Inno ja Irja kohvik hakkab Eesti ajalugu kirjutama, alustuseks põhipostulaadid

Kuivõrd Eesti ajaloo-kirjutus on tugevalt läbi imbunud ideoloogiast, ühelt poolt siis Mart Laari idealistlikust-rahvusromantilisest käsitlusest, mis jätkab Pätsu-aegse diktatuuri-režiimi traditsiooni, teiselt poolt Nõukogude võimu ajupesust, siis hakkab kohvik kirjutama ideoloogia-vaba ajaloo versiooni, mida igaüks saab vastavalt vajadusele täiendada.

NB! Ajalugu on kajastatud läbi eesti-prisma, so siis puudutab eestlaste tegemisi ja peamiselt aega, mil Eesti oli eestlaste maa:

ca 6000 e.m.a. - esimesed eestlased asuvad elama Eesti aladel

1208-1238 - Püha Rooma Riigi korraldatud Põhja ristisõja käigus (mis oma olemuselt oli röövsõda) kaotasid eestlased vaatamata ennastsalgavale võitlusele oma vabaduse ja pidid alistuma võõramaistele vallutajatele. Eestlased orjastati ning Eesti alad jagati Rooma paavsti, ristisõdijate (Liivimaa Ordu) ja Taani kuninga vahel.

1343-1345 - eestlased üritavad oma vabadust taastada Jüriöö ülestõusuga, ehk mässuga, mis kulgeb edukalt, suur osa kohapealseid orjapidajaid lüüakse maha, ent mäss nurjub, kui neli eestlaste kuningat hukatakase läbirääkimiste käigus reeturlikult Paide lossis.

1816-1819 - eestlased vabanevad kuus sajandit kestnud pärisorjusest, ehk saavad loomadega võrreldes veidi suuremad õigused.

1849-1856 - uue talurahvaseadusega võimaldatakse eestlastele eraomandus, ehk kodu-osmiku ja selle ümber asuva maalapikese päriseks ostmine.

1860-1870 - eestlased õpivad lugema ja saavad teada, et on eestlased. 1869. aastal toimub eestlaste esimene suurem manifestatsioon - üldlaulupidu Tartus Narva mäe künkal.

15.03.1917 - I ilmasõda räsib Venemaad, lääneliitlaste toetuse garanteerimiseks loobub tsaar Nikolai II troonist, Venemaal võimule asunud Ajutine valitsus teeb ettevalmistusi demokraatliku riigi loomiseks, millega seoses saavad eestlased võimaluse luua poliitilisi parteisid. Eesti alade valitsejaks (kubermangu komissariks) määratakse eestlane Jaan Poska, eestlaste alad Liivimaal (Lõuna-Eesti) ühendatakse Eesti kubermanguga, Eesti kubermangus luuakse Ajutine Maanõukogu, esimene üle-eestiline esinduskogu, milles olid kaasatud enamik poliitilisi parteisid.

5-8.11.1917 - bolševikud kukutavad Venemaal Ajutise valitsuse ja haaravad võimu (Venemaaga sõjas oleva Saksamaa toel), natsionaliseerides vara, muu hulgas ka Eestis elanud Balti parunitelt.

28.11.1917 - eestlaste Maanõukogu kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis, deklareerides esimest korda Eesti enesemääramist, mille peale bolševikud Maanõukogu laiali saadavad, Maanõukogu tegutseb edasi põranda all.

19.02.1918 - sakslased lepivad bolševikega kokku, et viimased taanduvad Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Ukrainast, Valgevenest ja Taga-Kaukaasiast, mispeale Maanõukogu vanematekogu kuulutab välja Eesti iseseisvuse, moodustades selleks Päästekomitee, mille liikmed on Jüri Vilms, Konstantin Konik ja Konstantin Päts.

24.02.1918 - olukorras, kus venelased on lahkunud ja sakslased poe veel sisse tulnud, avaldab Maanõukogu vanematekogu Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, mis kuulutab välja iseseisva Eesti Vabariigi. Päästekomitee nimetab ametisse Eesti Ajutise valitsuse, mille etteotsa asub Konstantin Päts. Ajutist valitsust toetavad Saksamaa vastased Inglismaa ja Prantsusmaa.

25.02.1918 - Eestis võtavad võimu sakslased eesmärgiga luua Eesti ja Läti kubermangude baasil Saksa riigi koosseisu kuuluv Balti hertsogiriik.

14.11.1918 - Eesti ajutine valitsus taastab võimu pärast sakslaste alistumist I ilmasõjas.

28.11.1918 - bolševike võimu all olev Venemaa tungib Narva kaudu Eesti alasid tagasi võtma pärast sakslastega sõlmitud leppe tühistamist. Bolševikud upitavad Narvas võimule oma valitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Punaarmee salgad vallutavad mõne nädalaga suurema osa Eesti aladest ja jõuavad Tallinna alla. Algab Eesti vabadussõda.

26.12.1918 - britid, kes pole huvitatud Baltikumi (ega ka Balti sadamatesse sõja käigus toimetatud relvastuse) sattumisest ei sakslaste ega bolševike kätte, alustavad massiivset Balti kampaaniat, võttes üle Tallinna alla jõudnud bolševikelt laevad Avtroil ja Spartak, ning andes need üle eestlastele kui Lennuk ja Vambola, mis moodustavad Eesti mereväe. Eestlastele toimetatakse appi relvi ja soomlasi.

05.01.1919 - Eesti Ajutise valitsuse korraldatud mobilisatsioon toob kokku 14 000 meest, kes hakkavad brittide toel bolševikke Eesti aladelt välja kihutama.

24.02.1919 - eestlaste väejuht Johan Laidoner kannab Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Eestlased on esimesed, kes suudavad peatada bolševike tungi läände.

5-7.04.1919 - eestlased valivad Asutava Kogu, mis asub ametisse 23. aprillil ja nimetab ametisse valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga.

25.04.1919 - Ungari kommunistid pakuvad eestlastele vaherahu bolševikega, ent eestlased on sunnitud sellest taganema, kuna Briti admiral Cowan ähvardab toetuse äravõtmisega.

25.05.1919 - 75 000 meheni kasvanud eestlaste sõjavägi vallutab brittide toel Pihkva.

04.06.1919 - Asutav Kogu võtab vastu ajutise Eesti põhiseaduse.

23.06.1919 - eestlaste sõjavägi koos lätlastega vallutab Võnnu (Wenden, Cesis) linna, otsustavas lahingus sakslaste Landeswehr'iga, kes üritas Lätis võimu haarata.

31.08.1919 - bolševikud teevad eestlastele uue ettepaneku vaherahuks, ent eestlased paluvad kõnelused edasi lükata kuni Soome, Läti ja Leedu ühise osalemiseni.

28.09.1919 - eestlased alustavad koos Vene loodearmeega ning Briti ja Prantsuse relvastuse toel operatsiooni Valge Mõõk Petrogradi vallutamiseks. Loodearmee jõuab 16 km kaugusele Petrogradist, ent saab lahingus lüüa ja taandub koos eestlastega Eesti aladele.

10.10.1919 - Asutav Kogu võtab vastu Maareformi seaduse, millega tükeldatakse ja jagatakse laiali Balti parunite mõisad, mis moodustavad üle poole Eesti territooriumist.

16.11.1919 - Punaarmee alustab vastupealetungi, 140 000 mehega eestlaste 40 000 vastu, ägedad lahingud käivad Narva all.

19.11.1919 - valitsuse juht Jaan Tõnisson otsustab alustada Venemaaga rahuläbirääkimisi ilma teiste Balti riikide osaluseta.

31.12.1919 - eestlased ja bolševikud jõuavad rahuläbirääkimistes kokkuleppele, mis lõpetab mitu kuud kestnud sõjategevuse Narva all. Vabadussõjas on eestlaste kaotused 3588 langenut ja 13 775 haavatut.

02.02.1920 - eestlased kirjutavad bolševikega Tartus alla rahuleppele, tunnustades Nõukogude Venemaad. Rahulepingu tulemusel on Briti laevad sunnitud lahkuma Eesti sadamatest.

15.06.1920 - Asutav Kogu võtab vastu põhiseaduse.

20.12.1920 - koguneb I Riigikogu koosseis.

01.12.1924 - bolševikud korraldavad mässu Tallinnas, mille valitsus maha surub.

01.01.1934 - jõustub uus põhiseadus, mis vähendab Riigikogu liikmete arvu seniselt 100lt 50ni ja annab senisest suurema võimu otsevalitavale riigivanemale.

13.03.1934 - võimukaotuse kartuses korraldab üleminekuvalitsuse juht Konstanstin Päts vahetult enne riigivanema valimisi sõjalise riigipöörde ja haarab sõjaväe juhataja Johan Laidoneri abil võimu. Kogu võim Eestis allutatakse triumviraadile: riigivanem Konstantin Päts, sõjaväejuht Johan Laidoner ja siseminister Kaarel Eenpalu. Triumviraat saadab laiali Riigikogu, keelustab erakondade tegevuse ning allutab ajakirjanduse.

23.08.1939 - kahele suurele diktaatorile Stalinile ja Hitlerile alluvad Nõukogude Liit ning Suur-Saksamaa kavandavad maailma vallutamist, sõlmides mittekallaletungi leppe (nn Molotov-Ribbentropi pakt), mille salaprotokollidega kehtestatakse omavahel mõjusfäärid, mille alusel jagatakse Poola (alustatakse II ilmasõda) ning Eesti satub NLiidu mõjusfääri.

28.09.1939 - NLiidu ja Saksamaa pealekäimisel sõlmib Eesti valitsus NLiiduga Vastastikuse abistamise pakti ehk nn baaside lepingu, mille alusel okupeerivad NLiidu väeosad Eesti. Pakti üksikasju, näiteks 25 000 punaarmeelase ümberasumise Eestisse hoiavad Eesti võimud rahva eest salajas. Eestis asuvatest baasidest asub NLiit ründama Soomet. Paktiga kaasneb Eesti valitsuse liikmete jaoks soodne kaubanduslepe.

16.06.1940 - NLiit süüdistab Eestit baaside lepingu rikkumises ja esitab ultimaatumi, milles nõutakse lisasõdurite sisselaskmist ja valitsuse vahetust. Eesti presidendiks hakanud Konstantin Päts nõustub kõigega, laseb eestlastelt kokku korjata relvad ja keelab rahvakogunemised.

21.06.1940 - ametisse asub Eesti uus valitsus arst Johannes Vares-Barbaruse juhtimisel.

06.08.1940 - Eesti liitub NLiiduga.

13-14.06.1941 - eestlaste esimene massküüditamine, Venemaale saadetakse ligi 10 000 eestlast, et murda vastuseis nõukogude võimu kehtestamisele.

28.08.1941 - Saksa väed vallutavad Tallinna, algab Saksa okupatsioon.

29.07.1944 - Eesti leegioni väeosad löövad koos Eestisse jäänud sakslastega tagasi Nõukogude armee rünnaku Sinimägede all Ida-Virumaal, hoides kinni rinnet ja võimaldades läände põgeneda ligi 100 000 eestlasel, sealhulgas vaimueliidil.

22.09.1944 - Punaarmee siseneb mahajäetud Tallinna.

16.11.1944 - suur osa Setumaast võetakse Venemaa koosseisu.

29.11.1944 - ENSV Ülemõnukogu Presiidiumi esimees Johannes Vares-Barbarus sooritab enesetapu, mõni kuu hiljem teeb sama tema lesk.

16.02.1947 - esimesed ENSV Ülemnõukogu valimised pärast sõda, valituks osutub ka J.V. Stalin.

25.03.1949 - teine massküüditamine, Venemaale viiakse ligi 20 000 eestlast, et murda inimeste vastuseis kolhooside moodustamisele ja hävitada toetusbaas metsavendadele.

23.08.1979 - 45 eestlast, lätlast ja leedukat koostavad Balti apelli.

22.09.1980 - Tallinnas korraldatud Eesti Televisiooni-Eesti Raadio jalgpallimatš Kadriorus Dünamo staadionil ja sellele järgnenud ansambli Propeller kontsert päädib ligi 500 kooliõpilase rongkäiguga kesklinna, mille peale sekkuvad võimud ja ajavad rongkäigu laiali.

01.10.1980 - suurema osavõtjaskonnaga organiseeritum eesti noorte meeleavaldus Tallinnas, kus esitatakse nõudmised venestamispoliitika lõpetamiseks, võimud ajavad meeleavalduse jõuga laiali.

28.10.1980 - 40 haritlase avalik kiri Eesti NSVst ajalehtedele Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija eesti noorte toetuseks ja venestamispoliitika vastu. Adressaadid kirja ei avalda, ent see levib Eestis käsikirjaliselt, välismaal trükis ja ringhäälingu kaudu.

26.04.1986 - avarii Tšernobõli tuumaelektrijaamas, mille järel pöördub hirmunud nõukogude võimuladvik abipalvega lääneriikide poole. Abi eest nõustub NLiit alustama reforme, millest üks olulisemaid on Glasnost ehk avalikustamine. Selgub, et juba teist aastat käib NLiidu perestroika. Algab eestlaste teine rahvuslik ärkamine.

23.08.1987 - eestlased eesotsas Tiit Madissoniga korraldavad Hirvepargis meeleavalduse nõukogude võimu vastu, võimud avalikult ei sekku.

02.02.1988 - MRP-AEG korraldab Tartu rahu aastapäeval Tartus meeleavalduse, mille võimud laiali ajavad. Meeleavalduse laialiajamise taga on Tartu aparatšikud Andrus Ansip ja Mart Kadastik.

24.02.1988 - MRP-AEG korraldab meeleavalduse Tallinnas Tammsaare pargis, võimud jälgivad toimuvat, reageerivad alternatiivse miitingu korraldamisega, ent avalikult ei sekku.

1-2.04.1988 - loomeliitude ühispleenum Tallinnas, kus kirjanik Lennart Meri peab sütitava kõne ning loomeinimesed koostavad pöördumise võimude poole.

13.04.1988 - Edgar Savisaar teeb ETV saates "Mõtleme veel" ettepaneku opositsiooni, Rahvarinde loomiseks

13.05.1988 - Tartu muusikapäevade vabaõhukontserdil Raekoja platsil tuuakse esimest korda avalikult välja sini-must-valged lipud.

juuni algus 1988 - Tallinna vanalinna päevade ööpeod Raekoja platsil kanduvad spontaanselt üle rongkäiguks lauluväljakule ja öölaulupidudeks.

11.09.1988 - Rahvarinde korraldatud kontsert-meeleavaldus "Eestimaa laul" Tallinnas lauluväljakul, kuhu koguneb ligi 300 000 eestlast. Seni suurim eestlaste avalik väljaastumine ajaloos. Trivimi Velliste esitab avalikult nõudmise Eesti riiklikust iseseisvusest. Sini-must-valged lipud lehvivad massiliselt.

16.11.1988 - ENSV Ülemõnukogu võtab vastu deklaratsiooni Eesti NSV riiklikust süveräänsusest.

24.02.1989 - Pika Hermanni torni heisatakse sini-must-valge lipp.

23.08.1989 - Balti riikide rahvad, ligi 2 miljonit inimest ühendavad käed Balti ketis.

30.03.1990 - värskelt valitud Ülemnõukogu koosseis tunnistab NLiidu riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks ja kuulutab välja Eesti vabariigi taastamise. Üleminekuvalitsuse juhiks saab Edgar Savisaar.

03.03.1991 - iseseisvusreferendum Eestis, milles 78% osalenuist pooldab iseseisvuse taastamist.

19.08.1991 - sõjaväeline riigipöördekatse NLiidus.

20.08.1991 - Ülemnõukogu võtab vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.

21.08.1991 - Vene NFSV teatab soovist tunnustada Balti riikide iseseisvust.

22.08.1991 - Island tunnustab Eesti iseseisvust.

24.08.1991 - Vene NFSV tunnustab Eesti iseseisvust, järgnevad ülejäänud riigid.