Viimasel ajal on Savisaar jälle ajakirjanduse meelisteema. Ja nüüd veel eriti, enne valimisi. Kus siis tema vastu on üles rivistatud kogu ülejäänud suuremate erakondade raskekahurvägi: Laar, Pentus, Pihl. Kes siis kolme peale annavad ehk Savisaare mõõdu välja: Laaril on aru, Pentusel särtsu ning Pihlil mõjukust. Umbes nii nagu usbekis istub alati kaks meest taksos: üks oskab juhtida ja teine tunneb linna. Ja kolmas võiks ka ju veel olla: kes oskab autot remontida. Saaks samasuguse komplekti kokku.
Samas on Savisaarele viimasel ajal üha raskem midagi ette heita. Võib ju kritiseerida tema liig lähedasi suhteid venelastega, aga mu meelest on näiteks soomlaste, või isegi sakslaste suhted venelastega veel lähedasemad. Ja selle Venemaaga, keda armastatakse kiruda, teeb Euroopa Liit kõige kõrgemal tasemel koostööd nii teaduslikul kui majanduslikul pinnal. Nii nagu USA teeb koostööd Hiinaga, mis on Venemaast jupi maad totalitaarsem ühiskond. Võiks isegi öelda, et Hiina on ikka täielik NSV Liit, kus näiteks tiibetlasi taga kiusatakse. Sellele vaatamata lubati Hiinal korraldada isegi olümpiamängud, mida põhjendati nii, et sedasi on võimalik Hiinat "paremaks" muuta. Sest siin on valida: kas suruda teine pool isolatsiooni, nagu see oli tavaks külma sõja ajal, ja ajada asjad nugade peale, või püüda teist positiivselt hõlmata, nagu seda on tehtud Ukraina, või siis Türgiga. Ka Ukrainal ja Türgil on "probleeme", nii nagu ka Venemaal. Ka Eestil on, muide, probleeme, millest kirjutasime Irjaga "Vaba ühiskonna raamatus".
Janek Mäggi kirjutab Delfis, et Keskerakond on toetuse ära teeninud. Ja seda ilma irooniata. Tema on Tallinna inimene, näeb seda iga päev lähedalt. Mina olen ka Tallinnas pikalt elanud, siis kui linnas miski ei liikunud, ja kõige ehedam näide oli Nõmme turg, mis oli aastaid üks linna häbiplekke. Mis mulle tundub, et Keskerakonna ja Savisaare juhtimisel on Tallinna linn esimest korda pöördunud näoga kodaniku poole, tegutsenud vastavalt kodanike huvidele. Asjad on hakanud liikuma.
Tegelikult ma soovin, et asjad liiguks ka riigi tasemel. Ja kui veelgi ausam olla, siis oleks Eestile hea kahe erakonna süsteem, kus siis ühel pool on Kesk ja teisel pool mõni teine erakond (või need kolm ülejäänut kokku). Ja see, kes valimised võidab, valitseb hea hulga aastaid. Siis kaob ära pidev kemplemine, ja see, kes valitseb, võtab täie vastutuse. Tallinnas hakkab selline süsteem välja kujunema. Ja ma ütleks, et töötab hästi. USAs on sellline süsteem eksisteerinud mitusada aastat, ja USAd peetakse demokraatia eestseisjaks kogu maailmas.
Ja et mind liigses Savisaarele persepugemises ei süüdistataks: minupärast võib Keski asemel Tallinnas ka mõni teine erakond valitseda, näiteks IRL või sotsid (Reformi ma siiski välistaks), aga tehku seda täie volituse ja vastutusega. Mitte nii nagu on praegu riigi tasemel, kus mingeid otsuseid ei tehta, käib üks pidev omavaheline kemplemine, teineteisele kaigaste kodaratesse loopimine ja teineteise süüdistamine. Oli siis näiteks vaja visata sotsid võimuliidust välja?!
Samas, nagu näitab elu, on praegu ainus erakond Eestis, kes on reaalselt võimeline võtma vastutust, Keskerakond. Ja kui Kesk on saanud sellega hakkama Tallinnas, miks ei võiks ta sellega hakkama saada ka kogu riigis. Õnneks või kahjuks, see on ainus võimalik valik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar