On levinud jutt, ja ajalooraamatuteski on saanud tavaks kirjeldada, et muistsed eestlaste linnused olid puust ehitised. Võibolla eestlastele omase puiduarmastuse tõttu. Või ilmselt seetõttu, et paljudel muistsetel linnamägedel puuduvad kivimüürid või nende jäänused. Ja põhjuseks tuuakse asjaolu, et eestlased ei saanud müüre laduda, kuna ei tundnud lubjapõletamist.
No ma ei tea. Selllist juttu saab ajada ainult ehituse alal täielik võhik. See on sama rumal jutt nagu väita, et maja ei saa ehitda ilma naelu kasutamata. Olgu kuidas selle lubjapõletamisega on, aga kividest saab müüri ehitada ka täiesti ilma lubjamördita. Saab niisama, paljalt, sobitades kive omavahel. Aga kui Egiptuses näiteks kasutatakse tervete majade ehitamiseks Niiluse muda ja sideainena saab edukalt kasutada savi, mis kuuma suvepäikse käes kõvaks kuivab, siis ei saa sideaine puudumine olla põhjuseks, miks ei saanud kivist hooneid rajada.
Pigem on jutt eestlaste puitlinnustest kellegi edukalt loodud müüt. Sest kui lugeda araabia kroonikate põhjal kokku pandud Amin Maaloufi "Ristisõjad läbi Araabia silmade", siis selgub, et ristisõdijatel oli tavaks Araablaste kivilinnused kivi kivi haaval minema tassida, nii et midagi ei jäänud alles, ja omale sellest materjalist linnused ehitada. Nii et selle infokillu põhjal võib väita, et kõik endised orulinnused on rajatud eestlaste linnustest saadud materjalist.
Eestlastel pidid olema kivist linnused, sest puust ehitised poleks ristisõdijate rünnakutele nii visalt vastu pannud. Puust linnused oleks kõik ühe hooga maha põletatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar