reede, 1. jaanuar 2010

Miks maksab mobiili sms kliendile võrgus 1 krooni ringis?

Samas kui andmemahtu arvestades on selle hind kuskil 5 sendi tuuris.

14 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

seepärast, et meil ja paraku ka mujal euroopas on eriti ahned telekomi kapitalistidest pursuid!

Anonüümne ütles ...

no eks omahinnale lisanduvad ju kulutused pluss ivesteeringud pluss kasum. Kui kõik kokku lugeda, siis on ju millegis mõttes mõistetav---ehk see kasum on ehk suure rentaablusega, aga sealt lähevad ka maha otseinvesteeringud jne..
Samas maksame vähem. kui 5 aastat tagasi, samas üldised sissetulekud on ju mitte sellistes kordades kasvanud.
Olen üldiselt EU suhtes kriitiliselt alati meelestatud olnud. aga roming kõned-vastuvõtmine-on ühtlustunud, seega odavamad.Mis puutub viisavabadusse, siis oleks võinud seda ka ehk mitte olla---meie saakxime vast oma viisa iga kell---aga see hoiaks taolisi Espoo tondi sugulasi, kaasvõitlejaid ja muud kahtlast elemeni ehk piiri taga paremini kinni. Sest taoline kaader ju seadustest suurt ei hooli , ja humanism muutub siinjuures pigem destruktiivsuseks.Ja kes kannatavad--ikka valged..
Andres

Anonüümne ütles ...

SMSi omahind on null senti. Mobiiltelefon peab mastiga sidet kahe kanali kaudu, üks on heli jaoks ja töötab ainult kõne ajal ning teine on regulaarselt taustal toimuv andmevahetus mastiga (signaalitugevuse mõõtmine jms).

Andmevahetuse käigus liiguvad edasi-tagasi 256 baidi suurused pakid infoga, millest 140 baiti on tühi ruum.

Insenerid mõtlesid omal ajal välja telekomide sisetarbimise jaoks sõnumisüsteemi, mis seda vaba ressurssi ära kasutab ja ohhoo - sai popiks ning levis tavakasutajateni!

Omahind on aga masskasutusest hoolimata null senti, sest need 256 baidised pakid peavad niiehknaa regulaarselt masti ja telefoni vahel liikuma.

Anonüümne ütles ...

mulle tundub, et näljane räägib leivast.
kui raha takipolše on, siis on ju poogen, palju sms maksab. aga kui palukesi loed, siis on tuuga. siis ajab ikka närvi küll.

Anonüümne ütles ...

Kasum sisaldub alati, isegi kui see on hinnast 99,9%.

Häbematusel ja rahaahnusel pole piire.

Anonüümne ütles ...

Nojah, omahind.

Nad ütlevad kohe, et omahind on palju kõrgem kui null, sest: nad peavad ju raha vastu võtma, raamatupidaja tahab pappi jne, et nad peavad raha kulutama puhta nullomahinnaga raha vastuvõtmiseks. :)

Nii omapärane ja samas ootuspärane.

Räägime nüüd asualt, mis on tegelikult bensiini hind.

Inno ütles ...

Sama lugu on mobiilse internetiga, mille hind on aetud nii kalliks, et seda ei osteta. Ma ei tea, palju on mobiilse interneti nö omahind, ent letikaubana müüakse seda hinnaga 60 krooni MB, või umbes nii. Kui kulud on palju väiksemad või suisa olematud, nagu näiteks sms-i puhul, saaks hinna alla tuua ning palju rohkem teenust müüa kokkuvõttes. Ja rohkem teenida kasumit.

Inno ütles ...

Kui kõne hind on 30 senti minut ja sms 1 kroon, siis ehmatab see kliendi ära ning ta ei saada ühtegi sms-i, vaid võtab kõnesid. Mis, nagu aru saan, tuleb operaatorile kokkuvõttes isegi kulukam.

Anonüümne ütles ...

kõne ja sms vahe on selles, et alati ei saa teine pool rääkida. aga võib leida väikese hetke, et sms läbi lugeda. selles ongi vahe. sina mittetöötava inimesena ei saa selelst aru.

Anonüümne ütles ...

Ja miks maksavad mobiilikõned üldse niipalju? Põhimõtteliselt mobiiliside tagab ju ainult sidemastide ülalpidamiskulu, mis peaks olema käesolevast tunduvalt madalam.

Mobiilside pole ju midagi uut, kogu tehnoloogia töödati välja juba Teise maailmasõja ajal armee sidepidamiseks.

Anonüümne ütles ...

60 eeku MB eest on tõesti mõttetu maksta ja on üllatav, et seda söandatakse küsida.
Võrdluseks, minu mobiilne internet lubab mulle 20 euri eest kuus 15 GB alla laadida

ken taur

Anonüümne ütles ...

60 EEK ühe MB eest on siis, kui ühegi paketiga ei ole liitunud. 3GB jagu liiklust saab paarisaja krooni eest.

Erik Sher ütles ...

oh palun ennem tutvuda millised on investeeringud ja millised on pysikulud operaatoril selleks et võrku yleval hoida, litsense maksta, võrke arendada.
ja siis võtkem sõna.

Anonüümne ütles ...

Ega kõnealutsutasul (KAT-il) ka mingit muud põhjendust polnud, kui "protsessorid kuluvad". Tõsiselt muideks, Eesli Tolafoni tegelinskid nii väitsid.