pühapäev, 19. mai 2013

Eesti sitt koht Eurovisioonil- taustatiimi nõrk töö

Lugu oli hea, esitaja samuti hea, pidades lõpuni vastu, erinevalt noorukesest Getter Jaanist, kes mõned aastad tagasi otsustaval finaalvõistlusel ära kukkus. Nagu väideti, hääletustes poliitikat pole- ometi sai Eesti finaalist üle aegade kõige sitema tulemuse, mis jääb ajaloos samasse ritta tollesama Jaani, Silvi Vraidi ja Vaiko Eplikuga.

Põhjused, miks praegune Heidy Purga-Mart Normeti tandem on lauluvõistlusel ebaõnnestunud on laias laastus samad, mis Juhan Paadamil- see on väga nõrk taustatiimi töö. Võib küsida Purga või Paadami kombel, et milleks Eurovisiooni nimel pingutada, tuleb nagunii mis tuleb. Aga sellise suhtumisega tavaliselt midagi ei tulegi. Eesti on väike riik ja edu Eurovisioonil aitab Eesti tuntust maailmas tõsta, korrutatakse ju kogu aeg, et saatel on pool miljardit vaatajat üle kogu maailma. Miks siis mitte seda turunduse eesmärgil ära kasutada? Kehva tulemusega on raske turundada. Pealegi kulutatakse juba Eesti eelvooru korraldamiseks hulgaliselt maksumaksja raha, miks siis mitte seda efektiivselt kasutada. Hea lugu on seda väärt, et see kogu maailmas tuntuks teha.

Olen Eurovisioonil päris mitmel korral saanud vaadata korralduse telgitaguseid, nii Paadami kui Purga ajal, võrrelda Eesti ja teiste korraldust ning olen alati imetlenud mõnede, sealhulgas väikeste riikide entusiasmi. Kuidas käiakse läbi teiste riikide ajakirjanikke, korraldatakse nendega kohtumisi ja väikseid koosolemisi. Ajakirjanike jaoks on eraldatud eraldi riiulid, aga nagu olen tähele pannud, pole seal Eestiga seotud nänni. Samas sõltub just ajakirjanikest see, kuidas ühte või teist esinejad tutvustatakse. Mõnede riikide jaoks algab Eurovisioon juba mitu kuud enne kontserti, kus esinejaid mööda Euroopa riike ringi veetakse, aga olgu, see jäägu Aserbaidžaani-suguste kröösuste pärusmaaks. Samas võib ka küsida, et kui Ewert & Dragonsit kõlbab maksumaksja raha eest mööda maailma vedada, miks ei kõlba selleks eurolaulikud. Ja nagu näha, on sellisel ringivedamisel väga hea tulemus: aserite keskpärane lugu platseerus kokkuvõttes teiseks.

Eesti taustatiim tegeleb peamiselt vaid enda promomisega Eesti vaatajale, millest pole sel lauluvõistlusel suuremat tolku, sest hääli annavad teised. Eesti esitaja tulemus ei sõltu oluliselt sellest, kas Eesti vaataja saab kaasa elada toimetaja Mart Normeti ülevoolavale rõõmujoovastusele või mitte. Samuti ei sõltu Eesti tulemus sellest, kas Eesti vaataja jaoks kommenteerib saadet Marko Reikop, kes on mingil seletamatul põhjusel selle rolli monopoliseerinud, või teeks seda Viinahaua mees Hillar Kohv.

Ma saan aru, et eputamine käib teletöö juurde, mistõttu teles töötab palju edevaid inimesi, kes tavaliselt peale edvistamise muud suurt teha ei viitsi ega oskagi, aga selle kõrval võiks võtta kaasa mõne asjaliku tööinimese, kes aitaks Eesti esinejaid välismaalaste hulgas promoda. Eurovisiooni lauluvõistlus pole ju Eestit esindama läinud seltskonna puhkusereis, vaid tõsine telesaade, mis tuleb ära teha professionaalses mõistes hästi ja tulemuslikult. Sel korral oli selgelt näha, et rihm lasti lõdvaks juba pärast poolfinaali, kust Birgit edukalt edasi pääses. Pärast poolfinaali põhiline töö algabki, sest vastas on väga tugevad konkurendid.

Seekord oli Eesti suurim trump laulu kõrval Birgiti lapseootus. Ma ei tea, et keegi oleks viimaseid kuid rasedana sel võistlusel esinenud. Sellest oli rahvusvaheliselt poolfinaali eel juttu, aga finaalvõistluse eel sumbus Birgiti lapseootus muu infomüra sisse. Olgu, raske on võistelda suurte riikide raskekahurväega, ent lapseootust oleks andnud rõhutada kasvõi riietusega. Jääb arusaamatuks, miks kasutati finaalvõistlusel toda paksu inimese kleiti. Ma usun, et Rootsi kaubandusvõrgust oleks leidnud Birgitile kasvõi viimasel tunnil suurepärase rõivastuse.

Kokkuvõttes tasub meelde jätta, et Eurovisiooni lauluvõistlus pole mitte lihtsalt lauluvõistlus, vaid eelkõige telesaade, kus määravaks on kogu meeskonna töö. Selle aasta 20. koht pole mitte Birgiti, vaid kogu meeskonna tulemus, eesotsas Purga ja Normetiga.

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Aserid ostsid massiliselt toetust vt. http://www.15min.lt/ru/article/vesti/pobeditel-evrovidenija-2013-kuplen-zhurnalisty-15min-lt-razoblachili-v-litve-bandu-kotoraja-skupala-golosa-504-336735

Anonüümne ütles ...

Ei ole õige! Üheksakümnendatel esines Eurovisioonil viimases veerandis rase lauljanna, kahjuks ei leia nime ega riiki. Tedagi tabas ebaõnn.

Anonüümne ütles ...

Aseritel oli tegelikult hea lugu ka ilma promomata.
Selle aasta parim, selgelt parem Taani odavast shlaagrist.

Anonüümne ütles ...

Birgiti esitus oli hea ja kindel. Vist kindlaim Eesti esindaja esitus eurolaval üldse, aga lugu vastukaaluks jälle igavavõitu.

Anonüümne ütles ...

Tegemist ei olnud hea laulja ega ka hea lauluga.Tegemist on Eestile tüüpilise üles haipimisega ja selle tegi ära meedia.Kui lapsele väiksest peale rääkida ,et ta on väljavalitud siis hakkab ta seda lõpuks uskuma.Selles suhtes on Birgitist kahju.Ausalt öelda siis Raua "stuudio" ei olegi võimeline lauljaid tootma kuna tal endal puudub selleks anne ja ka zürii ei ole selleks kohane.Kogu see meediatrall oli analoogne jalgpalliga kus Eestil õnnetus pisikesele Belfosti pundile pähe teha ja meedia hakkas neid nimetama lausa inglise parimateks ning rahvas juubeldas kuid reaalsus Iirimaaga näitas koha kätte ja saadi haledalt peksa.Eestis on palju häid lauljaid kes sellest "kummitemplist" on terve mõistuse puhul eemaldunud.Ei ole vaja kiita seda mädanevat punase koorega õuna.Kui riigis on nälgivad lapsed ,lagunevad majad ,söötis põllud jne. siis tuleb lavale minna paljajalu ja kaltsudes ning laulda nii nagu asi on!