Näib, et masu hakkab pärale jõudma. Kui möödunud aastal aitas numbeid koos hoida massiline koondamine, ehk täpsemalt koondamisrahad, siis sel aastal seda pidu enam pole. Nii on sotsmaksu laekumine kukkunud 19%. Valitsus peab hakkama kõvasti kulusid kokku hoidma.
Kuivõrd selle aasta eelarves on arvestatud vaid 4% väiksemat sotsmaksu laekumist, on valitsus taaskord kõvasti puusse pannud. Eriti sellega, et aasta lõpus hakkab sotsmaksu laekumine paranema. Kust otsast, tahaks küsida selle kohta, kui tööpuudus üha suureneb?!
Äripäevas loo juures ka päris head kommentaarid:
Enamik Eesti inimesi ei tea üldse kui palju nad maksudeks tegelikult maksavad. Eestis tuleb iga kättesaadava 1 EEK eest kohe maksta maksusid koos sundkindlustustega 0,7 EEK ehk 70 senti palgafondist? Eestis on tööandaja maksnud töötaja eest 10 000 krooni netopalga kättesaamisel sellele lisaks makse koos sundkindlustustega kokku 7026 krooni, mis moodustab maksudena 70% sellest netopalgast (palgafondist). Kogukulu tööandja jaoks on 17 026 krooni. NB! jutt on palgafondi maksukoormusest, mitte sellest kuidas maksukoormus jaguneb ettevõtja või üksikisiku vaheliselt. Selleks, et pista tasku reaalne 1 EEK tuleb maksta maksusid koos sundkindustustega kokku 70 senti. Vt. http://maksud-eestis.blogspot.com
Eesti on ettevõtete maksukoormuse osas 183 riigi seas 131 kohal ehk 130 riigis on Eestist soodsam maksukeskkond. Poliitikutele ja ametnikele meeldib rahvaga manipuleerida, et võrreldes põhjamaadega (eelkõige võrreldes Rootsi ja Soomega) on Eesti maksukoormus ebaloomulikult madal. Vaatame lähemalt, kui Eesti on 131. kohal, siis Soome on 125. kohal, ning Rootsi 144. kohal. Tuleb välja, et antud demagoogiline retoorika on vale, sest kõik 3 riiki on enam-vähem samas suurusjärgus. Eestis on põhjamaade maksukoormus ilma, et sellega kaasneks põhjamaade elukvaliteeti.
Teine laialt levinud retoorika põhineb väitel, et Balti riike – Eestit, Lätit ja Leedut ei saa vaadelda ühtse regioonina ning peaaegu alati rõhutatakse Eesti paremust võrreldes Läti või Leeduga. Kui võtta aluseks maksukoormuste võrdlus, siis Läti asub tabelis 54. kohal ning Leedu 99. kohal ehk mõlema naabri maksukeskkond on tuntavalt soodsam ja ettevõtjasõbralikum võrreldes Eestiga.
----------
Kokkuhoiu kohti on küll, nt. valdade koondamine, riigiametnike vähendamine, riigikogulaste kuluhüvitiste ära jätmine, presidendiproua palk (sellist ametikohta ei ole isegi korrumpeerunud Venemaal), kuid poliitikud ei taha sellistest kokkuhoiu kohtadest midagi kuulda.
----------
Et andmed 2009.a võrreldavad oleks, tuleb siit veel maha arvestada see 4%, mis aasta aega tagasi pensioni II sambasse läks. Seega, võrreldaval alusel on sotsiaalmaksu laekumiste kukkumine ikka oluliselt suurem.
-----------
EEstis 650000 tööinimest - nendest 100000 ametlikult töötud! tegelik töötus on hetkel 150000 -200000 vahel(inimene on arvelt maas aga pole ikka tööd leidnud)! Lisaks 50% eesti töötajatest on -"väikesepalgalised" (maksu tuleb vähe). Ametlikult 35000 inimest on eestis lahkunud, tegelik lahkunute arv on -50000 inimese kanti, see arv kasvab kiirelt.
Kokkuvõtteks - maksude laekumine väheneb seni kuni meil on kõrge töötus ning inimesed lahkuvad eestist!
Mina nimetaks seda PUPU majandusmudeliks!
----------
ja töötavatest inimestest 45% on maksumaksja palgal. Täna ehk isegi rohkem.
3 kommentaari:
Ma arvan, et asi oli küsimuse küsijas mitte küsimuses. Paljude jaoks olete te tühi koht ja ma ei mõista ka Andrus Ansipit selle eest hukka.
Urro tekitab jälle piinlikkust, mängides majandusasjatundjat...
Haridusministeerium 10,59
Justiitsministeerium 1,39
Kaitseministeerium 3,93
Keskkonnaministeerium 3,14
Kultuuriministeerium 2,28
Majandusministeerium 8,51
Põllumajandusministeerium 4,94
Rahandusministeerium 1,84
Siseministeerium 6,08
Sotsiaalministeerium 37,29
Välisministeerium 0,69
Kokku 80,68
See on 2010a eelarverahade jaotus ministeeriumite vahel.Kui arvestada ,et maksumaksja maksab makse endi heaolu nimel siis on summad veidrad.Ainuke min. mis maksab otseselt maksumaksja hüvanguks on sotsmin ja seda on 37,29 millest ei ole teada palju kulub selle "asutuse" endi ülalpidamiseks!?Järgmine oleks haridus kes peaks siis maksma järelpõlvede hariduse eest!Edasi tuleks turvalisus ehk sisemin siis on juba suur küsimärk summas ,arvestades pidevaid kärpeid ja koondamisi pritsumeeste seas jne. ning trahviraha laekumist eelarvesse!Edasi tuleks justmin ehk seaduse väänaja aga kahjuks ei ole Langi valitsusajal silma jäänud ühtki rahvahuvilist seadust pigem pidev "suukorvistamise" taktika!Ka kaitseministeerium võtab kopsaka summa ,paugutab poligonidel aga iga laps teab ka ,et kui meie kujutletav vaenlane Venemaa peaks siia tungima siis ei oleks isegi vaja isegi 1 eeku sinna maksta!Kekskond võtab pea samasuguse summa aga nende rahakulutamisest puudub igasugune ülevaade ,küll aga näeb nende autosi tööajal kaubanduskeskustes ja muudes avalikes kohtades!Kultuur ... noh ei tea kas masuajal ikka peaksime muuseumidele peale maksma???Kokkuvõtteks tahaks öelda seda, et esmapilgul jääb mulje maksumaksja maksude kulutamisest selline ,et VALITSEMISKULUD SÖÖVAD ROHKEM KUI POOLE MAKSUDEST!!! Ja andke andeks aga mina isiklikult ei pea seda õigeks!Samuti ei pea õigeks ,et meil peaks olema niipalju ministeeriume ,samuti pean vääraks ,et 10 000 elanike kohta on üks omavalitsus ja 7 valda ja üks linnavalitsus koos sadade ametnikega, koos ulmeliste palkadega maksumaksja taskust.Te ei ole mitte kui midagi kärpinud vaid jätkate samas vaimus "mini USA" valitsuse nängimist!
Postita kommentaar