esmaspäev, 26. juuni 2017

Eesti tööturg on täiesti pekkis - Inno pakub lahenduse!

Juhuslik väljavõte tööpakkumistest Kagu-Eestis, väljavõte Töötukassa veebist.

Olen nüüd olnud ligi aasta otsa töötu ja aktiivne tööotsija ning võin teha oma kogemuse põhjal esimesed kokkuvõtted. Kõigepealt on minu tähelepanek see, et Eesti tööturg on täiesti pekkis ja pekkis on ka selle tööturu probleemidega tegelemine. Võib küsida, et kuidas nii?! Aga ma seletan.

Kõigepealt, nagu ülal toodud juhuslikust tööpakkumiste väljavõttest näha, siis vajatakse Eestis hädasti töötajaid lihttöödele. Need on: nõudepesijad, koristajad, ehitustöölised, karjakud.

Miks see nii on? Vastus on lihtne. Sest lihttööde tegijad on ära läinud Soome. Pole ka ime, kui Eestis on nende sissetulek 500, Soomes 2000 euro ringis. Lihttööde tegijad on enamasti lihtsad ja toredad inimesed, kes on hakkajad ja tuleviku pärast ei muretse ning on võimelised kiiresti vastavalt olukorrale tegema oma elus muutusi. Neile ei tekita äraminek suuremat probleemi. Eesti jaoks on aga probleem selles, et neid lihtsaid inimesi on päris palju. Kui lihtsad inimesed lahkuvad, siis jääb maa tühjaks. Turumajanduslikus ühiskonnas sõltub majanduse käekäik tarbijate arvust. Probleemid tekivad teistel.

Ma toon ühe näite Võru oludest, aga seda võib laiendada terve Eesti peale. Ütleme, et Võrus oli 30 tuhat inimest, neist lihtsa töö tegijaid 20 tuhat. Nüüd neist 20 tuhandest on ära läinud enamus, 15 tuhat. Mis tähendab, et alles on kokku 15 tuhat inimest. Neist enamus on omakorda pensionärid. Alles on kõigest 5 tuhat lihtsa töö tegijat, kelle arv samuti kiiresti väheneb. Ülejäänud on kõrgharidusega spetsialistid.

Mis on toonud kaasa olukorra, kus Võru ettevõtetes pole enam piisavalt lihtsa töö tegijaid ja kui mehhaniseerimine pole võimalik, siis tuleb ettevõtteid töötajate puudusel sulgema hakata. Juba praegu veetakse suur osa töötajaid Võrru tööle mujalt, isegi Lätist. Aga see pole veel kõige hullem. Kuivõrd kohapealt on kadunud pooled inimesed, siis on oma töö kaotanud ka ülejäänud, kõrgharidusega spetsialistid. Lisaks on raskustes kõik valdkonnad, mis pakuvad teenust siseturule: kaubandus ja teenindus. Kuni selleni välja, et Võrus tahetakse juba elanike puuduse tõttu haiglat kinni panna. Ehk siis elu sureb vaikselt Võrus välja.

Näiteks kohalik ajaleht on raskustes ja on olnud sunnitud lahti laskma kõik töötajad. Lugusid kirjutab peatoimetaja üksi. Ajakirjanikul nagu minul on praktiliselt võimatu Võrus uut tööd leida. Minusuguseid kõrgharidusega töötuid spetsialiste on Võrus kokku 200 ringis ja nende arv kasvab, kuna neile pole pakkuda mitte ühtegi töökohta. Kõrgharidusega spetsialistid on olnud eelnevalt tööl valdavalt teenindavas sektoris, valitsusasutuste tugistruktuurides, nad on koondatud, kuna elanike arv on vähenenud, kuna lihtsa töö tegijad on ära läinud.

Nüüd on Töötukassa asunud neid kõrgelt haritud spetsialiste, kelle koolitamiseks on nad ise kui ka riik panustanud tohutult ressursse, praeguses vääringus sadu tuhandeid eurosid, nüüd on asunud Töötukassa neid ümber koolimata. Näiteks kõrgelt haritud, 5 aastat ülikoolis õppinud magistrikraadiga riigihalduse spetsialistile pakutakse 2500 euro eest õmbleja ja ettevõtluse kursusi. Õmblejaid on vaja, sest need, kelle elu kutsumus on olla õmbleja, on lahkunud parematele jahimaadele Põhjamaadesse. Eestis on tekkinud tohutu õmblejate puudus. Nüüd topitakse neile kõrgharidusega spetsialistidele, näiteks muusikakooli õpetajatele neid õmbleja või siis karjaku kohti põllumajanduses. Kulutades palju raha nende inimeste ümberõppeks.

