Mina valin nüüd sotse

Olen otsustanud - järgmistel valimistel hääletan mina sotside poolt. Kõik. Ei mingeid reformareid ega kesikuid. IRL veel kuidagi käib kah, aga kuna nende ülim rahvuskonservatiivsus käib mulle närvidele (kuigi muidu on Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher toredad poisid, tervitused neile), siis ma lihtsalt ei saa nende erakonna poolt olla.

Mina olen ikkagi kommunist. Ideeline vähemalt. Ja kuna sotsid on ka peaaegu nagu kommunistid, siis on igati loogiline, et ma olen nende poolt. Selles valguses ongi imelik, et ma olen kõigil viimastel valimistel hääletanud lolli järjekindlusega Reformierakonna poolt. Kuigi olen neid mis kole tümitanud. Aga hääletanud olen ikka nende poolt. Miks? Sest nad on lihtsalt tundunud kõige liberaalsemad. Nüüd, asjadele ausalt ja jõhkralt silma vaadates saab ilmselt iga viimane kui eesel Eestis aru, et Reform nüüd küll liberaalsuse lipulaev ei ole.

Kusjuures mind ei häirigi ausalt öeldes need valetamised rahadega. Minu jaoks on ohumärkideks see, mida Igor Geräzin ja Rein Lang on öelnud ERRi kohta ja seaduseelnõu, mis muudab vihkamisele õhutamise kuriteoks. Sisuliselt on nõnda võimalik kriminaalkurjategijateks "vormistada" kõik, kes kritiseerivad järjepidevalt ja vihaga valitsust. Näiteks mõni blogija, kes on välja kuulutanud Reformierakonna aasta ja reformierakondlaste pihta seal järjepidevalt tuld ja tõrva sülitab :). Saan aru seaduse eesmärgist - praeguse koalitsiooni võimule jäämine iga hinna eest. Kuid kardan, et sellega on lootusetult hiljaks jäädud. Titanic on juba jäämäega kokku põrganud ja vajub. See, et orkester mängib, ei tähenda, et kõik on korras.

Seega, kuna Reformierakond ei ole enam ammu liberaalsuse lipulaev ega ausalt öelda enam mingi laev, siis tuleb ringi vaadata teiste erakondade seas ja küsida endalt, kes on liberaalsuse mantlipärija. Minu arvates on nendeks sotsid. Piisab, kui meenutada, kuidas sotsid endale Jüri Pihli valitsusajal esimeest valisid. Mul pidi suu imestusest lahti vajuma, kui nägin Võru kesklinna pargis mulle laialt vastu naeratavat Jüri Pihli, kes kutsus meid Kandlesse esimehekandidaatide väitlust vaatama. Millise demokraatiaga nad seda tegid! Esimehekandidaadid veeti läbi kõikidest Eesti kultuurimajadest, kus nad siis rahva ees ausa võitluse maha pidasid. Nagu Ameerika Ühendriikide presidendikampaania! Vägev! See ongi ilmselt nende erakonna sisesele demokraatiale tugeva aluse pannud.

Erinevaid erakondi jälgides ja ajakirjanikuna nende tegevusi kajastades olen näinud, et sotsidel on kõige rohkem vabadust oma erakonna sees kõnelda ja arvamust avaldada. Ei kujuta ette, et Mikser kellelegi autoritaarsel toonil ütleks, kuidas arvama peab. Küll kujutan seda ette Ansipi või Savisaare puhul. Savisaare puhul nägin seda ise - õige oli vaid Savisaare arvamus.

Kui sotsid on demokraatlikud ja liberaalsed oma erakonna sees, siis võib loota, et nad on seda ka riigis ehk loovad selle, millest Eesti rahvas juba ammu unistanud on - päris oma demokraatliku riigi. Sest tegelikult meil seda ju olnud pole. Põhimõtteliselt oleme siiani liikunud diktatuurist diktatuuri - kõigepealt Pätsi diktatuur, siis Sovjeedi diktatuur, siis Ansipi diktatuur. Nüüd oleks aeg päris oma vaba, päriselt põhiõigusi austav riik teha!

Teine põhjus sotse valida on veel. Nimelt - olukorras, kus on alanud massiline rahva äravool, tuleks kinni hoida iga viimasest kui inimesest. Mitte varrukatpidi muidugimõista, aga teha kõik endast olenev, et inimesed tahaks siia elama jääda. Reformi seisukoht on siiani olnud nagu Kiirel: LAS MINNA! Aga see on vale, nõnda jääb siia ükspäev, nagu Inno ütleb, kolm eestlast. Valitsus ei saa mõelda nagu pangad, kes makseraskustes pere sotsosakonna ukse taha saadavad. Praegusel ajal peab peaminister mõtlema iga viimase kui Eesti pere, iga viimase kui Eesti lapse peale. Mitte kedagi ei tohi maha jätta, ühtki inimest ei tohi maha kanda. On vaja mõelda ja tegutseda selle nimel, et iga viimane kui veel Eestimaa peal elav eestlane mitte ainult ellu jääks, vaid ka oma igapäevavajadustega hakkama saaks. Sellist empaatiavõimet ei ole aga Reformierakonnal kusagilt võtta. Seda ei võta nad karu p...st ka. Neil ei ole see lihtsalt veres.

Sotsidel on - vähemasti teoorias - see empaatiavõime olemas. Nad on piisavalt kaua võimust eemal olnud ka, nii et entusiasmi peaks neil samuti jaguma.