Ma pean tunnistama, et olen väga rahul töötu staatusega. Kõigepealt seetõttu, et töötule on ette nähtud koolitusi 2500 euro eest. Tase, eksole! Ma ei uskunud oma kõrvu, kui seda kuulsin. Minu viimane tööandja polnud võimeline töötajate koolitusele kulutama mitte ühtegi senti 5 aasta jooksul, see on kahjuks tänases Eestis paljudes ettevõtetes karm reaalsus. Ettevõtted tulevad kuidagi ots-otsaga kokku ja on suur õnn, kui üldse palgad saavad välja makstud. Koolitusse pole võimalik mitte midagi panustada. Ega siis pole ka mingit arengut loota, aga kuidagimoodi on võimalik ära tiksuda, nagu see Eesti majandus praegu on: arengut pole, aga kuidagi tiksutakse ära.
Aga töötutele on antud korralik pauer. Arusaadav - riik on huvitatud, et töötu lõpuks tööle läheb. Ja soovitavalt motiveeritult, mida koolitus kahtlemata annab - suure motivatsiooni.
Tegelikult, ma mõtlen, pole ükski koolitusse läinud sent asjatult kulutatud. Isegi kui inimene ei lähe tööle õpitud alal või ei leia kohe tööd - koolitus avab ikka uusi võimalusi ja perspektiive. Näiteks võib tulla teadmine, mis ala üldse huvitaks.
Ma ise olen end mõnuga koolitanud ja ma tunnistan ausalt: töötuna saan mitu korda rohkem kui tööl käies. Ma muidugi olen veidi omamoodi, sest minu jaoks on teadmised ja elamused elus tähtsamad kui raha - ma olen valmis kõik oma vaba raha kulutama uute teadmiste ja elamuste omandamiseks. Ma ei utsita siin inimesi end töötuks vormitama, aga vahetevahel võiks seda siiski teha, kasvõi sellesama koolituse jaoks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar