Lugedes Amin Maaloufi raamatut "Ristisõjad läbi Araabia silmade" võib veenduda, et jutt, nagu poleks islamimaailmas olnud reformatsiooni, on müüt.
Reformatsioon toimus islamimaailmas palju varem kui kristlikus maailmas (ma ei tea, kas moslemid seda ise reformatsiooniks peavad). Ja seda just ristsisõdade ajal ja tulemusel, 12. sajandil. Kui varem, enne ristisõdasid, elati islamimaailmas lõbusat elu, kanti edevaid riideid ja joodi ohtralt alkoholi ning seksiti palju, siis ristisõdade ajal, pärast seda, kui mõned Araabia ülikud olid end surnuks joonud või söönud või seksinud, pöörduti tagasi usu karskete lätete juurde nagu hiljem kristlikus maailmas. Lõbus elu keelati ära, hakati kandma ühevärvilisi halle halatte ning alustati sõda sisse tunginud röövvallutajate vastu ehk jihadi, mis kestab mingil kujul tänaseni.
Kui usu vaatevinlist vaadata, siis õnnestus islamil seoses varajase reformatsiooniga usk päästa. Kristlikus maailmas toimus usuline taasärkamine ja pöördumine tagasi usu lätete juurde (reformatsioon) liiga hilja, inimesed olid mõnusa eluga sedavõrd harjunud, et neid uuesti usu karskuse juurde tagasi meelitada oli väga keeruline, et mitte öelda võimatu.
Ja on paradoksaalne, et kristliku kultuuriruumiga maailm, mis traditsiooniliselt oli maru-usklik ja seetõttu ala-arenenud, on nüüd usule sootuks selja pööranud, mistõttu on teadused ja tehnoloogia Euroopas märksa paremini arenenud kui islamiriikides.
1 kommentaar:
Mis Eurooplasi seal usukarskuse juurde tagasi meelitati? Enamus Euroopast ristiusustati ju tubli tükkmaad peale kristluse teket ja varakristlikest karskus ja kasinus-ideaalidest oldi siis juba kaugel. Reformatsioon toimus üldse sellistel territooriumitel (Kesk- ja Põhja-Euroopa), kuhu kristlus viimasena jõudis. Maad, kus kunagi karsked varakristlased elasid, on siiamaani katoliiklikud. Ja karsked eluviisid? Kas reformatsiooni ei põhjustanud mitte preester, kes soovis abielluda nunnaga?:)
Postita kommentaar