Väljavõte investeerimispanga Gild Bankers kodulehelt.
Juhtusin eile Kuku raadiost kuulama saated "Äripäev eetris", kus siis Äripäeva ajakirjanikud Aivar Hundimägi, Meelis Mandel ja Piret Reiljan peatusid pikemalt investeerimispanga Gild Bankers investeerimisfondil Gild Arbitrage. Mille varade maht on kuskil 100 miljonit eurot, ehk 1,5 miljardit krooni. Millest kolmandik, ehk ligi 500 miljonit on investeeritud mingitesse Armeenia kaevanduslubadesse.
Ma ei hakka siin tooma paralleele anekdootidega Armeenia raadiost, aga selline värk sarnaneb, ausalt öeldes, vägagi kunagise Tartu Ülikooli haldusprorektori Vello Peedimaa jutuga nuluõli ostmise kohta, kui temalt küsiti 1992. aastal, kuhu kadus ülikooli raha, mis oli mõeldud stipendiumide ja palkade väljamaksmiseks. Mäletatavasti venis tolle aasta kevadel nii stipi kui õppejõudude palkade väljamaksmine, õppejõud saadeti suvele (ja muu hulgas rahavahetusele) vastu ilma palgata. Jahh, olid ajad. Aga nüüd tundub, et ajad korduvad. Kui Gildi poistelt küsiti, kus on raha, vastasid nad, et Armeenia kullakaevanduslubades (ma kujutan ette, et selliseid "lube" saab osta Jerevani turult). Ja kui öeldi, et müüge need loead siis maha, siis tuli vastuseks tuttav Vello Peedimaa jutt: "see asi polnud päris see". Ehk Vello Peedimaa ütles, et osteti kogemata vale nuluõli, millega pole midagi peale hakata (jääbki saladuseks, kas hiljem Luunjas mõnes vaadis vedelenud õli üldse oligi mingi nuluõli, või olid need näiteks kartulifritüürimise jäägid). Ja Gildi poiste jutust tuleb välja, et ka neid kaevanduslube pole võimalik realiseerida.
Samahästi oleks võinud Gildi poisid öelda, et soetasid omale hunniku Nigeeria kirju. Ka sealt võib, vähemalt jutu järgi, saada suure boonuse. Sarnase, mille Siim Kallas "sai" 1993. aastal, kui lasi 10 miljoni dollari eest riigi raha uugama panna sarnasesse Nigeeria kirja projekti (muide, nagu kirjutab Päevaleht, elab sealsamas Nigeerias paljudele Eesti võlausaldajatele tuttav Indrek Samusenko, vahepeal arvati ta olevat surnud).
Tegelikkuses, ütleb mu nina, pandi see raha lihtsalt pihta. Seda tegid nii Gildi poisid, kes finantseerisid oma sõprade kõrbevaid projekte (Q-Vara), Vello Peedimaa, kes andis selle raha kõrbevale Tartu Kommertspangale (Peedimaa oli panga nõukogu liige, lausa nõukogu aseesimees), Siim Kallas, kes lõi selle raha eest Reformierakonna, kui ka Indrek Samusenko, kes siis alustas oma äri Nigeerias. Osa inimesi lähevad suurtele rahadele juurde pääsedes lihtsalt lolliks. Või, oleneb, kustpoolt vaadata.
6 kommentaari:
27. juuli 2009 Ekspress: Statistikaameti värsketest andmetes selgub, et mais eksporditi Nigeeriasse 560 miljoni krooni eest kaupa, mis moodustab 7% Eesti ekspordi bilansist. Eksport on peaaegu sama suur kui eksport Venemaale - 631 miljonit krooni. http://feedproxy.google.com/~r/EestiEkspressFeed/~3/oUQ2zbHOaYA/43777-nigeeria-on-tousnud-eesti-viiendaks-ekspordipartneriks
Nüüd ma saangi aru, miks on Nigeeria eksport sedavõrd kasvanud. Ma ise arvasin, et selle põhjustas sealt tulnud petukirjadele (diktaatori varandus, tahan osta sinu kuldse börsi arvutit, fotokat samuti, see saada Nigeeerias kõrvalmaja aadressil) reageerimine.
Mis puutub aga varade kadumist firmadest, siis ilmselgelt on valdava osa pankrottide taga lihtlabana vargus ja firma vara kuritahtlik kasutamine juhtkonna huvides. Vaid kolmandik võiks olla äriplaani ja ärikeskkonna mõju. Itaalia Parmalat toidutööstus lõpetas 20 miljardi eurose puudujäägiga (Eesti aastane eelarve on ca 4 miljardit eurot!)
Jah,Aafrika ruulib!Samusenko pidavat kah seal olema.Huvitav,miks te pole Zuroffi eilset sõnavõttu arvustanud?
Niikaua, kuniks tegelastel pole reaalset surmahirmu oma sigaduste ees, ei muutu see mitte kunagi.
Kuhu raamat Panovist jääb? Jaanipäev kukkus aeg.
Küll ta tuleb, ärge paanitsege. Ükskord ta tuleb niikuinii...
njah, inno, sa ju tegelikult ei ole nii rumal...
Postita kommentaar