Väljavõte Äripäeva veebist.
Nagu uudistest nähtub, kavatseb Rootsi riik alandada maksukoormust, selleks et majandust elavdada. Mis on ka loogiline. Kui majandusel läheb kehvasti, tuleb kulusid kärpida, mis kajastub maksukoormuse alanemises. Rahvale jääb rohkem raha kätte, ja majandus elavneb.
Eesti valitsus aga talitab vastupidiselt: kavatseb niigi kehvas olukorras veelgi maksukoormust tõsta. Mis siis peaks teooria järgi majanduse veelgi suuremasse langusse suruma. Sest õpikutõde ütleb, et kui maksukoormust kergitada, ehk valitsuskulusid suurendada, siis majanduskasv aeglustub. Või pole see nii? Eks vaielge vastu.
Varem rääkisid ka Reformierakonna juhid, kui kiitsid maksukoormuse alandamist, et see aitab kaasa majanduskasvu kiirenemisele. Kas nüüd on need jutud ununenud. Ja võetud kursiks sotside ja Ilvese idee maksukoormust iga hinna eest kergitada, et siis Eesti majandusele veel viimane kabelimats anda. Või mis?
Õpikutõde ütleb veel seda, et kõige suurem inflatsiooni mootor on valitsuskulude suurendamine, kuna valitsussektori palgatõus ja kõiksugu toetused lähevad otse käibesse, nagu kuumale kerisele. Nii et Eesti valitsus eesotsas Ansipiga on võtnud nõuks käia täpselt Portugali jälgedes, kus on juba aastaid valitsenud stagflatsioon: kõrge inflatsioon ja väike kasv. Ja sellest väljatulek on väegade vaevaline. Selline olukord tähendab palgakasvu pidurdumist oi-oi kui paljudeks aastateks.
8 kommentaari:
Kui mitu miljardit krooni tekitas kahju eestimaale ja eestlastele peaministri visiit Hiina?
Ta mainis seal,et eesti on skeptiline hiinaga äri ajamise suhtes-sellega on kõik öeldud, peaminister tekitas selle lausega eesti majandusele sadu või enamgi miljardeid kroone kahjumit.
KUKU RAADIOSAATES SUUR HIINA 2008.08.28. on spetsialistid ammendavalt tõestanud,et äri ajamisel Venemaaga ja Hiinaga saaksime RIIGIEELARVESSE MILJARDEID LISAKROONE,tõstaksime elatustaset ja saaksime maksta kõigile korralikku palkka.
Nagu on näha see ei lähe korda ei keskerakonnale,isamaaliidule,
reformierakonnale ega sotsidele ega rohelistele age lilladele ja rasvaliitlastele,
iseseisvusparteile jms.-le jopskitele.
Zombistajad ehk illuminaadid ja nende hüpiknukud ehk poliitikud ahju!-David Icke-Big brother.
Ma loodan, et sa oled ikka kursis, et Rootsis on maksukoormus EL kõrgemaid, kui mitte kõige kõrgem, samas kui Eestis, vastupidi, üks madalamaid.
Vahet pole, point on selles, et maksude alandamine kiirendab kasvu, ja vastupidi. Kui Eesti majandus niigi kahaneb, siis ei tohiks maksude tõstmisest juttugi olla.
Ja mis maksukoormusse puutub, siis tulumaks on Rootsis küll kõrge, Eestis seevastu on väga kõrge sotsiaalmaks. Eesti korjab inimestelt raha kokku lihtsalt teisi teid pidi. Laias laastus on maksukoormus Euroopa riikides sarnane. Paljudes kõrge nominaalse maksukoormusega riikides nagu näiteks Taani on väga palju nö erandeid, mis maksukoormust inimeste jaoks alandavad.
Kui võrrelda üldist maksukoormust, siis vastupidi, on Eesti üks suurema maksukoormusega riike Euroopas. Rootsi kõrge maksukoormuse müüt tuleb sellest, et seal on ettevõtlus kõrgelt maksustatud, mille peale on ettevõtjad väga pahased.
Inno, ka Rootsis on sotsiaalmaks väga kõrge.
maksude alandamine ei kiirenda ega ei alanda kasvu, see on fakt. aga tegelikult võiksid seda õpikut, mida sa tsiteerid, päriselt ka lugeda. sest peaaegu kõik on täiesti vastupidi. valitsused kulutavad langusperioodil rohkem, et majandust turgutada. ja säästavad tõusuperioodil, et ülekuumenemist vältida.
Võta pihku misiganes makromajanduse õpik, mis näiteks USAs välja antud. Neid on tuhandeid.
Ja see on muidugi päeva nael, et maksude alandamine ei kiirenda ega alanda kasvu. Mis siis veel?
Ja tasub neid valitsusi lähemalt uurida, kes siis langusperioodil rohkem kulutavad. Kas ikka kulutavad rohkem? Ja mille eest kulutavad? Kust see raha tuleb.
Kordan veelkord üht õpikutõde: raha ei kasva puu otsas. Kuigi paljud arvavad, et kasvab.
aga ütle siis niipalju, miks peaks majanduskasvu seisukohalt olema oluline, kas mingi raha kulutab inimene või korjab selle kokku riik ja kulutab? ehk siis miks on oluline see, kas maksud on kõrgemad või madalamad? skp arvutamise valem on makroraamatu esimestel lehtedel.
Vaat, hakkab juba tulema!
Võtame riiki ja majandust kui purki. Kui töötaja teenib, siis toob ta lisaraha, ja kui kulutab, paneb ta selle purki lisaks. See, mida riigiaemetnk kulutab, on sellest purgist võetud raha. Tema kulutus ei too nö miskit sisse, purki lisaks. See raha liigub purgi sees (nagu ka muu nn maksuraha).
Mis ilmselt asja kiiva kiskus, oli see, et EList tuli lühikese ajaga suht palju raha purki lisaks. Mida enam kahjuks ei tule. Aga poliitikud oleks pidanud sellega arvestama.
Et raha purki juurde saada, on Eestil ainult 1 võimalus: alandada makse. See toob sisse välismaiseid otseinvesteeringuid. Ehk purki raha juurde. Kõik jutud maksukoormuse tõusust viivad ainult raha välja. Seda on ka börsilt näha.
Postita kommentaar