neljapäev, 7. veebruar 2013

Ärgem röövigem eestlastelt identiteeti!

Väljavõte Postimehe veebist.

Seoses uue ajalooõpikuga, kust on väidetavalt välja jäetud muistne vabadusvõitlus, on kerkinud üles diskussioon eestluse alustalade üle. Mis sellest diskussioonist võib järeldada, et ajaloolastel ei tohi lasta kirjutada ajalooõpikuid. Nad on liiga kitsalt oma dogmades ja nüanssides kinni ja ei suuda hoomata üldist pilti. Lõpuks jõuavad nad oma arhiiviotsingutes samasuguste järeldusteni nagu Jana Toom, et eestlast ei tohikski üldse olemas olla.

Ma tuletan meelde, et eestlaste rahvuslik ärkamine toimus justnimelt rahvusromantilise idee ümber, mille loojateks olid, muide, sakslased nagu Faehlmann ja Kreutzwald. Kui eestlased ise oma identiteedi nüüd, 150 aasta hiljem hävitavad, siis on see häbiväärne, eriti järeltulevate põlvede suhtes. Ma usun, et meie lapsed ei anna seda meile kunagi andeks.

Eestlastelt ei tohi nende identiteeti röövida ja muistse vabadusvõitluse ning sellele järgnenud orjaaja trummi tuleks taguda veelgi kõvemini, sellest rääkida konverentsidel, kirjutada ajalooõpikutes ning teha sellest filme. Näiteks juudid on suutnud oma pühakirja, mida meie tunneme piiblilegendina väga osavalt enda kasuks tööle panna. See on nii võimas, et kristlased on selle võtnud lausa oma alustekstiks. Mõelgem kui palju on piibliuurijaid?! Neid on miljoneid! Miks ei võiks samapalju olla muistse vabadusvõitluse ja orjaöö uurijaid?! Juutide, eriti aga ühe juudi kannatustest räägitakse üle maailma, miks ei võiks sama käia eestlaste kohta. Miks eestlased on halvemad kui juudid?

12 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kui idioot peab olema, et mitte näha seost praegu ilmunud uue ajalootõlgenduse ja Euroopa Liidu poliitika vahel?

Anonüümne ütles ...

Mispoolest eestlased on kehvemad kui juudid? Sest me ei ole vabad oma hingelt. Eestlastel ei ole olnud oma Moosest kes oleks meid 40aastat k6rbes ringi jalutanud niikaua kuni viimne ori meie keskelt oleks olnud surnud. Meie orjus on meie hinges edasi ja see paneb meid tegema 66vastavaid tempe yksteise suhtes.

Lugege meie ajakirjandust kui ei usu.

Inno ütles ...

Kas nad siis nõukogude ajast pole õppust võtnud: nii nagu ei saanud nõukogude inimest, nii ei saa ka euroopa inimest. Kultuurid on selleks liiga erinevad.

Franz ütles ...

"sakslased nagu Faehlmann ja Kreutzwald"
Faehlman ja Kreutzwald ei olnud sakslased.

Anonüümne ütles ...

Mispoolest eestlased on kehvemad kui juudid? Sest me ei ole vabad oma hingelt. Eestlastel ei ole olnud oma Moosest kes oleks meid 40aastat k6rbes ringi jalutanud niikaua kuni viimne ori meie keskelt oleks olnud surnud. Meie orjus on meie hinges edasi ja see paneb meid tegema 66vastavaid tempe yksteise suhtes.

Lugege meie ajakirjandust kui ei usu.
----

Aga mis sunnib siis teiste rahvuste esindajaid tegema õõvastavaid tempe üksteise suhtes?

Lugege ükskõik millise rahva ajakirjandust, kui ei usu.


Juute peetakse üldiselst üksmeelseks rahvaks, kuid samas lähevad nad oma parlamendis lausa üksteisele rusikatega kallale - nii suur "üksmeel" on neil seal vahel ... Kreeklased jällegi armastavad üksteist tüssata äris, nii et silm ka ei pilgu jne.

Anonüümne ütles ...

Aga miks pole Eestil olnud mitte ühtegi selgelt eesti verd Presidenti?

Ärge tulge ajama, et ise valisime. Nad käidi lihtsalt ette.

Anonüümne ütles ...

Prantsuse eelmine president oli ungari ja juudi päritolu, USA pregune president pooleldi Keenia päritolu. Ainult eestlastele on vere segamine kategooriliselt keelatud.

Inno ütles ...

Ja Vene president on osaliselt eesti päritolu, muide.

Anonüümne ütles ...

Ja milleks üldse eestlastele lapsi, adopteerigu parem kuskilt näljahäda tsoonist?

Rahvus on meie ainus tõeline tugi.

Anonüümne ütles ...

Mis aastal hakkasid kultuurrahvas eestlased käima sital peldikus kui sellises?

Inno ütles ...

Ära päri nii palju!

Anonüümne ütles ...

Faehlmann ja Kreutzwald olid kultuuriliselt sakslased. Esimene isegi sakslase kasvandik ja hoolealune.
Mõlemad tundsid end saksa keskkonnas koduselt.
Nn eesti asja ajamine oli Faehlmanni ja noore Kreutzwaldi puhul teatav omapärane hobi. Kumbki ei uskunud, et eestlastel rahvana tulevikku oleks. Mõlemad üritasid tõestada, et "ka selles keeles" on võimalik luua midagi "mälestuseks kunagi siin elanud rahvast".