neljapäev, 6. oktoober 2016

Loobusime pitskardinatest


Ilma kardinata avaneb hoopis uus pilt elutoa aknast.

Eestis on kombeks akende ees hoida pitskardinaid, selliseid nailonist õhukesi kangaid. Ma ei teagi, mis on selle põhjus, võibolla see, et keegi väljast midagi sisse ei näeks, mis toas toimub. Aga sellega kaasneb ka see, et mitte midagi ei näe välja. Ja üldse on toas valgust vähem.

Eile tuli Irja mõttele, et võtaks need kardinad üldse eest ära. Ja vau! Tuba oli kohe palju valgem. Selline tunne, nagu oleks lühinägelikuna prillid ette pannud. Kõik on palju kirkam ja selgem. Ja mis peamine, nägi välja, sai vaadata, mis väljas toimub.

Mina mõtlesin, et miks me seda juba varem ei teinud. Irja arvas, et harjumuse jõud on suur. See on tõsi. Näiteks kunagi, kui tuvastasin, et piimatooted mõjuvad Irjal halvasti liigestele, ütles ta, et ei suuda kunagi loobuda jäätisest. Aga ära iial ütle iial: nüüd suudab Irja vajadusel päevapealt jäätise söömise lõpetada. Ja vaevused kaovad nagu lõigatult. NB! Liigeseprobleemid tekivad inimestel liigsest piimatoodete, eriti just värske piima toodete nagu jogurtite tarvitamisest.

Igal juhul on päevakardinate eemaldamine üks suuremaid revolutsioonilisi samme kodus, mida olen kogenud. Teine säärane oli triikimise lõpetamine. Kardinad on kodus lisaks muule suured tolmukogujad, mistõttu pole ime, et paljudel on allergiad ja astmad. Külgkardinad meil siiski jäävad veel, need, mida ööseks ette tõmmata.

Siin veel päevakardinate eemaldamisega teisest aknast avanenud pilt, mida ma samuti nautisin: