Üks päris põhjalik artikkel Eesti eurotsooniga liitumise teemal ajalehes New York Times. Kus siis on välja toodud, et vaatamata eetlaste optimismile ollakse Euroopas skeptilised. "Kuhu on kiiret? Laskem neil oodata veidi kauem, kuni majandused on ühtlustunud meie omaga," ütles üks vanem Lääne-Euroopa keskpankur, jäädes teema tundlikkuse tõttu anonüümseks. Ta ei viidanud otseselt Eestile.
Eesti kahjuks räägib Euroopa keskpanga jäikus normatiivide osas, samuti Leedu halb eeskuju. Nimelt jäi Leedu 1997. aastal ukse taha 0,1 protsendipunkti suuruse inflatsioonikriteeriumi ületamisega. Ja arvestades Leedu praegust olukorda, õhkavad Euroopa keskpankurid kergendatult, et Leedut vastu ei võetud.
Ma tahaks lisada niipalju, New York Times'i artiklile, et leedukad trikitasid euro nimel, lükkasid kõik aktsiisitõusud edasi, puhtalt selleks, et inflatsiooni kunstlikult all hoida. Ja ilmselt see oli ka põhjus, miks Leedu ukse taha jäeti, mitte 0,1 protsendipunkti. Samamoodi on Eesti asunud trikitama, et eelarvedefitsiiti väiksemana näidata, näiteks "ostab" riik selle tarbeks Eesti Energia võrguettevõtte Elering, mille tarbeks võtab Elering 2 miljardit laenu (riik ise laenu võtta ei saa, see suurendaks defitsiiti). Eesti Energia aga teenib tehingust selle 2 miljardit, mille valitsus saab välja võtta kui omanikutulu, ja selle summa võrra saab vähendada defitsiiti.
Tegelikkuses võtab laenu muidugi riik ise, ja paneb selle otse eelarvesse, aga siin teeb valitsus ise täiega "savisaart", või midaiganes kohalikke omavalitsusi, kes ise laenu võtta ei saa, või ei tohi, ent seda tehakse munitsipaalettevõtete kaudu. Ja kanditakse see raha siis vaikselt eelarvesse.
Ma ei usu, et Euroopa keskpank selliseid asju läbi ei näe. Sellise hookus-pookuse eest rahanduses auhindu ei jagata. Vastupidi, selle eest võidakse Eestit karistada.
11 kommentaari:
Kõik poliitikud on ühtemoodi pederastid,ning Inno on nendega ühes paadis ja teeb ajuloputust oma blogi lugejaile ehk teeb ajupesu ehk peedistab pööblit sellest on lugu"Üks päris põhjalik artikkel Eesti eurotsooniga liitumise teemal ajalehes" On jah päris põhjalik artikkel Sakalas:
Silvia Mälksoo: Miks peaks maal (loe: Eestimaal) elu alles jääma? http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=199337
Silvia Mälksoo: Miks peaks maal (loe: Eestimaal) elu alles jääma?
(24)
11.12.2009 16:44
Silvia Mälksoo, Abja gümnaasiumi õpetaja
HARIDUSEST algab kõik. Mind õpetas lugema isa. «Sipelgas Ferda» oli raamat, mida enne kooli iga päev lugema pidin. Ei olnud kerge. Alles hiljem sain aru, et vanemad soovivad oma lastele head, õpetavad, aitavad ja suunavad neid.
Nüüd tahavad haridusametnikud maal ja väikelinnades elavatelt lastelt kodu ära võtta. Kulla ametnikud, tulge oma kõrge posti otsast alla! Tulge maale ja vaadake, kuidas siin elatakse!
ÜHEST KÜLJEST on arusaadav soov anda õpilastele võimalikult head keskharidust. Miks aga ei või seda saada oma kodukohas?
Tean perekonda, kus on 12 last. Kõik nad on andekad ja tragid, õpivad hästi ning on kunsti- ja muusikahuvilised. Kuidas saavad need lapsed iga päev linna kooli sõita või internaadis (vabandust, õpilaskodus) elada? Mis raha eest?
Kas riik maksab peale sõidukulude ka nende toidu kinni? Ja elukoha?
Kas tõesti on nii, et maainimene enam haridust ei saagi? Kas oleme taas samas seisus kui eelmise sajandi algul, mil hariduse said vaid kaks-kolm pere vanemat last?
PALJUD pered veavad vaevu ots otsaga kokku. Selleks ei pea olema majandusteadlane, et taibata: koos olles tullakse kergemini toime.
Miks te tahate lapsed kodust ära saata? 15-16-aastane inimene võib küll väliselt olla peaaegu täiskasvanu, aga hingelt on ta alles üsna laps. Ta ei tea veel, mida ta tahab, tal on vaja kujunemis- ja kasvamisaega. Tihtipeale ei tea gümnaasiumi lõpetajadki, kuhu edasi õppima minna.
