kolmapäev, 25. november 2009

Lugemissoovitus: pilguheit Eesti homomaailma


Jan Beltran, Neetud elu.

Nonii, nädal aega kestnud veebi-tsölibaadil oli vähemalt üks hea külg: sai lugeda mõnuga raamatut. Ja raamat, see on hoopis teine tera kui klaasistunud pilguga mõnekümne sentimeetri kauguselt helendavat ekraani vahtida. Ja ma arvan, et seda tegelikku elu on raamatus, vähemalt paljudes neist märksa rohkem kui paistab misiganes helendavalt ekraanilt. Ses osas olen nõus Umberrto Eco'ga, kes muretseb raamatu rolli vähenemise pärast ja samas sõnab nii: "Kui sul pole enam raha minna kallisse restorani või kümnepäevasele puhkusereisile, avastad sa, et sama mõnus on jääda koju ja lugeda head raamatut."

Mina soovitan viimase aja lugemisest Jan Beltrani (eesti autor, muide, elab Barcelonas ja varjub võõrapärase varjunime taha, tema tegelik nimi on mul teada, aga ma seda ei avalda) raamatut "Neetud elu", mis kirjeldab seda maailma, millest ääri-veeri on räägitud seoses Georg Otsa ja Garibaldi Kivisaluga ja mida viljelevad Eestis üsna paljud mehed (ametliku statistika järgi 12%, ülevaate Seksuaalsus Eestis põhjal, Tallinn, 2006). Ent millest ei räägita. Sest nii pole kombeks. Ja kuna pole kombeks, siis võib sellest rääkimine põhjustada teatud ebameeldivusi. Sestap, nagu öeldakse, visaku esimene kivi see, kes patuta.

Et siis, olukorras, kus sellest tehakse juttu vaid ääri-veeri, räägib "Neetud elu" asjast otse. Minu jaoks oligi kõige huvitavam just see Eestit puudutav osa, mis, nagu aru saan, ongi elust enesest maha kirjutatud. Ja vägagi värvikalt. Juurde on lisatud ka välismaist elu-olu, ent see jääb minu jaoks kaugeks.

Muide, Jan Beltran ise näeb välja selline:

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

loll

Anonüümne ütles ...

Priit Kivi?

Anonüümne ütles ...

See Arne Ruuben ei ole ve?

Anonüümne ütles ...

Lugesid nädal aega raamatut ja nostalgitsesid oma homoaegu taga?
iluspoiss

Anonüümne ütles ...

Veidi tõsisemalt asjast. Tegemist siis ei ole nö suisa geiromaaniga. Tegu on hea romaaniga, mis käsitleb muuhulgas Hispaania ajalugu läbi ühe peategelase Rosa ning lisaks siis peatub ka Mehhikos ning Nõukogude Liidus. Ja tõsi see on, et kõrvalt küll jookseb homoliin, mille siis tasakaalustab sujuvalt Rosa elu käsitlus. Igatahes hea asi. Muide oli ka kandideerimas väljavalituna sel aastal siin Beti Alveri preemiale.

Anonüümne ütles ...

kas ta on kerrtu rakke vend vä?