Vene turg pole häbiasi

Viimasel ajal on suurenenud Eestis eksport Venemaale. Seda iseloomustab kasvõi Vene turistide Eesti-lembus, mis on puhas teenuste eksport. Vene-suunaline eksport omakorda on pannud kahtlema ja kõhklema Eesti poliitikud, kes kardavad tekkinud majandus-sidemete poliitilist ärakasutamist.

Tundub, et praegusel juhul näevad poliitikud tonti seal, kus seda pole. Esiteks ei tunne kapital ega äri riigipiire ning kui turg on olemas, leiavad ettevõtjad ikka tee, kuidas turule pääseda. Nii näiteks eksportisid Eesti ettevõtjad Soome kaudu Venemaale ka siis, kui Venemaa diskrimineeris Eesti ettevõtteid. Ametlikult oli eksport Venemaale olematu, tegelikult liikusid edasi-tagasi terved autokoormad. Eesti ettevõtjad jäid küll ilma teatud vahendus-tasust, aga kaup jõudis ikka sinna, kuhu ta pidi jõudma.

Venemaa liitumisel WTOga vähenevad Vene poliitikute võimalused majanduselu mõjutada. Teisest küljest on Venemaa praegu eestlaste jaoks hea võimalus, sest Euroopa turg on ära kukkumas. Mäletatavasti orienteerusid paljud Eesti ettevõtjad Euroopa turule ümber kümmekond aastat tagasi ja see ei juhtunud niisama- selle põhjuseks oli Vene kriis. Nüüd on kriisis Euroopa ja pole ime, kui ettevõtlus muudele turgudele ümber orienteerub.

Poliitikutel pole mõtet hakata Eesti ettevõtjaid diskrimineerima põhjusel, et kaup liigub "valele" poole. Isegi siis, kui Eesti pool hakkab kauba liikumisele takistusi tegema, leiavad ettevõtjad ikka mooduse, kuidas kaup turule jõuaks. Probleem oleks pigem see, kui Vene poliitikud hakkavad Eesti kaubale takistusi tegema, see nõuaks Eesti poliitikute sekkumist. Kuni kaubad liiguvad ja mõlemal suunal toimib pragmaatiline hoiak, ja praeguse üleilmse kriisi olukorras pole see mingi ime, senikaua on asjalood rahuldavad. Probleem võib tekkida pigem sellest, kui kauba liikumisele tehakse ühel või teisel poolel takistusi, Eesti ettevõtjate tulud hääbuvad, erakonnad jäävad kiratsema ning Moskvast hakatakse Eesti poliitikuid üles ostma.