kolmapäev, 10. detsember 2008

Mida teha andmekaitse inspektsiooniga?


Väljavõte Päevalehe veebist.

Viimasel ajal on tekkinud rida juhtumeid (Kadri Kiilast puudutavate artiklite eemaldamine, Sirje Kingiseppa puudutavate artiklite eemaldamine), kus andmekaitse inspektsioon on asunud piirama sõnavabadust. Ütleme otse välja, eksole. Ärme keeruta.

See on umbes samalaadne tegu, kui andmekaitse inspektsioon korjaks müügilt ära terve ajalehe tiraaži, kuna seal oli avaldatud mingeid andmeid, mis andmekaitse seaduse järgi ei kuulu justkui avaldamisele. Või see, kelle kohta avaldati midagi, tunneb end puudutatuna.

Kergelt absurdi valdkonda kuulub selline andmekaitse inspektsiooni tegevus nagunii, sest ma ei tea, et Kadri Kiilast ja Sirje Kingissepa "andmeid" avaldanud väljaandeid oleks hakatud kokku korjama raamatukogudest ja inimeste kodudest. Veebist nende andmete eemaldamine on samaväärne tegu.

Mulle kohati tundub, ja ma arvan, et ma pole ainus, kes nii arvab, et andmekaitse inspektsioon tegeleb jamaga. Või õigemini selle ametkonna ametnikud. Ilmselt siis kartuses oma tööst ilma jääda, sest halastamatu "krokodill" on asunud järama paljusid ametkondi, mitte ainult laste koolilõunaid.

Ma olen lugenud seda isikuandmete kaitse seadust nii- ja naapidi, ja lugenud ka vastavat tausta, miks seda seadust üldse vaja on (selleks, et kaitsta kodanikku liigse jälgimise eest), ja mulle tundub, et siin lastakse küll kahuriga kurge. Andmekaitse inspektsioon tegelgu pigem nendega, kes analüüsivad ja kasutavad massiliselt ära inimeste andmeid selleks, et nende tegevust kontrollida. Ja see puudutab suuri, mahukaid andmebaase omavaid asutusi, nagu riigiasutused, pangad, kaubandus- ja telekomifirmad. Kes korjavad jälgi iga sammu kohta. Ja siis kasutavad neid andmeid oma äranägemise järgi, paljudel juhtudel ka müüvad neid.

Loomulikult, kõik on info. Aga infol ja infol võiks vahet teha. Vastasel korral ei ilmu ühel päeval enam ükski ajaleht. Sest kõik, millest seal kirjutatakse, on nö kaitse all.

Aga ajakirjandus võiks tunda lähemat huvi selle "inspektsiooni" vastu, et mis värk seal käib, näiteks on nad enda kohta avaldanud 2007. aasta kohta sellised andmed:


Nagu nähtub, moodustavad direktori sissetulekust kolmandiku igasugu muud tasud. Osakonna juhatajate puhul moodustavad need "muud tasud" pea poole sissetulekust. Las laovad lagedale, mis need "muud tasud" on, mille eest. Ja ruttu. Olgu olla.

Kommentaare ei ole: