojamisel.

Dr Michael Klaper: "It´s not natural for humans to drink cow´s milk. Humans milk is for humans. Cow´s milk is for calves. You have no more need of cow´s milk than you do rats milk, horses milk or elephant´s milk. Cow´s milk is a high fat fluid exquisitely designed to turn a 65 lb baby calf into a 400 lb cow. That´s what cow´s milk is for!"

Anonüümne ütles ...

Iga inimene peab sisimas ise vastavale äratundmisele jõudma. Kui ikka valitseb ületamatu tung ´egiptuse lihapottide´ järele, siis kedagi neist vägisi eemale rebida ei saa. Inimesel, kes terve eluaeg on liha söönud, on vaimse ettevalmistuseta raske korraga taimetoidule üle minna. Järk-järguline vaimne areng ja teadlikkuse kasv koos loomuliku vastikustundega tapetud loomade korjuste vastu juhivad lõpptulemusena inimese ise õige toitumiseni. Edasipüüdja ja uute tõdede otsija peab ennast oma isiklikest kogemustest juhtida laskma. Üha arenev tõetunnetus on veenvam kui teiste inimeste dogmaatilised seisukohad.

Üldiselt peab kõik, mida me oma kehale pakume, olema puhas ja rikas. Hingatav õhk peab olema puhas ja rikas hapnikust. Söödav toit peab olema puhas ja rikas organismile vajalikest ainetest. Sellest sõltub meie tervis, õnn, edu ja elu pikkus ning sellepärast peaks seda õpetama rohkem juba varasest noorusest peale. Kunagi ei ole hilja elada õige toitumisprogrammi järgi. Hetkest, mil inimene alustab loodusliku toitumisega, hakkavad tema keha, mõistus ja vaim täiustuma. 1-2 kuuga võib ehitada endale uue keha, luua uued elujõulised rajud. Inimene saab terve keha ja terava mõistuse.

Toit mõjutab ka mõtlemist. Veri oleneb toidust, mida me sööme. Aju omakorda sõltub verd toitvast hapnikust. Veri toidab aju. Kui veres on palju valest toitumisest tekkinud toksiine, ei saa aju kvaliteetselt töötada ja selge mõtlemine on siis võimatu. Et aju oleks kristalselt puhas, elav, liikuv ja terav, tuleb hoida verd kõige paremas seisus. Inimesed pööravad küll igati tähelepanu oma välimusele, aga see, milliseid mürke iga päev endale lihaga sisse ahmitakse, ei huvita pea kedagi. Looma korjused, mille liha me toiduks kasutame, on läbi imbunud surmahirmust, vihast ja valust, mida need loomad enne tapmist tundsid. Looma meeleolud, kired ja tunded jätavad oma jäljed tema kehasse. Kõik see aga segab inimeses uinuvate psüühiliste võimete arenemist.

Seda on vaistlikult tajunud ka kõik maailma suurimad mõtlejad, kirjanikud jm loovinimesed, nt Platon, Pythagoras, Socrates, Leonardo da Vinci, Thomas Edison, Albert Einstein, Benjamin Franklin, Isaac Newton, Charles Darwin, George Bernard Shaw, Lev Tolstoi, Voltaire, HG Wells jne, rääkimata idamaade õpetlastest ja vaimsetest liidritest. Kas Prince, Peter Gabriel, Mick Jagger, Lenny Kravitz, Leonard Cohen, Paul McCartney, Annie Lennox, Tina Turner oleks nii pikaaegse karjääriga olnud, kui nad vegetaarlased poleks?

Inno ütles ...

Väga hästi argumenteeritud tekst!

Tuli kohe tahtmine proovida hakkama saada ilma lihata.

Anonüümne ütles ...

sry, Inno, tegelt ma mõtsin bakterite all hapendatud piimatooteid nagu jogurtid, kohupiimad jne.

Inno ütles ...

Vat mulle on segane ka see muu bakterite jutt. Enamik neist jogurtitest ja kohupiimadest sisaldab päris tugevaid säilitusaineid, mis peaks bakterid samuti hävitama, sest muidu need tooted lihtsalt ei seisaks nö värskena mitu nädalat.

Ja kusjuures paljureklaamitud nn Helluse bakter elusteb normaalselt inimese pärasooles. Ta on sitabakter. Nii et terve olemiseks pole vaja osta kallist jogurit, piisab, kui näpp perse pista, ja siis suhu ja juua peale näiteks vett. Mõju on sama mis osta neid kalleid jogurteid.

Anonüümne ütles ...

Need inimesed on paksud sellepärast,et nad on NÄLJASED.
Neil on miskit puudu mõtlemises ja nende elus.
Vaadake Hiinlasi,nood on kõik saledad vaatamata sellele,et nad söövad rohkem kui lääne inimesed.Jah, ma imestan seda isegi,et kuhu mahub kõik see toit mille söövad need väikesed Hiinlased.Kui Hiinlane valmistab süüa siis terve köök on potte ja panne täis ja ta katab terve laua roogadega ka siis kui istub üksinda laua taha.
Hiinlased söövad rohkem kui valged inimśed aga nad ei lähe paksuks kuna nad pole NÄLJASED.
Nad söövad lõbu või naudingu pärast.
Asi on mõtlemises.
Vaadake multikat
Kung Fu Panda.
Seal selgitati seda nälja asja.
Mil Panda saavutas õige mõtlemise siis kadus temast NÄLG,kadus liigne sögiisu-ta muutus mitte näljaseks.
Ma küsin seda Hiinlasetlt järele ja kirjutan täpsemalt kuidas olla mitte näljane.
Mul kadus nälg ära peale Savisaare Hiinas käikku.
Piima kohta tean seda,et Jaapanisse veetakse piimapulbrit Brasiiliast,mingi kütuse firma ajab seda äri,kas Neste või Shell.