Paljud töö kaotanud kõrgharidusega spetsialistid on pärast töö kaotamist sunnitud vastu võtma suvalise töö, kuna Eestis on töötutoetused olematud ja säästud pole inimestel teab mis suured. Näiteks karjaku töö põllumajandusettevõttes, miinimumpalga eest. Põllumajanduses napib töötajaid, sest kõik lihtsa töö tegijad on Soome jalga lasknud.

Nüüd võib arvata, et Võru on täis kõrgharidusega lihtsa töö tegijaid: nõudepesijaid, pagareid ja karjakuid. Nii on ilus mõelda, aga tegelikult seda ei juhtu. Need kõrgharidusega muusikaõpetajad ei pea Eestis miinimumpalgaga kuigi kaua vastu ja varem või hiljem lähevad nemadki pigem Soome koristajaks või karjakuks, kus nad teenivad 5-6 korda rohkem. Neil on juba kogemus olemas: väikse palga tõttu on Võru õpetajad käinud aastaid suviti Soome taludes maasikaid korjamas. Kontaktid on olemas ja keel on samuti enam-vähem suus. Elu näitab, et kõrgharidusega spetsialistil on üsna kerge Soomes tööd leida ja paljud on jäänudki Soome elama, toonud sinna kaasa oma sõbrad ja sugulased.

Praegu käimas oleva haldusreformi tagajärjel, kus kaotatakse maavalitsused, jääb töötuks väga palju kõrgharidusega spetsialiste ning ootus on, et nad lähevad tööstusesse lihttöid tegema. Võib aga üsna suure tõenäosusega arvata, et seda ei juhtu, nad lähevad samuti ära Soome, kuna lihttöö pisikese palga eest neid ei motiveeri.

Tulemus on see, raisatakse meeletult maksumaksja raha Töötukassa ümberõppe peale, aga Eesti on jätkuvalt ilma nii lihtsa töö tegijatest kui kõrgharidusega spetsialistidest. Probleem üha süveneb. Ja Soome on täis Eestist läinud lihttöötajaid ning kõrgharidusega koristajaid, nõudepesijaid ja karjakuid. Kurioosum on see, et paljud lihttöötajad, kes on Eestist juba varem ära läinud, on teinud Soomes karjääri, saanud seal keskastme juhtideks ning nende alluvatena asuvad tööle Eestist värskelt haldusreformi hammasrataste vahelt saabunud kõrgharidusega spetsialistid. Mis minu silmis ongi see „täiesti pekkis” olukord.

Mis on lahendus? Ma pole veel kuulnud, et keegi oleks mingit lahendust pakkunud. Valitsus ja Haigekassa tegelevad palehigis tagajärgede, ehk tulekahju kustutamisega. Maapiirkondades tõmmatakse paaniliselt elu ja tegevusi kokku. Aga kas see on lahendus? See on rohkem selline tegevus, kus paanikasse sattunud inimene kustutab veega pingestatud elektrikappi, mille tagajärjel probleemid süvenevad. Pealtnäha head lahendust ei olegi. Aga tegelikult muidugi on. Ja nimelt.

Nüüd tuleb Inno lubatud lahendus. See on: Eestisse tuleb tagasi tuua lihtsad inimesed, lihtsate tööde tegijad. Ja ausalt, ma annan oma pea, et nende, lihtsate inimeste toomine on märksa lihtsam kui talentide meelitamine. Nagu öeldakse, mis lihtsalt läheb, see lihtsalt tuleb, ja nii lihtne see ongi. Lihtsal inimesel on palju lihtsam liikuda, ja mis peamine, Eestis on suur puudus lihtsatest töökohtadest. Lahendus pole see, millega praegu Töötukassa tegeleb, et paneme või õpetame kõrgharidusega spetsialistid lihtsaid töid tegema. See on puhas ressursi raiskamine, täielik arulagedus.

Lihtsaid inimesi saab meelitada lihtsate asjadega: näiteks head töötingimused, sobiv palk, eluase. Pakkuda paketti: eluase+töökoht. Mis peamine, need töökohad on ju olemas, vajalik on lihtsalt pakkuda eluaset tingimustel, mis kokkuvõttes on paremad kui Soomes. Näiteks Võrus on mitusada vaba lihtsa töö kohta, samas on kesklinn täis tühje ja lagunevaid maju. Võrust on saamas kummituslinn, mille tühjad tondilossid peletavad külalisi ja turiste. Need majad annaks korda teha ja pakkuda neid uutele tulijatele. Paljudel on korterid ja majad vanast ajast Võrus alles, neile tuleks luua motiveerivad tööpaketid või pakkuda abi eluaseme kordategemisel. Sageli pole palju vaja, lihtsalt veidi tähelepanu ja abi. Vahel piisab lihtlabasest suhtlemisest, sest tegelikult ei ole eesti inimestel välismaal kerge, nad elaks ja töötaks heameelega oma kodumaal. Keeleoskus on kehv ning suhtumine tulijatesse jahe. Paljud on läinud välismaale tööle olude sunnil, näiteks laenude pärast - valitsus saaks pankadega läbi rääkida, pakkuda tagasi tulijatele maksepuhkust.

