teisipäev, 14. märts 2017

President kiusamise vastu. Kas selline asi oleks Eestis võimalik?

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Soome president algatas täna koos kahe noore popartistiga kampaania kiusamise vastu. Eestis esineb kiusamist samamoodi palju kui Soomes, nii et noored inimesed sooritavad enesetappusid. Aga kas te kujutate ette, et Eesti president, tema pühadus midagi sellist ette võtab?! Seob end niimoodi lihtrahvaga. Loomulikult mitte, eksole! Eesti president külastab päevast päeva sõjaväelasi ja tunnustab neid, kel võim ja relv käes, aga ei märka seda, et Eesti kodudes ja tänavatel käib päevast päeva sõda, kus surevad kaitsetud ja relvitud inimesed, sealhulgas lapsed, kellest keegi ei hooli ja keda keegi tähele ei pane. Eestis on tuhanded inimesed tõrjutud, kellest mitte keegi välja ei tee. Kõnepruugis kutsutakse neid luuseriteks. Näiteks raskesti haiged, erivajadustega või paljulapselised. Neid peetakse mõttetuteks inimesteks, kelle kohta öeldakse, et nad on ise oma saatuses süüdi. Suhtumine on selline, et nad oleks paras ahju ajada, aga kuna seda Euroopas ei lubataks, siis lastakse neil vaikselt piinelda ja maha surra. Selliseid luusereid on Eestis järjest rohkem.

Kas te olete kuulnud, et Soomes elaks mõni inimene niimoodi kileonnis metsa all, nagu see on tavaks Tallinnas ja mujal Eestis? See oleks ennekuulmatu! Sellise asja peale sekkuks kohe president ja pakuks kasvõi enda juures ulualust. Selleks ju president ongi, et rahvast hoida ja kaitsta. Eestis aga kaitstakse, hoitakse ja poputatakse võõrvõimu esindajaid, oma rahvas ei koti kedagi. Seepärast ongi eesti rahvas hukkumisele määratud. See on lausa välja arvutatud, et 150 aasta pärast on eesti rahvas, koos sellega ka eesti keel ja kultuur välja surnud. Täna on emakeelepäev ja tähistagem seda kuni veel saab. Eesti alasid asustavad varsti immigrandid, kõige tõenäolisemalt islamiusulised. Neid juba tuuakse plaanipäraselt sisse ja iga vähegi mõtlev inimene saab aru, et see on alles algus. Nagu öeldakse, loodus tühja kohta ei salli.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Inno ütles: 150 aasta pärast on eesti rahvas, koos sellega ka eesti keel ja kultuur välja surnud. Ja ilmselt kahjuks siis ka Eesti riik. Tõesti, karta on, et Inno räägib siin prohveti keeli.

Anonüümne ütles ...

Kas kileonn metsa all on midagi hullemat kui vana madrats külje all kuskil ukseorvas või seina ääres ja kaltsuhunnik peal? Sellist asja näeb paljudes Euroopa linnades, sh Berliinis ja Pariisis (viimases "hea" vana kombe kohaselt ka sildade all). Nii et vastus sinu küsimusele, kas see kuskil mujal kui Eestis võimalik oleks, kõlab: jah, on küll, ja isegi väga.

Inno ütles ...

Berliinis ja Pariisis pole rahva väljasuremise ohtu, või on?

Anonüümne ütles ...

Kileonnis või silla alla elamise valib nii mõnigi inimene endale vabatahtlikult. Või siis on ta oma eelneva eluga teinud kõik selleks, et sellisesse kohta jõuda. Ja kui keegi suudaksiki ta jõuga sealt ntx kuhugi sotsiaalpinnale transportiga - nii, et ta seal ka püsiks -, siis kas see aitaks kaasa rahva mitte-väljasuremisele? Mulle isiklikult tundub, et mitte.

Anonüümne ütles ...

Soome toob ju ka hulgim pagulasi sisse oma riiki?

ann ütles ...

Kileonnis elamise põhjus on ikkagi alkoholism ja tahtmine elada elu oma reeglite järgi - juua, enda järelt mitte koristada jne.

Suuremate linnade sotsmajutuses on ju see "viga", et seal nõutakse mingit korda - ei tohi lähmakaid pidusid pidada, rämpsu sees elada (inimene peab natukenegi vaevuma enada järelt koristma - prügi prügikasti jne.), mis aga osale tundub ahistav ning seetõttu minnaksegi sinna vaid eriti vingete miinuskraadidega, näiteks - muul ajal aga lastakse sealt jalga ja poetakse kileonni. Näiteks meenub Tondi raudteejaama perrooni all elanud räbaldunud suurt kasvu mees. Tal oli kuskil äärelinnas elamispind olemas, kuid kui just väga külm polnud, siis ta eelistas perroonialust. Üks minu ema tuttav üritas talle pakkuda riideid ja jalanõusid(kadunud mehest jääänud), et "Te olete kah selline suur mees, mul on vist teile paraja suure numbriga jalanõusid ja riideid kodus - tulge!" - vastuseks sai ta pahase pilgu ja "Misaja? Ei, mina küll kuhugi ei tule", inimene proovis veel ja siis visati üle õla, et: "Eks tassige siis siia". Võite arvata, kas sellise suhtumise peale too naine hakkas neid riideid tooma või ei.

Maal aga ... no siin ei ole tarvidust kileonnis elada. Kui alkohoolikul pole oma elamispinda, siis on tal koht valla nn. "joodikute majas", kus kõik on samasugused koos ning saab elada endale meelepärases stiilis (prügistada, lärmata, kakelda....), keegi ei ahista. Kes on sisse astunud, teavad,et põrandal on selline kiht rämpsu, et põranda nähtavale toomiseks tuleks kühvliga kaevata jne.

Triin ütles ...

Kuidas meie president ei märka? Lausa rääkis sellest ju 24. veebruaril. Ta on naine, loomulikult märkab ju. Eelkäijad pole seda teinud.