Minu juhatatavas kaheteistkümnendas klassis on noori, kes aitavad oma vanemaid talutöödes. Miks te võtate sellised lapsed oma vanemate juurest ära? Arvatavasti suudab mõne säärase lapse isa elukooli õpetunde anda mitu korda paremini kui ükski teooria või kutseõpetus.
Koolist saab laps hariduse, aga kodusoojust ei suuda asendada parimgi õpetaja. Rääkimata töökasvatusest, mis praegusaegsest koolist ammu kadunud on.
Väiksemas koolis jõuab õpetaja kõnelda iga õpilasega. Mõnikord on kõige tähtsam just ellusuhtumine, mille noor inimene koolmeistrilt kaasa saab. Südameheadus ja elava looduse nägemine on väärtused kogu eluks.
Abja kooli gümnaasiumiosas on 91 õpilast. Paljud meie lõpetajad on läinud kõrgkoolidesse õppima. Neist on saanud nii direktoreid kui doktoreid, nii kunstnikke kui teadlasi.
Nimede loetlemine läheks pikaks. Ja kas see ongi kõige tähtsam? Ehk on olulisem see, et nooruk oskab hinnata oma vanemate tööd, ta on kasvanud looduses, ta näeb elu tegelikke väärtusi, ta suudab näha inimest enda kõrval?
Väikses koolis ei tunne noor end tühipalja mutrina, vaid on vajalik, arvestatav isiksus, ta on hinnatud.
KUST ALGAB kultuur? Kust me tuleme? Ärgem unustagem, et Eestimaa rahvas koosneb Tartu ja Tallinna elanike kõrval kõikide maanurkade, asulate ja väikelinnade inimestest. Laulupidudel tunneme ühtviisi hardust ja anname üksteisele käed, laulame kui ühest suust. Kui kaotatakse keskmise suurusega gümnaasiumid maakohtades, hakkab kahanema ka põhikool ja noored pered suunduvad linna. See on hävitav löök väikeasulatele. Kui kaob haridusasutus, hääbub ka linnake, alev, küla.
Abja gümnaasium on kui üks pere. Laske meil ja meiesugustel koolidel elada seni, kuni meil elujõudu on.
Ilus kommentaar Euro kohta http://www.e24.ee/?id=191774&com=1&lk=7
24.11.2009 00:23
jml : to: krt
_tean, et euro tulek on meiesugusele miniriigile ainus edasimineku tee... pärast baltimaade majanduse kokkukukkumist ei usalda ükski vähegi majanduslikult mõtlev välisinvestpor enam siinset majanust._
Wow! Et kohe TEAD!? Ma arvan, et pigem USUD. :D
Mul on tunne, et Sa samastad rahaväärigut tugeva majandusega. Et kui EV hangiks portsu kulda ja vermiks sellest kilosed mündid, mille vääring oleks üks kroon, siis oleks meil maailma kõige tugevam majandus? Sest meil oleks sel juhul vaieldamatult maailma kõige kõvem raha - € oleks selle kõrval abitu lapsuke.
Paraku on nii, tugev majandus võib tuua kaasa tugeva valuuta, kuid tugev valuuta ei põhjusta veel tugevat majandust. Mis krdi usaldust toob balti riikidele käibel olev €, kui majandus on selline, et lükka sõrmega ja kukub ümber?
(Kui meil oleks tugev majandus, kas me õhkaks unistavalt välisinvesteeringute poole - suht suva oleks, kas neid tuleb või mitte, sest majandus oleks niigi tugev)
Aga mis puutub usaldusväärsuse ja välisinvesteeringute vahelisse seosesse, siis ära alahinda investoreid liikumapanevat motivatsiooni - ahnust. Venemaa ja Nigeeria pole just teab mis usaldusväärsuse etalonid, aga investoreid leidub. ;)
Hiina kubiseb välisinvestoreist, kuigi režiim pole just ideaalne ja jüan on nõrk valuuta - kunstlikult nõrgana hoitud valuuta, mille revalveerimist tegeliku vääringu tasemele on oma soovina väljendanud nii USA kui ka EL. Seni on Hiina vastanud: Tänan, ei! Kas see peletab investorid eemale? Kaugel sellest - tunglevad nagu kärbsed meepoti ümber.
Eestlane unistab sellest, et tuleb hea välismaa onu ja ehitab meie majanduse nagu võluväel üles. Mitte aastakümnete ja sajanditega, nagu neil endil tugeva majanduse loomiseks on kulunud, vaid paari aastaga. Lihtsalt ilusate silmade eest. Meie huvidest lähtudes. Püha naiivsust!
Investor tuleb kasumit teenima. Riik ja selle käekäik huvitab teda vaid sel määral, kuivõrd see kasumi teenimist soodustab. Kui soodustab, on see hea riik, kui mitte, siis täiesti tarbetu. Riike on maailmas jalaga segada ja alati saab mõttetuks muutunud turult lahkuda. Ega's firma mingi riigiga laulatatud ole.
Just hiljuti loobus GM Opeli müügist investoritele (kellede taust oli küll pehmelt öeldes kumaline), kes lubasid koondada väimalikult vähe töötajaid. Saksamaa ja Hispaania, kes ostupakkumise peale rõõmust sulasid, olid pehmelt öeldes vihased.
GM plaanib tootmist kokku tõmmata ja selle tulemusel kaob Hispaanias umbes 50 000 töökohta. Hispaania riigile valus probleem. Kui palju see General Motorsit huvitab? Mitte kõige vähemalgi määral. Mida riik selle vastu ette võtta saab? Mitte kõige vähematki. Suurfirmaga tülli minna ka ei saa, sest nii võib juhtuda, et suletud tehaseid ka paremate aegade saabudes uuesti ei avata - tootmise võib ju ka mujale viia. Mida suuremas ulatuses on riik sõltuv välisinvesteeringutest, seda enam tuleb tal tantsida investorite pilli järgi.
Ma ei väida, et me välisinvesteeringutest kasu ei saaks, aga kõigel on ka oma hind. Ja pole kahtlustki, et see hind makstud saab. See, kui kõrgeks hind osutub, selgub siis, kui arve esitatakse.
Selge see, et ettevõtjatele tähendab € täiesti konkreetset võitu - surte valuutakoguste konverteerimise vajaduse kadumine on suure käibe korral reaalselt tajutav. Aga on selge, et seda võetakse kui kulude vähendamist, mille mõju hindadele edasi ei kandu - see on lihtsalt täiendav tulu. Tavatarbija maksab rahuga edasi - tõsi küll, rohkem kui varem - aga tema nurin ei muuda midagi. Hinnatõusust pole pääsenud ükski riik, kus € kasutusele võetud (ja ei maksa arvata, et Eesti mingi erand on). Ent siis on tegu juba tehtud ja sa võid oma inimsõbralikku marka või liiri taga igatseda, aga kella tagasi ei pööra.
Ega me € tulekust ilmselt pääse - selle kehtestamisest kogu EL-s on huvitatud liigagi mõjukad ringkonnad ja majanduslik surve on tugev. Selle üle, kas € tulek on kasulik või kahjulik (sõltub muidugi - kellele?) on praegu mõttetu diskuteerida - varem või hiljem saame selle üle teooria asemel oma kogemuse põhjal otsustada.
Aga prognoosin üht: ka € saabumisel jääb õnn tavakodaniku jaoks sinna, kus ta praktiliselt alati asub - horisondile. ;)
Keda ma kargama pean, et saaks elektrit tasuta?
Muhv, nõudmiseni.
Viimastel kuudel viivad väga paljud tuttavad keskmised ja suured ettevõtjad oma äristruktuure ja kapitali väga aktiivselt välismaale seoses siinsete järskude ja etteteatamata maksudega... midagi hakkab siin vist toimuma, sest Kremliga heades suhetes ettevõtjad on eriti aktiivsed siit hetkel varade välja liigutamisega. Meedias üllatavalt pole sellest veel mitte kui midagi räägitud.
Kas mingi info, et Lätiga koos devalveerimine tulemas... või midagi veel hullemat?!?
eelmisele kommentaarile lisaks... kerisin lehel allapoole ja märkasin teie lugu, et poliitikud ja ametnikud valmistuvad devalveerimiseks, see seletab nii mõndagi nüüd.
Mul on küsimus elektritsaabtasuta sellile. Oletame, et ostan endale päikesepatarei ja väikse tuulegeneraatori. Aga mis saab siis, kui ilm on nagu praegu: ligi 20 kraadi külma, tuult ei ole ja päike ei paista? Kust ma siis elektrit saan?
Panin Delfisse artikli "Afganistanis hukkus noor Eesti kaitseväelane" alla järgneva kommentaari:
Sorry, ei oska sõjardile kaasa tunda.
See kadus hetkega :p
to 15:16:
see näitab sinu vaimset taset. sa ei ole veel päris valmis.
12:29-le
Elektrit saad akudest.
Lisaks tuulikule ja päikesepatereidele võid ju kasutada biosoojust ja maasoojuspumpa.
Tegelikult on siiski oluline vahe, selle võla osas. Eesti Energia on ikkagi käitis, mida riik ju pole. Siit ka sisuline vahe võla tagasimaksmise osas.
Ah, mis siin ikka seletada usu vastu küünaldega ei võitle.
Postita kommentaar