Piisab asjaga süsteemselt tegelemisest, uuringutest ja küsitlustest. See on kõige lihtsamini tehtav ja palju tulemuslikum kui talentide meelitamine, mis lõppes ja lõppeb alati fiaskoga, kuna talentide jaoks on terve maailm lahti. Talente on kõige raskem ja kulukam meelitada ning kõige keerulisem kinni hoida. Lihtsal inimesel on tegelikult välismaal raske ja ta on läinud sinna olude sunnil. Niipea kui mõni võimalus avaneb, tuleb ta kohe tagasi.

Ja kui lihtsad inimesed tagasi tuua, siis tulevad ka spetsialistid, sest neile avanevad seoses elanike arvu kasvuga uued horisondid. Areneb kaubandus ja teenindus ning hakkavad kerkima kinnisvara hinnad. Kui elu Eestis uuesti arenema hakkab, siis tulevad tagasi ka talendid - ilma meelitamatagi.

12 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Teate mis, riik nimega Eesti on niigi väljasuremiskursil seega nautigem kuniks on. Suurim lollus minu silmis on hoopis see, et riik, kus elab vaevu 800 000 eestlast, lubab aborte tulenevalt aborditegija tujust. Aastal 2015 tapeti Eestis 6630 last!!

Anonüümne ütles ...

Oh häda hädakest, parasiidid raputatakse maha, iga organism , mis tahab terveneda, vabanebki vereimejast.
Ohver kas läheb ise kaugemale või lööb parasiidi maha, kuna seadusega on mahalöömine keelatud, aga äraminek lausa soovituslik, siis nutulaul KOV-de laialisaatmisest ei tekita mingit süütunnet peremeesloomal.
Pedagoogide armee otsigu aegsasti omale lihttööd mujal, sest tulevikus kolib õppimine internetti ja õigesti teeb.
Tilulilu õppimine kõrgkoolis on mahavisatud aeg, see on ammu selge. Tulevik kuulub universaalsele inimesele, kellest on kõigile abi ja kes saab iseendaga hakkama, väga spartalik.

Anonüümne ütles ...

Väga õige jutt Innol taas, nii ongi. Töötuks jäänud kõrgharidusega spetsialiste sunnitakse ähvardustega (kaotad tervisekindlustuse, ca 120-eurose toimetulekutoetuse) koristajateks ja kassapidajateks. Iseenesest pole ka nendel töödel midagi viga, kui inimene suudab koristada või kassas 12-tunniseid vahetusi teha, aga palk on ju miinimum. Miinimumi eest pole mõtet tööle minna, see on taastumatute ressursside - aeg ja tervis - raiskamine.

Irja ütles ...

Just. Siis on mõtet seda ebameeldivat tööd juba Soomes teha, kus saab vähemalt 2000 eurot kuus kätte. Kõige mõistlikum on muidugi endale ebameeldivat tööd üldse mitte teha - just tervise aspektist.

Anonüümne ütles ...

Päris lahe blogi teil, hakkan ka aeg- ajalt siin lugemas käima.
Teemasse ka. Te raamatupidamiskursustele ei ole kaalunud varianti minna? Mul on kolm sõbrannat, kes elavad maal ja teevad paarile väikesele OÜ- le kodus raamatupidamist. Firmad ise saadavad oma arved talle koju. Rahas just ei suple, aga pidi täitsa OK teenistus olema.

Suvaline naiska

Inno ütles ...

Ma kardan, et võtan neilt teistel naiskadelt siis töö ära. :) Ma ei elaks seda süütunnet üle siis. :(

Ma ikka tahaks tegeleda sellega, mis meeldib ja see on ajakirjandus.

Anonüümne ütles ...

Tulevikus ongi elu ainult Tallinnas, mina nägin seda ette juba 10 aastat tagasi, mingit lahendust ei pakuta, sest riigil raha puudub, varsti ei maksta pensionitki, aga üldiselt mulle riik meeldib, tuleb nautida ka väikest elu

isa ütles ...

