Väljavõte TechCrunch saidilt.
Elver Loho saatis paar huvitavat linki: selle ja selle, ning lisas:
Teemasoovitus teie ülipopulaarsele blogile: kas Eesti peaks osa võtma
Hiina korraldatavatest olümpiamängudest? On medalid tähtsamad kui
sealsete inimeste elud ja inimõigused? :)
Njah. Panen üles vastava küsitluse, kas Eesti peaks osa võtma sellest OMist. Kuigi on juba kirjutatud, et sitta neist inimõigustest, sport peab olema, ja et sport aitab Hiinat paremaks muuta, ilmselt siis umbes nagu aitas 1936. aasta Berliini OM muuta paremaks natsi-Saksamaad, kus samuti inimõiguste peale pika kaarega mitte lihtsalt sülitati, vaid lausa kusti.
Nüüd siis Hiina, aga eks neid hardcore totalitaarseid riike on veel: Põhja-Korea, Kuuba, Valgevene, sinna ritta on suundumas taas Venemaa. Mitmed islamimaad. Nn vaba maailm suhtub neisse riikides väga erinevalt, osa on sõbrad, osa vaenlased. Seejuures mingit loogikat otsida pole mõtet. Sõltub põhiliselt sellest, kes jänkidele parasjagu meeldib, on kasulikum. Hiina on siis see sõber, Tallinna Sadam tegi just suure diili, Eesti poliitikud panevad Hiina teemal pea liiva alla, dalai laamaga ei suhtle, inimõiguste rämedaid eiramisi ei tunnista. Nii nagu seda ei tee Hiina ametlik valitsus. Ma ei tea, kui paljud teavad, näiteks, aga Hiinas puudub nn vaba ajakirjandus, kõik on valitsuse, täpsemalt kommunistliku partei kontrolli all. Isegi internetti tsenseeritakse, kirjutatakse kohati suisa ümber. Mis tähendab, et inimesed, kaasa arvatud muu maailm, tegelikult ei tea, mis Hiinas toimub. Ja tundub, et ei tahagi teada. Niikaua kui Hiinas toodetakse odavaid asju ja Hiina oma nina teiste riikide asjadesse eriti ei topi. Ja, mis seal salata, hiinlasi on ju palju! 1,3 miljardit, pole vahet, kui mõni neist surnuks kotitakse, maha notitakse, eksole. Ja mis kuradi inimõigus, kellelgi ei tohi lasta segada Hiina valitsust!, mis tagab odavate asjade tootmise kogu maailma suurfirmadele, kaasa arvatud Nokiale, näiteks. Mistõttu on Soome väga Hiina-sõbralik.
Eestil puudub oluline vajadus olla Hiina-sõbralik. Aga Eesti on ju pisike, peab tegema nii nagu suured vennad ees teevad. Muidu võib lolliks jääda. Või mängust välja. Ja siis tuleb taas Vene karu ja paneb käpa peale, eksole. Nii et Eesti peab panema ka pea ahju, piltlikult öeldes, kui mõni loll USA president seda palub. Või kui soomlased ees teevad. Kui on "vaja".
Aga mis ma ikka targutan. Pealegi on Hiina kaugel, keel võõras. Reaalpoliitika võimaldab suurt sõprust. Las siis olla! Halleluuja!
15 kommentaari:
Mulle ka ei meeldi, kui inimõigusi rikutakse.
Kuid veel vähem meeldiks mulle see, kui Hiinas pärast kompartei võimult kukutamist esimese laksuga paarkümmend miljonit inimest mättasse löödaks ning ülejäänud maailmal tuleks tegelda plahvatuslikult levivate triaadide või lihtsalt laia maailma paremat elu otsima suurduva paarisaja miljoni kuliga.
Konfutsianismis on kaks asja, mida Hiina kompartei praegu kuidagigi vaos hoiab:
1. Mehel peab olema palju poegi.
2. Sa ei tohi oma sugulastele ühtki teenet keelata.
Ehk siis vanade traditsioonide poole pöörduvas Hiinas leiaks aset kaks plahvatust: demograafiline ja korruptiivne.
