neljapäev, 5. veebruar 2009

Intervjuu Öise Vahtkonna juhatuse liikme Pjotr Puškarnõi'ga



Intervjuu ühenduse Öine Vahtkond (Nochnoi Dozor) juhatuse liikme Pjotr Puškarnõi'ga. Vene keeles.

Juttu tuleb Öise Vahtkonna ideest, selle liikmetest. Näiteks mitmed tuntud kohtualused, keda on seostatud selle ühendusega, on selle liikmeks astunud alles hiljuti või pole üldse liikmed. Kas Öise Vahtkonna liikmed on kommunistid? Kuidas suhtutakse Eesti vabadusvõitlejatele püstitatud Lihula sambasse?

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Intervjuu on üsna segane, siis teen mõned selgitused: ND oli esialgu lihtsalt inimeste hulk kes hakkasid kogunema Pronkssõduri juures et teda kaitsma vandaalite eest. Paari kuu pärast registreeriti MTÜ selle nimega, kuid kõik liikumise toetajad sinna ei kuulu, kuigi nimetavad enda dozorlasteks. Eesti SS-diviisi kohta - siin on küsimus isegi mitte selles kuhu diviis kuulus, vaid selles millega tegelesid vabadusvõitlejad okkupeeritud territooriumil. Peale regulaarse Punase armee vägedega lahingutest olid ka suures koguses aktsioonid tsiviilelanikke vastu, isegi Eestis Peipsi järve juures elavate kohalikke venelaste vastu. Ja need tegud korraldati muuhulgas ka kaitseliitlased ja politseipataljonid. Ja see teema on nüüdisaegses Eestis suletud, räägitakse ainult Nõukogude repressioonidest. Kahjuks, mõlemad pooled, nii eestlased kui ka venelased, eelistavad toetuma lihtsalt üldlevinud klišeedele, kuid reaalsuses asi on palju keerulisem.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Kas see notsnoi pazor on siis nõnda palju tähelepanu väärt?
Vaat Iirlased on tublid,nemad teavad kelle pihta anda tuld!!
Ajalehes Life Times artikkel selle kohta.
The Association called on the goverment to
immediately replace the current incumbents and appoint a new and
totally independent Financial Services Regulatory Authority with a clear mandate to restore confidence in the regulation of the Irish banking sector
ISME says:
Sack the Financial Regulator Board?
ISME,the Irish Small and Medium Enterprises Association,has called on the Government to sack the board of the Financial Services Regulatory Authority for its dealings with the irish banking sector.The group has said the financial and banking system depends on confidence and trust. The group said it is "obvious from the current debacle that the Regulatory Authority trusted too much the banks over which it was `regulating`and did not treat them,their procedures or their results with even a modicum of suspicion,resulting in an almost total loss of the aforementioned trust and confidence leading to the current financial crisis."
ISME chief executive,Mark Fielding said,"The lending practices of
these
banks should have
been investigated by the regulator,as would have been the case had the Central bank the power and independence it once had pre ECB,instead we ended up with an axis of incompentence,consisting of the department of finance,the banks and the regulator.
"Surely the role of the regulatory authority is to be the watchdog and,some would say,bloodhound of the financial services sector,rather than the lapdog of unscrupulous,careless and reckless bankers."
"The Economy cannot afford an authority which seems to have
"confused good manners with inteligence and integrity". It is not good enough to just have the regulator face a few awkward questions in an Oireachtas questions commitee room and witter away about prudential oversight while totally improper conduct was tacitly condoned by the authority within certain banks".
The Association
called on the Government to immediately replace the current incumbents and appoint a new and totally independent Financial Services regulatory Authority with a clear mandate to restore confidence in the regulation of the Irish banking sector,set in place procedures for independent banking oversight and finally,
conduct an audit of all banks operating in the Irish market,with an emphasis on their bad dept provisions.
Vargad ahju!
Nõuan eesti panga ja muude eestimaal tegutsevate pankade auditite läbiviimist!!
Pankurid ahju!

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

anole 2.20
"kuid reaalsuses asi on palju keerulisem"
Tõsi jah,maailma ajaloos on juhtunud palju asju mida pole kirja pandud.
Näiteks mu isa pidevalt rääkis kuis ta keppis Katariina teist.
Kes seda teab mida ta eelmises elus tegi,äkki on see õige,et ta keppis Katariina teist.
Peeter esimene olevat olnud kuulus oma pederastliku seksuaalelu poolest.
Alistatud tatarlased pidid andma suud tema türale...

Irja ütles ...

Tere, Andrei!

Ja suur tänu selgituse eest.
Olen nõus, et kõiki kuritegusid tuleb uurida.

Mis puutub mu isasse, siis tema astus 17-aastaselt vabatahtlikuna Eesti Leegioni koosseisu, et kaitsta Eesti iseseisvust. Sakslased õpetasid noored leegionärid välja, aga kui tuli käsk minna nendega koos Saksamaale, siis nad ütlesid "ei" ning otsustasid minna venelastele vastu. Ilma sakslasteta. Lahing, millest mu isa aosa võttis, toimus Keila all. Ta käis seal luurel ning kui vene tankid sõitsid staabi õuele, siis ta viskas nende pihta mõned käsigranaadid. Sellega tema sõjategevus põhimõtteliselt piirdus. Eestlastele oli leegionäride tegevus oluline sellepärast, et see hoidis mõnda aega rinnet kinni ning paljudel eestlastel oli võimalik üle mere läände põgeneda.

