Intervjuu Öise Vahtkonna juhi Aleksandr Koroboviga, II: konflikt oli lavastatud

Otselink video vaatamiseks on siin, kliki siia!

Jätkub intervjuu Öise Vahtkonna (Nochnoi Dozor) juhi Aleksandr Koroboviga. Üles võetud Tallinnas Paldiski mnt Selveri juures 8. mail 2009.
Korobov jätkab: Vahtkonna esindajad olid nõus, et teatud osa ühiskonnast tahab samba eemaldamist, ent samas tuleb mõista ka neid, kelle lähedased surid sõjas ja neil pole kohta, kuhu neil minna. Argumendiks oli ka see, et tegemist pole kiivriga sõjamehega hobusel, vaid ilma kiivrita ja langetatud peaga, leinav, tehtud eesti autori poolt, näoga kiriku poole, sõjas suri ka palju eestlasi, kes sõdisid venelaste poolel, üks naisterahvas pakkus isegi, et pronkssõduri juures asuval tahvlil peaks olema märgitud, et ausammas on ka eesti sõduritele, kes olid punaarmee laskurkorpuses. Pakkusime varianti, et kuivõrd läheduses on okupatsioonimuuseum, võiks katta pronkssõduri kupliga ja ka sinna teha omamoodi muuseum. Et kui see häirib inimesi, siis võib ta millegagi katta.
Ja sinna vastu saksa sõdur?
Jah, olid eri variandid. Korobov pooldas varianti, kus ausammas ümbritseda kõrgete puudega, et sinna juurde jääks vaid väike platsike, aga läbirääkimistes Venega matta põrmud ümber. Keskerakond korraldas ümarlaua, kus me hoolega kohal käisime. Kuigi paljud olid samba kohalejätmisega nõus, võttis valitsus kursi nende inimeste solvamisele, Ansip sõimas neid inimesi purjus tankistideks. See oli selge ettevalmistus samba teisaldamiseks. Kiiresti võeti vastu vastavad seadused. Meile oli selge, et nädal peale neid seadusemuudatusi võidakse sammas teisaldada. Linna kogunes palju politseinikke. Me ei teadnud mida teha, otsustasime samba ümber koguneda. Pidasime samba juures valvet ja otsustasime, et kui midagi toimub, siis teatame teineteisele, informeerime üldsust. Hiljem selgus, et see oli täiesti naiivne positsioon. Tegelikkus oli palju karmim, samba ümber paigaldati telk. Rahvas hakkas kogunema, samas oli ka Peeter Ernits. Õhtul saabusid inimesed, kes hakkasid politsei pihta loopima plastpudeleid. Olime selle vastu. Tuli käsk laiali minna. Näha oli, et rünnak oli täiesti ootamatu. Inimesed seisid, oli rahulik, lendasid ainult mõned üksikud plastpudelid. Kapo lindistustest, mida näidati kohtus, oli võimalik seda näha, hiljem telepildis näidati vaid neid kaadreid, kus oli juba otsene konflikt politseiga. Kapo lindistus oli palju objektiivsem. Oli näha, et polnud mingit vajadust rahvale kallale minna. Politsei rünnak, mis toimus kella 9 ajal õhtul, kutsus esile rahva rahulolematuse. Politsei ajas gaasi kasutades rahva linna peale, mis oli täiesti kaitseta. Kas olid need siis palgatud tegelased, kes aknaid purustasid, või lihtsalt noored, aga afektiseisundis võib ükskõik kes niimoodi käituda. Öise vahtkonna liikmed püüdsid ise rahvast rahustada, kustutasid üht põlema süüdatud maja. Mind küsitleti kohtus kõige kauem, ligi 100 küsimust oli. Küsisin ise kohtus, et miks te ei küsi, mida ma ise nägin. Öeldi, et pole vaja. Kohtus polnud eesmärk välja selgitada, mis tegelikult toimus. Minu seisukoht on, et kohal olid inimesed, kes ainult lõhkusid, nad ei võtnud midagi. Pärast ronisid noored sisse ja võtsid. Ja kui olid tõendid kogutud, siis suudeti kiiresti kord majja lüüa. Miks ei võinud seda kohe teha?
Korobov sattus ise ka D-Terminali.
(jätkub)