Ma vihkan kommunismi sügavast südamepõhjast, kuid praegu tundub mulle küll, et HKP on mitmest halvast parim valik.
Elver Lohole peaks just Hiina meeldima, Väikese Nõia Teemajas oli ta avaldanud arvamust, et õnneliku pereelu aluseks on see, et mees murrab naise tahte ning paneb ennast mehena maksma ning muidugi "kodustab" naise täielikult. Et siis on pereelu harmooniline ja mees õnnelik (naise õnn on siis murtud tahtega põranda küürimine, nagu aru võis saada).
Sellise vägivaldse ja šovinistliku sea üleskutseid võiks mitte tähele panna.
Pärast Maod pole Hiinas jälgegi mingitest vanadest traditsioonidest, neid kohtab vaid muuseumis.
Praegune Hiina on Mao lapsed, tema "toodang". Kus 30 aastaga toodeti juurde ligi 500 miljonit inimest, pandi naised sigima nagu jänesed, eesmärk oli ujutada kogu maailm hiinlastega üle. See oli puhas kommunistlik jutt. Mis lõppes pärast Mao surma, kui rahvast ei jõutud enam ära toita ja see hakkas mässama. Siis lubati kiiresti eraettevõtlust, partei kontrolli all. Umbes sama stsenaarium käivitus NLiidus, aga Tšernobõli õnnetus ja sellele järgnenud Glasnost lagundasid NLiidu. Sestap teavad Hiina kommunistid hästi, mida tähendab vaba ajakirjandus. Ja nad nägid ka, mis sai endistest NLiidu juhtidest pärast selle riigi kokkuvarisemist.
Toetada Hiina kommunistliku režiimi (mis on kommunistlik ainult formaalselt) on umbes sama kui rääkida, et ka NLKP ja NSVLiit oli väga jess! asi ja halvimatest parim valik. Siis räägiti ju ka, et oh mis õudu, kui NLiit kokku variseb, tuumarelv läheb siis mööda maailma rändama ja ma ei tea mis kõik veel, maailm ujutatakse venelastega üle.
Kallis "anonüümne" võiks lugema õppida. Midagi sellist pole ma väitnud. Mine loe uuesti, äkki saad aru millest jutt käis. Või veel parem, äkki õpid ja arened kõigepealt ning siis lähed ja üritad uuesti aru saada :)
Samas mõnda asja paisutatakse siin üle, näiteks olevat viimane Bondi film Hiinas ära keelatud. Samas, kui seal kohapeal käisin, oli igas poes (ilmselt piraat) DVD-de müüginurgad ja seal olid kõikvõimalikud filmid ja seriaalid esindatud.
Arvan, et meid on liiga vähe ja Hiina selleks liiga suur, et võiksime sealse võimuklanni sigadusi mitte tähele panna.
Kompromissid, andestus, lootus paremale ülehomsele (arvestusega, et sitta tänast hakatakse homme muutma),on rikaste riikide privileeg.
Meie kohustus on mõelda ja kaaluda, kas potensiaalne olümpiakuld on parem tegelike lurjuste tegelikust tunnustamisest?
Väikese riigi valitsus ei saa reaalpoliitika tingimustes just liiga palju korda saata. Aga kodanikud saavad.
Kui mina oleks Gerd Kanter, siis esineksin mina võimalikult suure avalikkuse ees avaldusega, et Tiibet on juba pool sajandit okupeeritud - ka minu kodumaa oli pool sajandit okupeeritud. Et Tiibeti pealinna elanikest üle poole moodustavad uuskolonialistid - hiinlased ja Tiibeti kogu elanikkonnast peaaegu pool on uuskolonialistid ja okupandid - sama mis juhtus minu kodumaaga.
Kuidas ma saaksin sellistes tingimustes võistelda okupantide pealinnas ja sulgeda silmad silmnähtavate paralleelide ees?
Mina muidugi ei ole Gerd Kanter. Ja karta on, et teda motiveerivad hoopis teised tormid ja tungid. Aga tal on see võimalus.
Tiibet on natuke kehva näide. Öelgu Hiina okupatsiooni kohta mida tahes, aga tänapäeval on Tiibetis rohkem inimõigusi kui seal oli enne Hiina okupatsiooni.
Varem piirdus asi kahe klassiga: valitsevad mungad, kellele oli kõik lubatud ja talupojad, kellel puudusid täielikult igasugused õigused ja keda eksimuste korral karistati sandistamisega.
to elver:
Kust pärineb selline mütoloogia? Kasvõi üks tõsiseltvõetav allikas?
Kes ei mäletaks vene propagandat, et enne sõda valitses ka "kodanlikus" eestis fashistlik klikk, mis karistas karmilt kõiki teisitimõtlejaid? Ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, mis annaks riigile õiguse okupeerida naaberriiki. Niikaua vähemalt, kuni tunnistame rahvaste enesemääramisõigust.
Eestil ja eestlastel meie põlvkonnast on harukordne võimalus. Me oleme elanud mõlemal pool okastraati. Meil on moraalne kohustus reageerida.
Vastasel juhul ei ole meil ka mingit moraalset õigust nõuda venelastelt okupatsiooni tunnistamist. Sest me ise ei tunnista seda. Isade ohverdus on unustatud ja maha müüdud. Põhimõtted on sularahaks tehtud.
juutuuba:
esimene osa
teine osa
kolmas osa
Iga osa on 10 minutit. Vaata algusest peale. Tiibeti värk võetakse ette lõpupoole ja sealt peaksid piisavalt nimesid leidma, et ise asja guugeldada :)
elver:
Selles loos polnud just liiga palju nimesid. Õigupoolest mitte ühtegi. Kas sa tõesti tahad et ma puistaks siia paar viidet saitidele, kus tehakse pihuks ja põrmuks Eesti Fashistliku Vabariigi poliitika sõdadevahelisel ajal? Mõned vastava propagandafilmi tegijatest omasid ülbust taotleda EV kodakondsust. Tahad viidet?
Päeva lõpuks ei ole vahet.
Igal rahval on õigus enesemääramisele. Eestlastel, tiibetlastel, tshetsheenidel. Mitte ühelgi võõral rahval pole õigust otsustada ühegi teise rahva eest. Selline on hetkel kehtiv rahvusvaheline õigus. Kui me seda eitame, siis me eitame Eesti riiki.
Muide, pisutki tasakaalustatuma pildi saamiseks soovitan eesti keeleski ilmunud raamatut "Tiibet, Tiibet", autor Patrick French või siis palju haruldasemat "Travellers to Tibet" A Selection of Eyewitness Accounts by Tibetans and Others (From 1959 to 2004)
"Selles loos polnud just liiga palju nimesid. Õigupoolest mitte ühtegi."
Michael Parenti? Tiibeti müüt, tema sulest.
"Igal rahval on õigus enesemääramisele. Eestlastel, tiibetlastel, tshetsheenidel. Mitte ühelgi võõral rahval pole õigust otsustada ühegi teise rahva eest."
Miks ei olnud sina barrikaadidel aitamas kui aprillis Eestis elav vene rahvus omale enesemääramise õigust nõudis? Ah? :P
Idealismist võiks natuke kaugemale mõelda. Ja väga imelik on sinust toetada sellise rahvuse enesemääramise õigust kus enamus inimesi on õigusteta orjad.
Kui me isegi oletame, et Tiibetis oli võimul maailma kõige inimvihkajalikum rezhiim, siis ei anna see ikkagi kellelegi õigust seda maad vallutada.
Sellist asja kui "eestis elav vene rahvus" pole olemas. On ainult üks vene rahvas ja pealinn on neil Moskvas. Muide, suuremas osas ka kõik õigusteta orjad...
värdjas, ära näe vaeva, Elver Loho näol ongi tegu vägivaldse fašistiga, kelle arvates tuleb domineerida, okupeerida, peale suruda ja tahe murda. Tiibet on tema meelest koduperenaine, kelle tahe tuleb kasvõi peksuga murda ning mehelik dominatsioon peale suruda.
t6esti on kahepalgeline raakida mingist boikoteerimisest, kui Eesti valitsus teeb samal ajal puna-hiinaga diili
Postita kommentaar