Väljavõte tänasest EPList.
Lugedes tänasest Päevalehest piiskop Andres Põderi vastuseid küsimustele, tundub, et sarnaselt KGBga on ka kirik taas ärganud ja asunud rünnakule, puistates valesid ja demagoogiat vasakule ja paremale. Aga aru ma ei saa, miks. Kirik võiks ometi aus olla.
Ja mis veel välja paistab, kristluse kahjuks, et selle usundi Eesti üks emissare Andres Põder on ühelt poolt osav demagoog, aga teiselt poolt loll nagu lauajalg. Kui ta oleks tark mees, tunnistaks ta ristilipu all eesti rahva kallal toime pandud mõrtsukatöid ja vabandaks oma kunagiste marodööridest usuvendade pärast. Sest kristlus pole süüdi selles, et seda usundit kellegi haigete ambitsioonide ja fantaasiate tarvis kasutatakse. Nii nagu pole kommunismil midagi pistmist Nõukogude Venemaa terrorirežiimiga.
Põderi väide, et kristlased viisid Eesti omariiklusele, on sama tark, kui väita, et Nõukogude Armee tõi Eestile 1944. aastal vabaduse. Kristlased röövisid eesti rahvalt omariikluse, orjastasid rahva, ristisid sunniviisiliselt. Ja siis tuleb Põder ja ütleb, justkui õigustuseks, et 1922. aastal oli 99,3% rahvast kristlased. Kuidas teisiti, küsiks mina. Nii nagu olid 99% Eestis elavatest inimestest Nõukogu Liidu kodanikud, ega nad seepärast seda liitu ihanud ja armastanud.
Põderi väide, et rist on võidu sümbol, on sama tark, kui väita, et Tõnismäel seisnud pronksmees on võidu sümbol. Sõltub, kelle mätta otsast vaadata. Ja Põder väidab seda Eesti ajalooliste vaenlaste mätta otsast. Ma saaks aru, et seda räägiks taanlased, kellele olevat ristilipp taevast kaela sadanud Lindanise linnust (praegust Tallinna) vallutades ja eestlasi tappes. Mina ei leia mingit õigustust eesti rahva kallal toime pandud genotsiidile ristimärgi all ligi 1000 aastat tagasi. Rist on võidu sümbol neile, kes eesti rahva orjastasid. Ja ma ei pea õigeks, et ori hakkab õigustama enda orjastamist. Ükskõik kui hästi orjastajad seda ka põhjendaksid.
Põder väidab, et kirjutatud ajaloo lehekülgedele asusid eestlased ristiusu saabudes. Aga kust Põder seda teab? Kui germaanlased Rooma linna hävitasid ja oma usujuhi pettusega pukki upitasid, põletati järgnevate aastasadade jooksul enamik Lääne-Rooma kultuuripärandist. Euroopasse jõudis Rooma kultuuripärand hiljem uuesti Araabia kultuuri kaudu. Kust teab Põder, et needsamad šaakalid, Eesti aladele saabununa, ei teinud siin samasugust hävitustööd?
Põder oleks võinud ausalt rääkida, et ristilipu all küll Eesti orjastati, aga sellel orjarahval polnud iseseisvuse saabudes muud sümbolit kui ristimärk. Nii nagu polnud paljudel muud raamatut kui piibel. Kõik muud sümbolid olid hävitatud, koos suure osa ajaloolise mäluga. Austusest selle aja inimeste vastu ja seda iseseisvumise aega mälestades oleks ristimärgiga sammas õigustatud. Või siis andestusest kristluse suhtes, mille maine on kirik viimase 1000 aastaga nii täis sittunud, et mul on vastik selle usundi peale mõeldagi. Kuigi selle usundi poolt propageeritavad põhimõtted on üldhumaansed ja üllad. Ja ma usun, et kui Kristus praegu elaks, siis hoiaks ta kirikust kaugele eemale. Sellest soolapuhujate kontorist. Ja ma usun ka seda, et kui Kristus oleks teadnud, mis jäledusi tema nime all hiljem korda saadetakse, oleks ta endale sealsamas otsa peale teinud.
Ma väidan, et usund, ükskõik milline, on hea ja õigustatud vaid siis, kui rahvas on selle ise vastu võtnud. Kirik, mis eesti rahva sunniviisiliselt ristis, on kuritegelik institutsioon ja tuleks panna Eestis toime pandud kuritegude eest vastutama. Eesti rahvast massiliselt hävitanud kirikult tuleks võtta ära ebaseaduslikult saadud vara ja anda see rahvale tagasi, see on siis Eesti riigile.
Ja kirikumehed võiks ümber õpetada, näiteks on praegu vaja keevitajaid, aga ka õpetajaid koolides, või siis marjakorjajaid. Kui kristlus on eestlastele armas, peavad nad leidma ise tee selle usundi juurde. Ja siis ise organiseeruma. Valima omale juhid. Minupärast kasvõi metsas. Miks ei võiks kristluse põhimõtteid hiiemetsas jutlustada? Ma saan aru, et kivist monstrumid pakuvad jahedust Lõuna-Euroopas. Aga Eestis. Siin on nad rõsked, pimedad ja jahedad majad, kuhu ei taha kuidagi sisse minna, isegi mitte suvel. Ja kas praegusel interneti-ajastul on usuasjade ajamiseks üldse vaja mingeid hooneid. Ma kahtlen selles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar