Ametnike Partei sünnilugu- kirjeldab Äripäev

Väljavõte Äripäeva veebist.

Äripäeva ajakirjanik Kadri Paas on teinud põneva intervjuu ühe tippametniku, riigi peaprokuröri Norman Aas'aga, kust koorub välja ametnike partei sünnilugu. Ehk kuidas on ametnikud enda kätte saanud selle võimu, mis neil on.

Kõigepealt oli see plaan Reformierakonnal, haarata võim riigis enda kätte. See tähendas siis oma rivaali, Keskerakonna ja selle liitlaste tasalülitamist ning sisuliselt üheparteisüsteemi kehtestamist. Ja Reformi poliitikuid aitasid selles ... loomulikult, ametnikud!!! Ametnikele tagati nö roheline tuli, ja ametnikud, kes oleks pidanud järgima eelkõige seadust, kuulasid hoopis seda mesijuttu, mida rääkisid poliitikud. Stiilis, et kui Kesk ja selle liitlased, näiteks Rahvaliit on ära lintšitud, siis saabub Eestisse maapealne paradiis.
Ametnike kasutamine Reformierakonna ambitsioonide rahuldamiseks aitaski ametnikud võimule. Ilmselt mängis rolli ka asjaolu, et peaminister Andrus Ansip on oma meelsuselt rohkem ametnik kui poliitik, talle on lähedasem ametniku hinge-elu. Talle meeldib rohkem kabinetivaikuses asju ajada kui rahva ees seista. Ta on seda nõuka ajal tippametnikuna õppinud. Ansip on nõrk poliitik, aga tugev ametnik. Nii nagu ka eelmine peaminister Juhan Parts.

Ametnike võim tuleb hästi välja sellest nn R-skeemi asjast, millest Äripäev möödunud aastal palju kirjutas. Kus siis Reformierakonda ja selle poliitikuid toetasid salaja firmad, läbi reklaamifirmade. See poleks muidu kunagi välja tulnud, aga seoses majanduslangusega jätsid poliitikud ja neid toetanud firmad reklaamifirmale maksmata, ehk Ansipi kõnepruugis panid tuima, ning reklaamifirma läks seetõttu pankrotti. Pankrotivara ostnud uued omanikud hakkasid uurima, mis mäng käib. Sealt tulidki välja Reformi kõrvad. Ehk seaduse järgi igapidi korruptiivne tegu. Nüüd oleks pidanud algatatama krimasi, sest alust selleks oli enam kui küll, seda on tehtud palju pisemate asjade puhul, ent R-skeemi asjas seda ometi ei tehtud. Telgitagune madin oli kõva. Sekkus justiitsminister Rein Lang, kes ähvardas ootamatult, et võtab Kaitsepolitseilt, kes selliste asjadega tegeleb, korruptsiooniga tegelemise õiguse üldse ära. Ehk siis jätab suure osa kaitsepolitseinikke, ametnikke tööta. Mille peale ametnikud võtsid omamehelikult vaikselt. Seda tegi ka peaprokurör Norman Aas, kes sai uueks ametiajaks ilusti tagasi valitud. Loomulikult, teenete eest.

Ja NB! nüüd tuleb oluline osa: see, et ametnikud on teatud teenete eest sooritanud ise ametialaseid kuritegusid, aidates kinni mätsida muid kuritegusid, ja need kuriteod on jäänud karistamata, ning need ametnikud omavad võimulolevate poliitikute kohta seetõttu hunnikute viisi komprat, annabki neile ametnikele absoluutse võimu Eestis. Mitte keegi ei suuda neid ametnikke kontrollida. Nad võivad teha, mida tahavad, sest nad teavad, et neid ei puutu mitte keegi.

Miks see on ohtlik? Esiteks võivad ametnikud toime panna üha suuremaid kuritegusid, mille tagajärgi on üha raskem korvata. Teiseks ei suuda riik efektiivselt eksisteerida, sest niipea, kui mõni poliitik räägib, ütleme, mõne ametkonna kulude kärpimisest, siis vihjatakse R-skeemile, ja kõik läheb endist viisi edasi. Kolmandaks on need ametnikud sunnitud hoidma rahva toetuse kaotanud Reformierakonda vägisi võimul, sest vastasel korral on risk, et kuriteod tulevad välja. Ent Refomi võimulhoidmine on üha raskem, sest see on üha kulukam ja raha on vähe. Sellest tuleneb ka soov kõik valimised viia ühele päevale: selliseks ühekordseks kulutuseks Ametnike Parteil veel jaksu on.