Eesti tööandja otsib multifunktsionaalset töötajat, kes teeks sibi palga eest direktori tööd. Ei ole ju vaja palju otsida.
Tööpakkumiste portaalid on selliseid kuulutusi täis.
Alustame sellest millise haridusega on meie enamus ettevõtjaid. RE väljakäidud aastaid tagasi idee oli, et kõrgharidus tagab parema palga. Iga jorss, kes käis läbi Mainori vms ettevõtluskursuse oli kohe ettevõtja. Üks mu tuttav ettevõtja (ei mäleta enam kes)küsis toona, et kes või mis ärimehed saavad nendest ärikoolituse kursustelt läbikäinutest.
Vastus on lihtne. Mahhinaatorid, petised, šlikerdajad jms seltskond.
Kui sa oled tatikas ja sul pole kunagi oma äri olnud ja sa ei tea mis on äri, siis saabki sinust selline ettevõtjast lojus, kes ootab oma ettevõttesse tööle vaid "särasilmseid teenindajaid". Aga see "särasilmne teenindaja" ootab ka palka, millest ära elada, endale elamiskoht leida ja lubada endale vahel ka rohkem, kui odavat alkoholi Lätist või labast komöödiat vabaõhulaval.
Kui oled harimatu ja turakas, siis pole sul ka perspektiivi ning sa teedki ettevõtjana nii, et võtad inimese katseajaga tööle. Peale katseaega annad inimesele jalaga p.....e ja võtad uue.
Inimestes on tekkinud solvumus. Miks siis muidu mujale minnakse...
Sama teema on inimestega 45+. Sind ei oota enam keegi mujale, kui orjatööle miinimumpalgaga. Tean paljusid oma ala spetsialiste, kes on koondatud lihtsalt tema vanuse pärast... et saaks töökuulutusse kirjutada, et nooruslik töökollektiiv otsib uut ... särasilmset.

Korraldatakse kõikvõimalikke ümberõppekursusi. Olen viimasel ajal käinud mitmetel. Sisuliselt õpetatakse seal küll midagi, aga kui sul pole igapäevast praktikat antud erialal, siis paari nädala pärast kaovad need õpitud teadmised. Õnnetuseks on ka veel nii, et kui kirja on pandud nii, et kursus on algajatele, siis trügivad sinna need, kel kursustel loetav teema on jäänud laiskuse vm pärast kutse- või kõrgkoolis lõpetamata ja tullakse ainult paberit taotlema ja ennast näitama. Hiljutine IT kursusel käimine jättis küll selle tunde.

Inno! Kui tahaksid töötada oma erialal, peaksid olema särasilmne, tööandjale vägggga lojaalne ja palka ei tohiks ka küsida. Vajalikud on kõigi kategooriate masinate juhtimisõigused ja sa peaksid nii keeles kui kirjas oskama vähemasti kõiki balti, skandinaavia, samuti inglise, prantsuse ning vene keelt ning vanuseks võiks olla kuni 25 eluaastat. Vastasel juhul ei ole sa eesti tööturul atraktiivne.

Anonüümne ütles ...

Ajaloo uurimine tuleks kasuks kõigile, kes ei saa aru, mis toimub riigis, kus on kapitalistlik kord.
Nõukaajal koolis korrutati juba algklassides, et roiskuv kapitalism teeb rikkad rikkamaks, miks see praegu vale peaks olema. Riigikorrast saab kõik alguse ja mängureegleid ei saa poole mängu pealt muuta.
Vahet pole kas lihtrahvas kummardab kirikus, pangas või arstikabinetis, raha laekub ikka kindlatele miljardäridele, ja sinna nimekirja kuulub baltimaadest ainult 1 inimene, veidi väiksemad vürstid on ajutised kupjad, kes teenivad seekleid ainult niikaua kui nende peremehele sobib.

Haamer ütles ...

Kommarid peaks riigi rahapuuduse tõdemise asemel keskenduma hoopis küsimusele, miks ressursid on kadunud? On aeg hakata juhtoinaid avalikkuse ette tooma ja kinni panema! Ja ma ei mõtle üldsegi Savikat ja keske.

Triin ütles ...

Sain kokku oma lapsepõlvesõbrannaga. Töötab Soomes (Lahtis) ülikoolis koristajana. Saab kätte 1500€, mitte 2000€.

Anonüümne ütles ...

Innol on ju õigus, kuid tulevikku vaadates oleks täiendavalt kõige olulisem kõrgharidusega inimeste üleproduktsioon lõpetada.
1. panna pearõhk kutseharidusele
2. lõpetada naiste massiline üleharimine - btw, see mõjub väga positiivselt iibele
3. kõrghariduses eelisarendada inseneriteaduste ja töökohti loovate rakendushariduste andmist