laupäev, 11. oktoober 2008

Üks huvitav artikkel radikaalsest aususest


Väljavõte ajakirja Esquire veebist.

Üks põnev artikkel radikaalsest aususest isiklikes suhetes, mida on Eestis millegipärast kutsud hüper-realismiks. Paistab, et me pole Irjaga maailmas ainsad, kes niimoodi mõtlevad. Soovitan lugeda!

Ja siin ka kommentaar meie lugejalt, kes selle artikli kohta lingi saatis:
siin üks päris huvitav lugu mehest, kes seadnud eesmärgiks olla radikaalselt aus. Ma arvan, et see võib olla päris lõbus, ent õpetlik lugemine. Arvestades, et silmakirjalikkuse ja valskusega on just kõige rohkem inimsuhetes haiget tehtud, tundub, et me tõesti peaksime aususes kompromissitud olema. Isegi kui suhted purunevad, töölised vallandatakse, egod puruneksid ja valitsused variseksid kokku. Aga pettus on siiski nagu vesiliiv: pehme ja mugav, aga ta neelab meid. Ausus on kivikõva: väga ebamugav, aga siiski soliidne pinnas meile seismiseks.

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Avastasin ka lingi, kust loo peakangelase Brad Blantoni raamatut lugeda võib netis.

Anonüümne ütles ...

Üksnes tõekogemus suudab edendada armastust,sest tõde on nii kõikehõlmav ja tervikutmoodustav,et ta ei näe erisusi.Tõde on elektrivool ja armastus on pirn,mida ta peab valgustama.Läbi tõe võid sa kogeda armastust;läbi armastuse suudad sa tõde ette kujutada.
Sathya Sai Speaks 6,lk. 190

Anonüümne ütles ...

Igaühes on olemas tõesäde;keegi ei saa ilma selle sädemeta elada.Igaühes on olemas armastuse leek;ilma selleta muutub elu mustaks tühjuseks.See säde,see leek on Jumal,sest tema on kogu armastuse ja tõe allikas.Inimene püüdleb tõde.Ta püüdleb,et mõista tõelisust,sest tema pärisloomus põlvneb Jumalast,kes on tõde.Ta püüdleb armastust,andmaks seda,jagamaks seda,sest ta loomus on Jumalast ja Jumal on armastus.
Sathya Sai Speaks 1,lk.78-79

Anonüümne ütles ...

ausus on ausus, see pole mõttetu sõim teiste inimeste välimuse ja olemuse suunas

Anonüümne ütles ...

Radikaalne ausus - see kõlab, nagu mustvalge maailm?

Edmund ütles ...

Aga kuidas sa ano 18:26 neid kahte siis eristaksid? Nii mõnigi tegelane arvab just, et aus olemine tähendab, et sa solvad teisi mõnuga, kes sulle närvidele käivad. Mis püstitab omakorda huvitava teema: kas see, mida nimetatakse kui viisakus võiks olla legitimiseeritud ebaaususe vorm?

Inno ütles ...

18:53 anole:
eks maailm oleks, muidugi, märksa "värvilisem", kui siiamaani kehtiks teadmine, et maakera on lapik ja päike tiirleb ümber maa ning pilve peal istub habemega mehike.

Anonüümne ütles ...

Ausus on nagu tõde, mis sõltub inimese kasvatusest, kultuuritaustast, vanusest - vaimsest tervisest, jnejne. Nagu absoluutset tõde, nii ka absoluutset ausust pole maailmas olemas. Tõsi, me võime selle poole püüelda, aga see on juba nämmutatud teema. Seepärast ka võrdlus mustvalge maailmaga