Mitte aja-, vaid silmakirjandus

Viimasel ajal on ajakirjandus võtnud ette mitmeid hoogsaid kampaaniaid: esiteks prostitutsiooni vastu võitlemine, siis alkoholi tarbimine.

Pealtnäha on kõik väga ilus. Loomulikult on hea, kui ühiskond suudaks eksisteerida nõnda, et prostituute ei ole ja keegi alkoholi ei tarbi, eriti lapsed. Aga ajakirjandus jätab kahe silma vahele vähetähtsa asjaolu, et tema üks käsi raiub puud, mida teine istutab ja kastab.

Ma väidan, et ajakirjanduses avaldatavad pildid ja reklaamid panevad justnimelt inimesi tarvitama prostituutide teenuseid ja jooma kõvasti alkoholi. Selgitan lähemalt. Juba aastaid kehtib ajakirjanduses tõde, et seks müüb. Ja mis müüb, see tähendab raha. Sestap avaldavad ajalehed meelsasti pilte naistest seksapiilsetes poosides, suurelt ilmuvad kõikvõimalikud poolalasti suve- ja mis-kõik-veel tüdrukud. Ja eriti muidugi rõhuvad seksile reklaamid, mida samuti kõik ajakirjandusväljaanded meelsasti avaldavad. Sest see on raha. Ja mida nüüd peaks tegema mees, kellele hommikust õhtuni näidatakse alasti naiste pilte ja räägitakse seksist- loomulikult soovib ta kõike ise proovida. Parim viis, kuidas ajalehed saavad prostitutsiooni vastu võidelda, on seksi ja alasti naiste piltide ilmutamise kohene lõpetamine. Kuni seda ei teha, on jutt prostitutsiooni kahjulikkusest selge demagoogia. Jutuks hea. Näiteks õllelauas. Või turuleti taga.

Sama kehtib alkoholi kohta. Mõned päevad tagasi kirjutas Eesti Päevaleht karmilt sellest, kuidas riik peaks võitlema alkoholi tarbimise vastu. Samas lehes ilmus terve lehekülje suurune viinareklaam. No mida värki! Kui leht reklaamib ja propageerib sellega ühelt poolt joomist, ja teisalt seda hukka mõistab, siis käitub leht nagu tavaline turumutt.

Ja ma väidan, et lehtedes ilmuvad alkoholireklaamid on otseseks põhjuseks, miks inimesed joovad. Ja kui leht tahab midagi alkoholi tarbimise vähendamiseks ette võtta, siis tuleb lõpetada alkoholi reklaamimine. Ja väita, et las seadusandjad kõigepealt keelavad alkoholi reklaami, on samasugune orjameelsuse tunnus (millele viitas äsja Päevalehes Rein Taagepera) nagu käitumine, kus ületatakse sihilikult kiirust ja kaevatakse, et teel polnud korda pidamas ühtegi politseinikku.

Samuti tuleks lõpetada lehesabades ilmuvad nn seltskonnakroonikad, kus peaaegu kõigil on käes klaas alkoholiga. No kellest või millest peavad noored eeskuju võtma kui mitte ühiskonna eliidist, kes kogu aeg ise joovad!? Ja niikaua kuni presidendi jms poliitikute vastuvõttudel volab ojadena alkohol, ei tohiks olla kellelgi küsimust selle üle, miks ühiskond on alkoholist tiine. Ja kõige selle peale karistada lapsi alkoholi tarbimise eest on sama mis peksta puruks kõik peeglid, sest nägu, mis sealt vastu vaatab, pole meelepärane.