Andrei, arvan, et ajaloost tuleb kõnelda ausalt. Eestlased näiteks ei taha siiani tunnistada, et meie esimene president Konstantin Päts oli tegelikult türann, despoot ja diktaator, kes haaras võimu ebaseaduslikult ning lasi oma poliitilised vastased vangistada ja tappa.

Kogu probleem "okupatsiooniga" on minu arust selles, et, nagu rääkis mu isa, oli eesti rahvas 40ndal aastal enamuses Nõukogude Liidu koosseisu astumise vastu, aga Päts ja tema valitsus andsid sellest hoolimata oma nõusoleku, lasid vene baasid sisse, võtsid rahval relvad käest. Seepärast astusidki mu isa ja tema kaaslased SS-i: nad said sakslastelt relvad, et sõdida venelaste vastu.

Nüüd tekib küsimus, et kas ebaseaduslikul teel võimule tulnud diktaatori otsused on ikka legitiimsed? Minu arust ei ole; ma arvan, et Konstantin Pätsi kõik otsused, sh eesti liitumine Nõukogude Liiduga olid õigustühised, kuna tal ei olnud valitsemiseks rahva mandaati.

Anonüümne ütles ...

kus se sttap keilas asus?mis seal hetkel on?

Inno ütles ...

See oli kiriku lähedal, praegu on mingid tootmishooned.

Anonüümne ütles ...

Tere, Irja

see on huvitav küsimus. Mina näiteks isegi ei teadnud et Pätsil oli nii nõrk toetus rahva sees. Aga siiski arvan et otsused olid legitiimsed kuna võimu legitiimsust määrab just rahva nõusolek olla antud võimu all. Näiteks Jeltsin 1993 aastal saatis Ülemnõukogu laiali täiesti ebaseaduslikult ja siis kõik järgnevad tegevused, s.h. ka uue konstitutsiooni vastuvõtmine olid ebaseaduslikud. Kuid siiski loetakse et kui rahvas oli tol hetkel nõus riigipöörega siis Jeltsini võim oli samuti legitiimne. Vaatamata isegi sellele et tema tegevuse tagajärjena Venemaale oli tekitatud otsene kahju majanduslikuses, sõjalises, poliitilises jm sfäärides ning hiljem ta kaotas täiesti oma populaarsust.

SS-kohta - mõtlen et meie kõige suurem probleem on see et tihti maailm püütakse vaatlema must-valgeks kus mõned tegelased või tegevused on "head" ja mõned on "halbad". Kuid reaalselt praktiliselt igal tegevusel, igal inimesel on samaaegselt mustad ja valged küljed. Iga armee sees olid nii inimesed kes uskusid et võitlevad vabaduse eest ning kaitsevad oma kodumaad kui ka lihtsalt mõrvarid. Ja mis puudutab eestlasi siis kui on otsustatud et sakslased reaalselt võitlesid teiste rahvaste vallutamise eest (vaatamata sellele mis nad ise selle kohta mõtlesid) siis eestlastel minu meeles on tõesti põhjused arvama et nad võitlesid oma vabaduse eest. Ja see muidugi väärib ka vastava monumendi.

Irja ütles ...

Andrei,

jah, see on tõesti nii, et rahvas ei hakanud Pätsi võimule vastu. Küllap seepärast, et riigipööre oli nii ootamatu. Vabariik oli noor ning demokraatlikud traditsioonid polnud välja kujunenud. Kõik toimus väga kiiresti: poliitilised vastased vangistati ning kõik lehed peale Pätsi enda lehe pandi kinni.
Algas ajajärk, mis on Eesti ajaloos tuntud kui Vaikiv ajastu. Ehk sisuliselt lõppesid esimeses Eesti Vabariigis demokraatia ja õigusriik juba 1934ndal aastal.

Kuna Päts oli haaranud võimu ebaseaduslikul teel, siis ilmselt lasi ta 1940ndal aastal nõukogude baasid sisse just sel põhjusel, et lootis, et need aitavad tal võimul püsida. Rahvas oli igatahes tema võimuga väga rahulolematu ning ma arvan, et see oleks olnud vaid aja küsimus, mil oleks hakatud mässama. Aga siis tuli vahele 2 maailmasõda ja kõik kaardid paiskusid segi.

Mina arvan ka, et ei saa vaadata must-valgelt, et Punaarmee paha, SS hea või vastupidi. Näiteks minu vanaema vend võitles Punaarmees ja jäi sõjas kadunuks. Ta oli lihtne noormees, kes lihtsalt võeti ühel päeval oma koduõuelt sõjaväkke.

Ja minu isa, kes astus 1944ndal aastal SS-i Eesti Leegionis, tahtis vaid, et Eesti saaks vabaks, iseseisvaks riigiks.

Ma arvan, et lihtsad sõdurid väärivadki kõige enam meie austust. Oluline ei mitte see, kummal poolel nad võitlesid, vaid see, et nad olid valmis ohverdama ses võitluses oma elu. Nii sõdurid Punaarmeest kui sõdurid Eesti Leegionist. Nad võitlesid vastaspooltel, aga neil oli üks- ja seesama armastus: kodu, lähedased, isamaa.

Ma olen nõus Pjotriga, kes ütles, et okupatsioonimuuseumi asemele, teisele poole kirikut võinuks püstitada samba saksa poolel võidelnud sõdurile, ning Pronkssõduri võinuks jätta sinna, kus ta oli.